Primero Finance OÜ hagi A. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7155,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Primero 12401448)
Finance
OÜ
(registrikood
Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus (epost: XXX) Kostja: A. P. (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. P.-lt Primero Finance OÜ kasuks poolte vahel 20.09.2023.a sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 5980 eurot, intressivõlgnevus 50,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 115,92 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Välja mõista A. P.-lt Primero Finance OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt (5980 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2024.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
4.Ülejäänud osas jätta Primero Finance OÜ hagi A. P. vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 70 % ulatuses A. P. kanda ja 30 % ulatuses Primero Finance OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).
6.Välja mõista A. P.-lt menetluskulu kogusummas 479,50 eurot Primero Finance OÜ kasuks.
7.Välja mõista A. P.-lt Primero Finance OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (479,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud
1.Primero Finance OÜ (hageja) esitas 08.08.2024.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. (kostja) vastu. 02.09.2024.a andis Pärnu Maakohus hagi menetlemiseks üle Tartu Maakohtule. 15.10.2024.a edastas Tartu Maakohus asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.2023.a laenu- ja tagatisomandamise lepingu XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6279 eurot mootorsõiduki MERCEDES-BENZ E 200 KOMPRESSOR T, väljalaskeaasta 2007, registreerimisnumber: XXX, kerenumber: XXX, soetamiseks. Laen summas 5980 eurot on kantud mootorsõiduki hinna tasumise katteks A. A. kontole (dtl 113). Laenu lepingutasuks oli 299 eurot. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 05.09.2029.a. Kostja ei tasunud 05.10.2023.a - 05.12.2023.a osamakseid. 21.12.2023.a ütles hageja lepingu XXX üles. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja lepingust XXX tuleneva põhivõlgnevuse 6279 eurot, intressivõlgnevuse 552,81 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1735,83 eurot ning viivise 0,095% päevas arvestatuna põhivõlgnevuselt, s.o 6279 eurolt, alates 09.10.2024.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
3.Kohus selgitas hagejale, et sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga ning nõudis hagejalt põhjendusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja väitel kontrollis hageja kostja krediidivõimelisust Maksu- ja Tolliameti viimase kolme kuu tõendi põhjal ja avalike registrite kaudu. Koos selgitusega esitas hageja kohtule ka võlaõigusseaduse (VÕS) §4043 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse ning loobus esialgsest nõudest. Ümberarvestuste kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6279
2 (8)
eurot, intressivõlgnevuse 50,22 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot, sissenõudekulud peale lepingu üles ütlemist 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 123,58 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 6279 eurolt alates 18.02.2024.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
4.Kostja menetluses avaldusi ei teinud. Kohus asjas istungit ei pidanud. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (Riigikohtu 21.10.2020.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-17-18305 p 14).
7.Vaidlust pole, et hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2023.a laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. XXX summas 6279 eurot (dtl 95-108). VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna krediidisaajaks on füüsilisest isikust võlgnik, kes sai krediiti väljaspool majandustegevust.
8.Kohtu ette toodu kohaselt väljastati lepingu nr XXX alusel kostja mootorsõiduki soetamise finantseerimiseks mootorsõiduki müüjale A. A.'ile kostja kohustuste katteks krediiti kogusummas 5980 eurot (dtl 113). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja hagejale tagasimakseid ei teostanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.
9.VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Esmalt kontrollib kohus, kas sõlmitud tarbijakrediidileping oli kehtiv. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
11.Vastavalt kohtule esitatud tõenditele oli 20.09.2023.a sõlmitud lepingus nr XXX sätestatud krediidi kulukuse määr oli 43,11% aastas (dtl 97). Eesti Panga poolt alates
3 (8)
31.05.2023.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%.1 Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik (VÕS § 406 2 lg 1) ja sõlmitud leping oli kehtiv.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17; Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, punktid 20-23). Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
14.Hageja on oma seisukohtades välja toonud asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
15.Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist ja avalikest allikatest saadud andmetest, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus teavet koguda ja hinnata.
16.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste tegelikku suurust.
17.Käesoleval juhul on hageja kontrollimisel tuvastanud kostja igakuise sissetuleku keskmiselt 1167 eurot kuus, kuid pole esitatud asjaolusid ega analüüsi, mille tulemusel saaks kohus leida, et hageja tegi enne lepingu sõlmimist õigesti kindlaks kostja krediidivõime. Krediidiandja peab suutma selgitada krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete
Vt. Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr
4 (8)
kogumise ja hindamise meetodeid ja kogutud tõendite ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes krediidiandja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. KAVS § 50 lg-s 4 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks küsida laenusaajalt tema konto väljavõtet või koguda muu teave, mis on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 2-21-13098, punkt 18).
18.Kohtule esitatud andmete kohaselt krediidiandja enne laenu väljastamist kostja pangakonto väljavõtet ei küsinud. Kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamine Maksu- ja Tolliameti viimase kolme kuu tõendi põhjal ja avalike registrite kaudu piisav kostja tegeliku krediidivõimekuse hindamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Kuigi tarbijal on kohustus esitada krediidiandajale enda krediidivõimelisuse kohta õige ja täielik teave (VÕS § 4034 lg 3 ls 2), ei vabane krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest kui ta ei ole ise üles näidanud piisavat hoolsust vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel, sh tarbija esitatud teabe kontrollimisel ja täpsustamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025 otsust 2-23-6500, punkt 30; RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3).
19.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Juhul, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 tulenevaid kohustusi, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid täiendavaid tasusid (v.a põhivõlgnevus) tarbija ei võlgne.
20.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidilepingu täitmiseks makstud raha tagastamist.
21.Hageja on väljastanud kostjale laenusumma 5980 eurot (dtl 113). Vastavalt hageja 11.02.2026.a selgitustele ei ole kostja hagejale tagasimakseid teostanud (dtl 201). Kostja neid väiteid vaidlustanud pole.
22.Vaidlust pole, et kostja laenusummat tagastanud pole vaatamata 05.12.2023.a laenulepingu ülesütlemise hoiatusele (dtl 115), meeldetuletustele ja hagihoiatusele (dtl-d 117 ja 119-121). Laenuandja luges lepingu 21.12.2023.a seisuga ülesöelduks (dtl 118).
23.Lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 21.12.2023.a avaldusega (dtl 118) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega (05.10.2023.a, 05.11.2023.a ja 05.12.2023.a) viivituses. Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 21.12.2023.a seisuga üles.
24.Kohus selgitab, et isegi kui kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, on põhivõla jääk 5980 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda ning lisaks põhivõlale nõuab hageja intressi ja viivist, mis tuleb rahuldada seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 94 ja § 113 lg 1.
25.Hageja on 11.02.2026.a seisukohas loobunud seadusjärgsest nõudest suuremast intressi- ja viivisenõudest ja edasiulatuvast viivisenõudest ning nõuab kõiki eelnimetatuid seadusjärgses
5 (8)
määras (dtl 201-205). Viivisenõude alusena märgib hageja laenu põhiosa koos lepingutasuga, s.o 6279 eurot.
26.Kohus jätab rahuldamata hageja lepingutasu nõude. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajal puudub alus lugeda makstuks ja/või nõuda mh lepingutasu ja haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras (TrtRnKm 2-25-8715/70, punkt 15). Seega jääb hageja lepingutasu nõue vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 rahuldamata.
27.Hageja nõuab intressi väljamõistmist summas 50,22 eurot. VÕS § 94 järgne intressimäär oli perioodil 05.10.2023.a - 21.12.2023.a 4%. Seega on hagejal kostja vastu intressinõue summas 50,46 eurot. Sellest tulenevalt tuleb rahuldada hageja intressinõue summas 50,22 eurot.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 6279 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 22.12.2023.a - 17.02.2024.a summas 123,58 eurot. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja lepingutasu nõude, tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras laenu põhiosalt, s.o 5980 eurolt.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei kehti VÕS § 113 lg 1 kolmas lause aga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 22.12.2023.a - 31.12.2023.a oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12% aastas ja perioodil 01.01.2024.a - 17.02.2024.a oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12,5% aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 22.12.2023.a 17.02.2024.a summas 115,92 eurot.
30.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
31.Hageja nõuab hagiavalduses ka edasiulatuva viivise väljamõistmist 6279 eurolt alates 18.02.2024.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja lepingutasu nõude, rahuldab kohus nimetatud nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates 18.02.2024.a kuni võlgnevuse tasumiseni põhivõlgnevuselt 5980 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.Hageja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade tasu summas 15 eurot. VÕS § 113 2 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt kolme erineva kuumakse nõudekirjade eest 15 eurot, iga kuu kirja eest 5 eurot. Hageja ei ole kohtule
6 (8)
esitanud tõendeid meeldetuletuskirjade esitamise kohta. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata.
33.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude väljamõistmist peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on nõudnud esimese kirja eest 25 eurot, järgmise kirja eest 5 eurot ja ülejärgmise kirja eest 5 eurot. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele.
34.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus lepingu nr XXX alusel summas 5980 eurot, intressivõlgnevus summas 50,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 115,92 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (5980 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2024.a põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jääb hageja hagi rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7155,82 eurot. Riigilõivu tagastamise taotlus
36.11.02.2026.a loobus hageja osaliselt hagist. Hageja loobus suuremast intressinõudest 502,59 eurost, suuremast viivise nõudest 16612,25 eurost ja hagis märgitud suuremast edasiulatuvast viivise nõudest. Koos hagist loobumise avaldusega esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas 105 eurot (dtl 204).
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
38.Hageja on esitanud avalduse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 770 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot ja hagimenetluses 530 eurot (dtl 185), kuid pidi tasuma vaid 665 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada enam tasutud riigilõiv 105 eurot ja kanda see taotluses märgitud arvelduskontole. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
39.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
7 (8)
Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
40.Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 70 %, mistõttu jäävad menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ning 30 % ulatuses hageja kanda.
41.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 770 eurot, millest palub tagastada 105 eurot ning kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 204).
42.Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
43.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud 70 % ulatuses so kogusummas 479,50 eurot (665 + 20 x 70%).
44.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
45.Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, seega jäävad kostja menetluskulud tema kanda.
46.Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.