Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
10. juuli 2026.a, Tallinnas
Tsiviilasi Hagihind
Moneyzen OÜ hagi R. J. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 2206,12 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-25-7630
nende Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) Hageja lepinguline esindaja: Jana Loemaa Kostja: R. J. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405), kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Täiendava otsuse tegemine
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R. J.lt Moneyzen OÜ kasuks 13.11.2024.a Moneyzen OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1936,10 eurot, intress 23,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 37,86 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 1936,10 eurolt alates 11.04.2025.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla.
3.Ülejäänud osas jätta Moneyzen OÜ hagi R. J. vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud R. J. kanda (TsMS § 162 lg 1).
5.Välja mõista R. J.lt menetluskulu kogusummas 350 eurot, s.o riigilõiv Moneyzen OÜ kasuks.
6.Välja mõista R. J.lt Moneyzen OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Tagastada Moneyzen OÜ-le hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 17,50 eurot Moneyzen OÜ arveldusarvele nr XXX, selgitusega „Hagi R. J. vastu, riigilõivu tagastamine”.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale 1 (4)
apellatsioonkaebus. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 16.05.2025.a kohtule hagi kostja vastu, millise kohaselt sõlmisid pooled 13.11.2024.a digitaalselt laenulepingu nr XXX. Laenulepingu alusel võimaldati kostjale laenu summas 2000 eurot, krediidi kulukuse määr 41,62 % ning laen tuli tagasi maksta osamaksetega 9 kuu jooksul. Hageja on seisukohal, et järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingust tulenevalt moodustavad hageja nõuded kokku 2320,28 eurot, millest põhivõlg summas 2000 eurot, intressid 235,28 eurot, võlamenetlustasu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt ka viivise alates 17.05.2025.a kuni põhivõla tasumiseni. 10.06.2025.a esitas hageja kohtule nõude ümberarvestuse ja osalise hagist loobumise avalduse, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista põhivõla 1936,10 eurot, intressi 23,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,86 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista neilt välja viivise kooskõlas VÕS § 113. Hageja palub ka tagastada enamtasutud osas riigilõivu seoses osalise hagist loobumisega. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel, kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.06.2025.a kohtumääruses (dtl 102-105).
5.Käesoleva asja hind oli 2752,28 eurot, pärast osalist hagist loobumist 2206,12 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 2 (4)
nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
Vaidlust pole, et hageja ja kostja sõlmisid 13.11.2024.a digitaalselt laenulepingu nr XXX, mille alusel oli kostjal võimalik saada laenu summas 2000 eurot (dtl 20-22). Vaidlus puudub, et kostjale on laen välja makstud summas 1961,10 eurot ning kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 25 eurot (dtl 87).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
10.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17).
12.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
13.Hageja on toonud välja asjaolud, kuidas toimus antud juhtumil kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
14.Hageja selgituste kohaselt lähtus laenuandja kostja taotlusest, arvelduskontode väljavõtetest, Maksu ja Tolliameti andmebaasist ja kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist (dtl 9). Kohus selgitab, et ainuüksi andmete kogumist ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus lisaks kogumisele ka hinnata teavet.
15.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja 3 (4)
selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste tegelikku suurust.
16.Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 2692,94 eurot ning väljaminekuks 947,13 eurot (dtl 32), mida kontrolliti arvelduskontode väljavõtetest (dtl 47-72).
17.Samas nähtub kohtule esitatud kostja konto väljavõtetest peridoodil 13.05.2024.a kuni 30.11.2024.a, et kostjale on laekunud viiel korral raha ülekandeid selgitusega „töötasu“ 04.06.2024.a summas 447,52 eurot (dtl 50), 01.07.2024.a summas 1326,43 eurot (dtl 52), 01.08.2024.a summas 1326,43 eurot (dtl 54), 02.09.2024.a summas 1326,43 eurot (dtl 56), 01.10.2024.a summas 1326,43 eurot (dtl 59), moodustades keskmiselt 821,89 eurot kuus.
19.Ka nähtub arvelduskonto väljavõttest, et kostjal olid juba igakuised laenukohustused XXX OÜ, XXX AS, AS XXX, XXX ees (dtl 48-64). Hageja on arvestanud igakuisteks laenumakseteks 947,13 eurot, millest XXX OÜ 450 eurot, XXX AS 328,64 eurot, AS XXX 65 eurot ja XXX 103,49 eurot, mis on kooskõlas eelpool osundatud konto väljavõtetega (dtl 9).
20.Kostja tasus 2024.a laenutaotlusele eelnevalt igakuiselt ülalpidamist sel ajal alaealisele lapsele G. J. (sündinud XXX.a), millised maksed moodustasid summas 130, 140, 200 kuni 1326 eurot kuus (dtl 48-64). Kohtule esitatust ei nähtu, kas kostjal lasus ülalpidamise kohustus lapse täisealiseks saamisel (PKS § 97 p 2), sest hageja on hagis märkinud, et rahvastikuregistri 13.11.2024.a päringu kohaselt kostjal ülalpeetavaid ei nähtunud (dtl 10). Kohus on seisukohal, et laenuandja on kohustatud enne laenuotsuse tegemist hindama ning arvesse võtma kõiki olulisi asjaolusid (sissetulek, olemasolevad kohustused, ülalpidamiskohustus jms), kuivõrd need mõjutavad tarbija võimet laenukohustusi nõuetekohaselt täita.
21.Hageja on märkinud kostja majapidamiskuludeks igakuiselt 1014 eurot ning sellest tulenevalt on arvestanud vabaks rahavooks 731,81 eurot (dtl 10). Sellest 731,81 eurost tuleb arvestada maha ka hagejale tasutav igakuine laenumakse summas 215,31 eurot (dtl 20), millise kohaselt moodustab vaba rahavoog hageja arvutuste kohaselt summas 516,50 eurot.
22.Lisaks märgib kohus, et kostja sissetulekud olid kuude lõikes erinevad, näiteks novembris 2024.a kostja pangakontole igakuist töötasu XXX OÜ enam ei laekunud (dtl 63-64).
23.Septembris ja oktoobris 2024.a on kostja saanud küll sissetulekuid ka XXX OÜ-lt, kuid ilmselt on kostjal olnud vajadus sel perioodil täiendavaks sissetulekuks, sest kostja tasus laenu tagasimakseid lisaks äriühingutele ka eraisikutele nagu näiteks 10.09.2024.a 4 (4)
summas 230 eurot, 16.09.2024.a summas 167 eurot, 23.09.2024.a summas 310 eurot (septembris kokku 707 eurot), 07.10.2024.a summas 435 eurot, 14.10.2024.a summas 310 eurot, 16.10.2024.a summades 50 ja 10 eurot, 22.10.2024.a summas 150 eurot, 30.10.2024.a summas 110 eurot (oktoobris kokku 1065 eurot), 04.11.2024.a summas 240 eurot (dtl 48-64). Hageja ei ole kohtu ette toonud, et ta oleks kostjalt sellesisulisi selgitusi eelnevalt küsinud.
24.Kohtule esitatud kostja konto väljavõtetest nähtub ilmekalt, et kostja igakuised väljaminekud ületasid sissetulekuid. Kohtu ette toodu kohaselt ei moodustanud kostja igakuine keskmine sissetulek summas 2692,94 eurot, vaid 1406,68 eurot (vaata selles osas käesoleva kohtuotsuse punktid 17, 18). Sellest tulenevalt ületasid kostja igakuised väljaminekuid kogusummas 1961,13 eurot (majapidamiskulud ja kohustused) tema regulaarseid sissetulekuid. Veelgi enam ei võimaldanud see täiendavalt võtta hagejalt igakuine regulaarne kohustus summas 251,31 eurot.
25.Kohus selgitab, et ei arvesta sissetulekute hulka juhuslikke sularaha sissemakseid jms ühekordseid laekumisi summades 50-300 eurot, kuivõrd juhuslikult laekuvaid sissetulekuid ei ole põhjendatud arvestada regulaarsete sissetulekutena, sest nende laekumine ei ole püsiv ega ette prognoositav. Regulaarsete sissetulekutena saab käsitleda vaid selliseid tulusid, mis laekuvad järjepidevalt ning kindla sagedusega. Kohus selgitab, et laenukohustusi ei ole võimalik juhuslikult tagastada, vaid neid tuleb tasuda igakuiselt kindlas summas ning kindlal kuupäeval (dtl 27).
26.Kohtule esitatust järeldab kohus, et kostjal nappis rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tegemiseks, milleks oligi vaja antud juhul täiendavalt võtta uusi laene.
27.Kohus on seisukohal, et laenu võtmine on mõeldud eelkõige suuremate ja läbimõeldud väljaminekute jaoks, mitte tavapäraste ja igapäevaste kulude katmiseks, kuivõrd igapäevased kulutused peaksid saama kaetud regulaarse sissetulekuga, mitte laenurahaga. Igapäevaste kulutuste rahastamine laenuga ei ole vastutustundlik, sest see võib viia kasvava võlakoormuse ja pikemaajaliste rahaliste raskusteni, mis käesoleval juhtumil ongi toimunud.
28.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
29.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
30.Kohus selgitab, et isegi kui kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, tuleb kostjal hagejale tasuda põhivõlg ning viivis, mis tuleb rahuldada seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 94 ja § 113 lg 1.
31.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidilepingu täitmiseks makstud raha tagastamist.
32.Hageja on kohtu selgitustele vastuseks esitanud 10.06.2025.a osalise hagist loobumise 5 (4)
avalduse ning nõude ümberarvestuse (dtl 79-91). Kuna kohus nõustub hageja ümbearvestuses tooduga ning ka kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole, siis kohus rahuldab hagi vastavalt.
33.Vaidlust pole, et kostja laenusummat tagastanud pole vaatamata laenulepingu ülesütlemise hoiatusele (dtl 33) ja meeldetuletustele (dtl 35-38). Laenuandja luges lepingu 10.04.2025.a seisuga ülesöelduks (dtl 34).
34.Lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 10.04.2025.a avaldusega (dtl 34) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja nelja lepingujärgse maksega (13.03.2025.a, 13.02.2025.a, 13.01.2025.a ja 13.12.2024.a) viivituses. Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 10.04.2025.a seisuga üles.
35.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on põhivõla jääk 1936,10 eurot (1961,10 - 25), mis tuleb kostjal tasuda, lisaks tuleb välja mõista intress summas 23,06 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 10.04.2025.a seisuga summas 37,86 eurot.
36.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni.
37.Kostja viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.
38.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus laenulepingu nr XXX alusel summas 1936,10 eurot, intressivõlgnevus summas 23,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10.04.2025.a seisuga summas 37,86 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (1936,10 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.04.2025.a põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla. Ülejäänud osas jääb hageja hagi rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
40.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2206,12 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
41.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
42.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 385 eurot (dtl 18), millest palub seoses osalise hagist loobumisega tagastada poole 35 eurost summas 17,50 eurot (dtl 90).
43.Kooskõlas RLS Lisa 1 moodustab riigilõivu täismäär hagihinnalt kuni 2500 eurot summas 350 eurot. Nimetatud summas tuleb tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
44.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud 6 (4)
menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
45.10.06.2025.a loobus hageja osaliselt hagist (dtl 90). Koos hagist loobumise avaldusega esitas hageja taotluse poole riigilõivu 35 eurost tagastamiseks summas 17,50 eurot (dtl 90).
46.Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2 rahuldab kohus hageja taotluse ja tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotluses märgitud arvelduskontole.
47.Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
7 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.