Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), lepinguline esindaja I.V.;
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kostja: T. L. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja A.S. Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Nord Collect OÜ hagi T. L. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista T. L.lt Nord Collect OÜ kasuks välja põhivõlg 2551 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 492,53 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 50,77% T. L. kanda ja 49,23% Nord Collect OÜ kanda.
4.Mõista T. L.lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 231 eurot.
5.Mõista Nord Collect OÜ-lt T. L. kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 776,49 eurot.
6.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded rahuldatud osas kattuvas ulatuses ja mõista selle tulemusena T. L.lt Nord Collect OÜ kasuks välja põhivõlg 2498,04 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu
otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nord Collect OÜ (hageja) esitas 23.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. L. vastu (võlgnik, kostja) 5256,17 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 05.09.2024 etoimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 05.09.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 20.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus kohustas 23.09.2024 määrusega hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul. Määruses selgitas kohus hagejale tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist.
3.Hageja esitas 14.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, mida hageja edasises menetluses korduvalt täiendas.
4.Hageja tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
Monefit Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 07.07.2020 kliendilepingu nr 4791464615 (leping), mille alusel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses.
Kostja esitas esialgsele võlausaldajale 07.07.2020 laenutaotluse 1000 euro kasutamiseks 40 kuuks intressimääraga 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määraga 53,77% aastas.
Kostja esitas esialgsele võlausaldajale 17.07.2020 laenutaotluse täiendava 2000 euro kasutamiseks, mis tegi laenu põhisummaks kokku 2920 eurot, 53 kuuks intressimääraga 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määraga 53,77% aastas.
Kostja esitas esialgsele võlausaldajale 16.08.2020 laenutaotluse täiendava 425,60 euro kasutamiseks, mis tegi laenu põhisummaks kokku 3000 eurot, 54 kuuks intressimääraga 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määraga 53,77% aastas. 2/12
Kostja tegi tagasimakseid 17.07.2020 summas 116 eurot, 18.07.2020 summas 338,72 eurot, 06.08.2020 summas 112,00 eurot ja 12.12.2020 100 eurot.
Kostja jättis tasumata kolm järjestikust osamakset 15.09.2020, 15.10.2020 ja 14.11.2020.
Esialgne võlausaldaja andis kostjale 21.12.2020 täiendava kahenädalase tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist.
Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud ega tasunud võlgnevust, ütles esialgne võlausaldaja 18.03.2021 lepingu üles.
Esialgne võlausaldaja loovutas 18.03.2021 nõude hagejale koos kõikide seadusest, lepingust ja nõude loovutamise lepingust tulenevate õigustega. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest AS Eesti Post vahendusel lepingus märgitud aadressile.
4.10.Kostja sõlmis 23.09.2021 hagejaga konstitutiivse võlatunnistuse, millega võttis endale kohustuse tasuda hagejale 4082,10 eurot 79 kuu jooksul.
Kostja ei teinud hagejale ühtegi makset tunnistatud võlgnevuse katteks.
5.Hageja palus 14.10.2024 hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 4082,10 eurot. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud võlatunnistust ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest, siis palus hageja alternatiivselt kostjalt lepingu alusel välja mõista 5483,81 eurot, sealhulgas põhinõue 2910 eurot, intress 298,77 eurot ja viivis 2275,04 eurot, ning lisaks viivis põhinõudelt alates 15.10.2023 kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Hageja palus 05.12.2024 hagiavalduse täienduses kostjalt hageja kasuks välja mõista 3781,67 eurot, sealhulgas põhinõue 2758,88 eurot ja viivis 1022,79 eurot, ning lisaks viivis alates 06.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja avaldas, et loobub hagist summas, mis ületab 3781,67 eurot.
7.Kohus jättis 31.01.2025 määrusega hagi ja osalise hagist loobumise avalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses ja hagist loobumise avalduses esinevad puudused 7 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.
8.Hageja ei kõrvaldanud puuduseid hagis ja hagist osalise loobumise avalduses.
9.Kohus võttis 18.03.2025 määrusega hagi menetlusse.
10.Kostja esitas 14.04.2025 vastuse hagiavaldusele, milles tõi esile järgmised asjaolud:
10.1.Kostja ei ole lepingut ja täiendavaid tingimusi allkirjastanud ja hageja ei ole neid kostjale edastanud, mistõttu ei ole kostja hinnangul leping ja täiendavad tingimused sõlmitud ning esialgsel võlausaldajal puudus alus lepingu ülesütlemiseks.
10.2.Kostja on nõus, et esialgne võlausaldaja kandis kostja pangakontole 3425,60 eurot.
10.3.Kostja maksis esialgsele võlausaldajale tagasi 978,60 eurot, mitte 662,72 eurot, nagu väidab hageja.
10.4.Kostja ei ole tagasimaksetega viivitanud ja hageja ei ole tõendanud, et kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu ei ole leping ja tingimused kehtivalt üles öeldud. 3/12
10.5.Esialgne võlausaldaja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd ei kontrollinud kostja maksevõimet ega ole tõendanud, et see oli tehtud.
10.6.Kostja oli alates 2017 töövõimetu ja seoses sellega olid tema töövõime, sissetulek ja maksevõime oluliselt piiratud, esialgne võlausaldaja ei ole aga sellega arvestanud.
10.7.Kostjal olid 2020 juba väga suured laenuvõlad kokku üle 11 000 euro erinevate võlausaldajate ees ning seda oli näha ka kostja pangakonto väljavõttelt, mistõttu oli ilmselge, et kostja ei olnud maksevõimeline.
10.8.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded kostja hinnangul põhjendamatud ja need tuleks jätta rahuldamata.
11.Hageja täpsustas 15.05.2025 seisukohas kostja tagasimakseid ning tõi esile, et kostja tegi tagasimakseid 17.07.2020 summas 116 eurot, 18.07.2020 - 16.08.2020 kokku 543,40 eurot ning 16.08.2020 – 18.03.2021 kokku 215,20 eurot. Hageja esitas ka oma nõude parandatud ümberarvestuse. Hageja palus 15.05.2025 hagiavalduse täienduses kostjalt hageja kasuks välja mõista 3624,12 eurot, sealhulgas põhinõue 2551,00 eurot ja viivis 1073,12 eurot, ning lisaks viivis põhinõudelt alates 16.05.2025 kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja avaldas 15.05.2025 hagiavalduse täienduses, et muudab hagi ja loobub kõigist nõuetest, mis ei puuduta tagastamata põhiossa kuuluvat summat ja seadusjärgset viivist VÕS § 113 alusel, täpsemalt lepingulisest intressist, leppetrahvist, meeldetuletus- ja haldustasudest ning menetlusvälistest sissenõudmiskuludest, samuti hagist ulatuses, mis ületab täpsustatud põhiosa ja seadusjärgset viivist. Hageja palub lugeda menetluse selles osas lõpetatuks.
12.Hageja täpsustas 30.09.2025 seisukohas hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitas veelkord parandatud nõude ümberarvestuse. Hageja tõi esile, et tagasimaksete uuesti määramist arvestades ei olnud kostja 21.12.2020 seisuga kolme järjestikuse osamaksega viivituses. Hageja palus hinnata ülesütlemise kehtivust 18.03.2021 seisuga, mil rikkumine oli ilmne ja jätkuv. Hageja kordas 30.09.2025 seisukohas, et muutis hagi ja loobub kõigist nõuetest, mis ei puuduta tagastamata põhiossa kuuluvat summat ja seadusjärgset viivist VÕS § 113 alusel, täpsemalt lepingulisest intressist, leppetrahvist, meeldetuletus- ja haldustasudest ning menetlusvälistest sissenõudmiskuludest, samuti hagist ulatuses, mis ületab täpsustatud põhiosa ja seadusjärgset viivist. Hageja palub lugeda menetluse selles osas lõpetatuks. Hageja täiendas 30.09.2025 seisukohas hagi alternatiivse nõudega ning palus juhul, kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, mõista välja kõik tähtajaks tasumata osamaksete põhiosad ja seadusjärgne viivis alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni tasumiseni vastavalt Lisa 22 „ÜÜ mittekehtiv“ tabelile ning kohustada TsMS § 369 alusel kostjat tasuma ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvad osamaksed kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
13.Kostja avaldas 16.12.2025 seisukohas, et on nõus hagist osalise loobumisega ja leiab, et menetlus nendes nõuetes tuleb lõpetada. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, mis on seotud nõuetega, millest hageja on loobunud ning arvestada menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel proportsionaalsust vastavalt sellele, kui suures osas hageja oma nõudest loobus.
14.Kohus võttis 29.12.2025 määrusega vastu hageja avalduse osaliseks hagist loobumiseks ning lõpetas tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu hageja nõuete osas mõista kostjalt hageja ja kostja vahel 23.09.2021 sõlmitud võlatunnistuse alusel välja 4082 eurot ning mõista kostjalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel välja põhinõue 359 euro ulatuses, intress 298,77 eurot ja viivis 1201,92 euro ulatuses. Kohus määras, et menetleb käesolevas tsiviilasjas edaspidi hageja nõuet mõista kostjalt välja 4/12
põhinõue 2551 eurot, viivis 1073,12 eurot ja viivis põhinõudelt alates 16.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Hageja täpsustas 21.01.2026 seisukohas hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitas veelkord parandatud nõude ümberarvestuse. Muu hulgas selgitas hageja, et ei tugine nõude alusena 23.09.2021 kohustuse tunnistamisele, ning et dokument on esitatud tõendina, et kostja on kinnitanud võla olemasolu ja selle suurust ning oli teadlik võlasuhtest ja maksekohustusest. Hageja tõi esile, et lisatud maksegraafikute kohaselt on osamaksete maksetähtpäevad juba saabunud, mistõttu ei esita hageja eraldiseisvat TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete nõuet.
16.Kostja palus 05.02.2026 seisukohas jätta hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Kostja hinnangul kuivõrd hageja ei tugine 23.09.2021 võlatunnistusele kui nõude alusel, tuleb aegumist hinnata lähtuvalt lepingust ja selle lõpetamisest 18.03.2021. Kostja hinnangul on seetõttu nõue aegunud. Kostja tugines ka sellele, et hageja ei ole esitanud viivisearvestust, mistõttu on viivisenõue tõendamata ja põhjendamatu. Kostja tugines ka sellele, et on teinud tagasimakseid 978,60 euro ulatuses, mistõttu on tasumata põhiosa jääk 2446,4 eurot, mitte 2551 eurot.
17.Hageja selgitas 16.02.2026 seisukohas, et 23.09.2021 dokument on esitatud tõendina, et kostja on võlgnevuse olemasolu ja kohustust tunnistanud, mistõttu ei ole kostja aegumise vastuväide põhjendatud. Samuti avaldas hageja, et kostja maksete loetelus sisalduv 13.01.2021 makse hageja süsteemides ja hagejale kättesaadavas arvestuses ei kajastu.
18.Kostja avaldas 06.04.2026 seisukohas, et tema ei ole lepingut sõlminud ning hageja esitatud väljavõtted esialgse võlausaldaja sisesüsteemist vastupidist ei tõenda. Vastavad väljavõtted on esialgse võlausaldaja ühepoolselt koostatud dokumendid, millel puuduvad tõendid kostja isikusamasuse ja lepingu tingimustega nõustumise kohta veebikeskkonnas, ning neid on võimalik ühepoolselt ja tagantjärele luua või muuta. Kostja hinnangul kui leping on tühine või ei ole sõlmitud, ei eksisteerinud ka lepingulist nõuet, mida esialgne võlausaldaja saanuks hagejale loovutada. Seetõttu on kostja hinnangul tema võlausaldajaks endiselt esialgne võlausaldaja ning hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus.
19.Hageja täpsustas 13.04.2026 seisukohas veelkord hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitas veelkord parandatud nõude ümberarvestuse. Hageja selgitas muu hulgas, et esialgsele võlausaldajale laekus kostjalt seitse makset kogusummas 874,60 eurot: 17.07.2020 – 116,00 eurot; 18.07.2020 – 338,72 eurot; 06.08.2020 – 112,00 eurot; 13.08.2020 – 92,68 eurot; 14.09.2020 – 72,00 eurot; 12.10.2020 – 43,20 eurot; 12.12.2020 – 100,00 eurot. Hageja selgitas ühtlasi, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad 15.07.2020 makse 120 eurot X AB-le ja 13.01.2021 makse 100 eurot Maksekskus AS-ile ei ole esialgsele võlausaldajale laekunud ning esitatud tõenditest nähtuvalt tagastati kostjale. Hageja palus ühtlasi juhul, kui kohus ei pea võimalikuks nõude rahuldamist lepingulisel alusel, rahuldada nõude hageja esile toodud asjaoludel VÕS § 1028 lg 1 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). 5/12
21.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi maksnud.
22.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
23.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on vastavat kohustust rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
24.Hageja esitatud esialgse võlausaldaja sisesüsteemi väljavõtetest kostjale saadetud ekirjade kohta (dtl 376-377, 378-379, 374-375) nähtub, et esialgne võlausaldaja kinnitas 07.07.2020, 17.07.2020 ja 16.08.2020 kostja krediidiliini kasutusse võtmise taotluste kättesaamist. Nendest e-kirjadest võib kaudselt järeldada, et kostja esitas esialgsele võlausaldajale mingisuguse sisuga taotlused krediidiliini kasutusse võtmiseks, ent hageja esitatud tõenditest ei nähtu, missuguse sisuga tahteavaldused kostja krediidiliini kasutusse võtmiseks täpsemalt tegi, s.t. missugustel tingimustel soovis kostja krediiti kasutusse võtta.
25.Hageja väidab, et kostja soovis krediidiliini kasutusse võtta sellistel tingimustel, nagu on sätestatud hageja esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedes ja hageja esitatud 07.07.2020 kuupäeva kandvas kliendilepingu nr 4791464615 dokumendis (dtl 162-168, 172174, 175-177, 180-182). Hageja ei ole vastavat väidet aga tõendanud.
26.Hageja esitatud esialgse võlausaldaja sisesüsteemi väljavõtted kostjale saadetud e-kirjade kohta (dtl 376-377, 378-379, 374-375) ei võimalda tuvastada, missuguse sisuga Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed ja missuguse sisuga kliendilepingu nr 4791464615 dokumendid täpsemalt e-kirjadele olid lisatud ning kas need olid lisatud hageja väidetud kujul. Arvestades, et esialgne võlausaldaja on kohtueelses menetluses osutanud nõude alusena 16.08.2020 sõlmitud kliendilepingule nr 4791464615 , on kohtu hinnangul ebausutav, et 17.07.2020 ja 16.08.2020 e-kirjadele oli lisatud 07.07.2020 kuupäeva kandev kliendilepingu nr 4791464615 dokument, mis on ainukesena hageja poolt kohtule tõendina esitatud (dtl 162168).
27.Hageja esitatud esialgse võlausaldaja sisesüsteemi väljavõtted kostjale saadetud e-kirjade kohta ei võimalda tuvastada sedagi, missuguse sisuga arved olid lisatud esialgse võlausaldaja e-kirjadele, millega viimane teavitas kostjat 08.07.2020, 17.07.2020 ja 16.08.2020 krediidi kasutusse võtmise taotluste heakskiitmisest (dtl 421-426, 459-467) ning kas need olid vastavatele e-kirjadele lisatud hageja väidetud kujul (dtl 459-467).
28.Seega ei ole hageja kohtu hinnangul suutnud tõendada, et kostja esitas esialgsele võlausaldajale tahteavaldused kliendilepingu nr 4791464615 sõlmimiseks ja selle hilisemaks muutmiseks hageja väidetud tingimustel, ning et esialgne võlausaldaja lepingu sõlmimise ja selle hilisema muutmisega hageja väidetud tingimustel nõustus.
6/12
29.Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et kostja ja esialgne võlausaldaja on sõlminud lepingud krediidi kasutusse võtmiseks hageja väidetud tingimustel.
30.Lisaks ei ole hageja kohtu hinnangul suutnud tõendada, et esialgne võlausaldaja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal.
31.Seetõttu isegi kui kostja ja esialgne võlausaldaja lepingud krediidi kasutusse võtmiseks sõlmisid, esineb VÕS § 404 lg 1, § 408 lg 1 ja § 410 lg-st 1 tulenev alus pidada lepinguid vorminõude rikkumise tõttu tühiseks.
32.Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtu hinnangul hageja nõuet võimalik rahuldada VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel.
33.Hageja on oma 13.04.2026 seisukohas avaldanud, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada lepingulisel alusel, on hageja esile toodud asjaoludel hagejal õigus nõuda kostjale üleantu tagastamata osa tagastamist VÕS § 1028 alusel ning viivist VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel kohtusse pöördumisele järgnevast päevast ehk 24.08.2024 arvates.
34.Hageja esile toodud asjaolusid arvestades võiks hagejal olla kostja vastu rahaline nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et esialgne võlausaldaja on kostjale midagi üle andnud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks (s.t. esineb sooritus) ja on teinud seda ilma õigusliku aluseta, s.t. kohustust, mida sooviti sooritusega täita, ei ole olemas, seda ei teki või langeb see pärast soorituse tegemist ära ning vastav nõue on hagejale loovutatud.
35.Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja tegi kostjale väljamaksed 08.07.2020 summas 1000 eurot, 17.07.2020 summas 2000 eurot ja 16.08.2020 summas 425,6 eurot (dtl 178, 179, 183). Sellega, et esialgne võlausaldaja kandis kostja pangakontole 3425,60 eurot, on nõustunud ka kostja (dtl 266).
36.Kohtu hinnangul on seega esialgne võlausaldaja teinud kostjale sooritused ilma õigusliku aluseta, kuivõrd lepingulist kohustust, mida sooviti sooritusega täita, ei olnud olemas.
37.Kohus tuvastab, et kostja tegi esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kogusummas 874,60 eurot (dtl 269, 556-563).
38.Kohtu hinnangul on kostja seega esialgse võlausaldaja alusetu soorituse arvel rikastunud 2551 euro võrra.
39.Kohtu hinnangul ei esine VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kostjalt saadu tagasinõudmise.
40.Võlausaldajal on õigus nõuda alusetust rikastumisest tuleneva kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist, mis algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest (RKTKo 3-2-1-54-08, p 10; 3-2-1-42-09, p 13; 3-2-1-13411, p 11).
41.Arvestades alusetute soorituste tegemise aega, on alusetult saadu tagastamise nõue kohtu hinnangul VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunud.
42.Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastu suunatud nõude hagejale, ning et esialgne võlausaldaja on kostjat nõude loovutamisest 18.03.2021 teavitanud (dtl 192, 427-430).
43.Kuigi teade nõude loovutamise kohta viitab nõude alusena 16.08.2020 sõlmitud laenulepingule nr 4791464615, viitab teade nõude loovutamise kohta sellele, et esialgse võlausaldaja ja hageja eesmärgiks oli kostja vastu suunatud nõude loovutamine hagejale üldiselt, s.o. viidatud lepingu alusel tehtud soorituse tagasinõudmise õiguse loovutamine hagejale sõltumata nõude õiguslikust alusest. Analoogsetel asjaoludel on samasugusele 7/12
seisukohale nõude loovutamise tahteavalduse tõlgendamise osas asunud ka Tartu Ringkonnakohus (TrtRnKo 28.08.2025, 2-21-130777/122, p 14).
44.Seetõttu on esialgse võlausaldaja õigus nõuda kostjalt alusetult saadud 2551 euro tagastamist kohtu hinnangul üle läinud hagejale.
45.Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg 3 alusel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile, sh viivitusintressile.
46.Kostja esitas 05.02.2026 seisukohas hageja lepingulisele nõudele aegumise vastuväite. Kohus selgitas pooltele nõude aegumisega seonduvat 24.03.2026 kohtunõudes ning võimaldas pooltel esitada täpsustatud seisukohad nõude aegumise osas kohtu selgituste valguses. Kostja leidis seepeale, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet ja isegi kui see oleks, on see aegunud (dtl 493). Hageja leidis aga, et aegumise vastuväide on põhjendamatu, sest kostja on võla olemasolu ja selle suurust 23.09.2021 dokumendis tunnustanud, mis aegumise katkestas, ning et aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 23.08.2024 (dtl 505).
47.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 151 lg 2 sätestab, et alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
48.Riigikohus on lugenud isiku rikastumise toimumisest ja rikastunud isikust teada saanuks nt ajast, kui ta tegi selle isiku kasuks olematu kohustuse täitmiseks makseid (RKTKo 3-21-16213, p 43; 3-2-1-180-14, p 12; 3-2-1-169-15, p 10; 3-2-1-129-16, p 46.). Seejuures tuleb erinevate maksete tegemist aegumise alguse arvutamisel eristada (RKTKo 3-2-1180-14, p 12; 2-18-7948, p 22).
49.Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid esialgse võlausaldaja poolt kostjale tehtud väljamaksete kohta, algas seega nõude aegumine 1000 euro osas 08.07.2020, 2000 euro osas 17.07.2020 ja 425,60 euro osas 16.08.2020.
50.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
51.Kohus tuvastab, et kostja on 23.09.2021 digitaalselt allkirjastanud maksegraafiku lepingu, mille punktis 2 on kostja kinnitanud, et maksegraafiku lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 4082,10 eurot (dtl 78-82).
52.Kuigi 23.09.2021 maksegraafiku leping viitab kostja tunnistatud võlgnevuse 4082,10 eurot alusena esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 16.08.2020 sõlmitud laenulepingule nr 4791464615, tuleb kohtu hinnangul kostja poolset võla tunnistamist mõista selliselt, et kostja on tunnistanud võlga üldiselt, s.o. tunnistanud lepingu alusel saadu tagastamise kohustust sõltumata nõude õiguslikust alusest.
53.Seetõttu on kostja poolt alusetult saadu tagastamise nõude aegumine kohtu hinnangul TsÜS § 158 lg 1 alusel 23.09.2021 maksegraafiku lepingu allkirjastamises seisnenud nõude tunnustamisega 23.09.2021 katkenud ja uuesti alanud.
54.TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
55.Erialakirjanduses on leitud, et peatumine ulatub samas kõigile võimalikele nõudealustele (alusnormidele), mille järgi saab samasisulise nõude esitada (§ 169). Näiteks krediidilepingu täitmise (krediidi tagastamise) nõudega hagi esitamine peaks peatama ka 8/12
lepingu tühisuse tõttu krediidi tagastamise nõude aegumise, kuna neid nõudeid saab eelduslikult lahendada sama hagi raames ja ei saa eeldada krediidiandjast hageja tahet mitte saada krediiti tagasi alusetu rikastumise sätete järgi (G. Lepik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 160 komm, p 3.2.1.2 b).
56.Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad (RKTKo 3-2-1-116-10 p-d 38–41).
57.Analoogsetel asjaoludel hageja nõude rahuldamist alusetu rikastumise sätetele tuginedes on võimalikuks pidanud ka Tartu Ringkonnakohus (TrtRnKo 28.08.2025, 2-21130777/122, p 15).
58.Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.08.2024 (dtl 1).
59.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks ei olnud 23.09.2021 uuesti alanud 3aastane aegumistähtaeg möödunud.
60.Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kostja poolt alusetult saadu tagastamise nõue ei ole ühegi soorituse osas aegunud.
61.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja põhinõude VÕS § 1028 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2551 eurot.
62.Hageja viivisenõue võiks VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamisele kuuluda eeldusel, et hageja ja kostja vahel on kehtiv võlasuhe, mille alusel kostjal on hageja ees rahaline kohustus, mis on sissenõutav ja millest hageja on kostjat teavitanud või mille osas hageja on kohtusse pöördunud.
63.Kuivõrd kohus leidis ülal, et hageja ei ole tõendanud kehtiva lepingu olemasolu esialgse võlausaldaja ja kostja vahel, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivist ei arvates lepingu ülesütlemisest ega lepingu täitmisega viivitusse jäämisest.
64.Kuivõrd kohus leidis ülal, et hagejal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ning mille osas hageja on 23.08.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist arvates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast.
65.Hageja palus VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude rahuldamise korral kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise alates 24.08.2024 kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni ning tõi esile, et 13.04.2026 seisuga oli sissenõutav viivis 455,64 eurot.
66.Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivisekalkulaatori kohaselt põhinõudelt 2551 eurot alates 24.08.2024 arvestatud viivis 492,53 eurot.
67.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutava viivise 492,53 eurot ja viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
68.Kohus määrab vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
9/12
69.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
70.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti.
71.Hageja palus 14.10.2024 hagiavalduses esitatud alternatiivsetest rahalistest nõuetest suurema kohaselt kostjalt välja mõista põhivõla 2910 eurot, intressi 298,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2275,04 eurot ning viivise põhivõlalt alates 15.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt sissenõutavaks muutunud 511,19 eurot (kohtuotsuse tegemise seisuga seega kõik kokku 5995 eurot).
72.Pärast hagist osalist loobumist nõudis hageja kostjalt põhivõlga 2551 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1073,12 eurot ja viivist alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt sissenõutavaks muutunud 277,11 eurot (kohtuotsuse tegemise seisuga seega kõik kokku 3901,23 eurot).
73.Kohus mõistab käesoleva otsusega kostjalt välja põhivõla 2551 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutava viivise 492,53 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kohtuotsuse tegemise seisuga seega kõik kokku 3043,53 eurot).
74.Kohtu poolt väljamõistetu moodustab seega 78,01% pärast hagist osalist loobumist hageja poolt nõutust (3043,53/3901,23 x 100 = 78,01) ning 50,77% hageja poolt esialgu suurema alternatiivse nõude kohaselt nõutust (3043,53/5995 x 100 =50,77), arvestatuna kohtuotsuse tegemise seisuga.
75.Kohtu hinnangul on hagist osalist loobumist ja hagi rahuldamise ulatust arvestades põhjendatud jätta menetluskulud 50,77% ulatuses kostja kanda ja 49,23% ulatuses hageja kanda.
76.Kohus määrab vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
77.Hageja 21.01.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot.
78.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 455 eurot. Hageja on nimetatud summas riigilõivu ka tasunud. Eeltoodust tulenevalt on riigilõiv 455 eurot vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
79.Kohus jättis menetluskulud 50,77% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 231 euro ulatuses.
80.Kostja 06.04.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2268 eurot, millele lisandub käibemaks 544 eurot, kokku seega 2812 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
81.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse 10/12
asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
82.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
83.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ei ole kohtuvaidluse asjaolusid, sh mahtu ja keerukust, arvestades põhjendatud ja vajalik alljärgnevas ulatuses:
83.1.Harju Maakohtu 18.03.2025 kohtumäärusega tutvumine ja selle analüüs 0,25 tunni ulatuses;
83.2.Hagi ja tõenditega tutvumine ja analüüs 2,5 tunni ulatuses;
83.3.Harju Maakohtu 10.09.2025 kohtunõudega tutvumine ja analüüs 0,25 tunni ulatuses;
83.4.Harju Maakohtu 29.12.2025 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,5 tunni ulatuses;
83.5.Hageja 21.01.2026 seisukoha ja tõenditega tutvumine ja analüüs 2 tunni ulatuses;
83.8.06.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,6 tunni ulatuses.
84.Kohtu hinnangul on eelviidatud erinevate menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu vastavate menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades ülemäärane. Samuti on kohtu hinnangul eelviidatud kostja erinevate menetlusdokumentide ettevalmistamise, põhjendamise, koostamise ja kohtule esitamise ajakulu kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud.
85.Kokku ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu seega kohtuvaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik 8,3 tunni ulatuses. Seetõttu ei ole kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 996 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks.
86.Eeltoodust johtuvalt on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1272 euro ulatuses (2268-996 = 1272), millele lisandub käibemaks.
87.Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on VÕS § 174 lg 10 alusel põhjendatud menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga 305,28 eurot ehk kokku 1577,28 euro ulatuses.
88.Kohus jättis menetluskulud 49,23% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulud 776,49 euro ulatuses.
89.TsMS § 445 lõike 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
90.Erialakirjanduses on selgitatud, et VÕS § 445 lg 1 teine lause põhineb arusaadaval menetlusökonoomilisel põhimõttel, et otstarbetu ning kulukas oleks ühe kohtulahendi põhjal alustada kahte täitemenetlust, kui lahendis on nii hageja kui ka kostja nõuded teatud ulatuses rahuldatud. Selle asemel tuleb kohtul teha otsuse resolutsioonis tasaarvestus, mille tulemusel tekib kohtulahend kui täitedokument vaid ühe menetlusosalise kasuks (A. Pärsimägi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 445 komm, p 3.3 a)). 11/12
91.Vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele ning kooskõlas VÕS § 201 lg-tega 1 ja 2 tasaarvestab kohus seega poolte vastastikused nõuded rahuldatud osas kattuvas ulatuses (seejuures hageja nõuetest kostja vastu esimeses järjekorras menetluskulude nõude, teises järjekorras viivisenõude ning kolmandas järjekorras osa põhinõudest) ning mõistab selle tulemusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2498,04 eurot ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
12/12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.