nende Hageja: AS Ühisteenused (registrikood: 11052490; asukoht: Endla tn 15, 10122 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja A J (e-post: [email protected]) Kostja: L P (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu AS Ühisteenused avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24125128 menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja L Pi kanda.
3.Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt L Pilt hageja AS Ühisteenused kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 82,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 120 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.AS Ühisteenused esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50,00 euro saamiseks. Kohus tegi 08.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.07.2024 aadressil xxx. Võlgnik L P esitas 09.07.2024 nõudele e-kirjaga vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja Harju Maakohtule menetlemiseks 01.08.2024, mille Harju Maakohus menetlusse võttis 15.08.2024.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 16.09.2021 sõiduauto reg.nr xxx AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas xxx, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvi summas 25 eurot. Trahvinõue nr xxx. Kostja esitas hagejale pangakonto väljavõtte, mille kohaselt oli ta tasunud võlgnevuse OÜ-le Europark Estonia, kuid hageja seda ei arvestanud seetõttu, et tegemist ei olnud asjas nõutava leppetrahviga ning tegemist oli teise ettevõttega. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja
põhinõue summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,71 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ning käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise osas.
3.Kostja esitas kohtule 16.08.2024, 25.09.2024, 03.10.2024 ja 04.10.2024 erineva sisuga ja kohati asjasse puutumatuid vastuseid hagi ja kohtumenetluse osas. Kostja pakutud kompromissiga hageja ei nõustunud ning kohtu hinnangul jäid poolte soovid kompromissi osas küllaltki erinevateks. Sellele vaatamata tasus kostja hagejale võlgnevuse summas 50 eurot, mida hageja 27.08.2024 teates kinnitas. Kohus küsis hageja seisukohta menetluse jätkamise osas. Hageja esitas kohtule vastuse 02.10.2024, mille kohaselt seoses võla osalise tasumisega loobub hageja põhivõlgnevuse 35 euro, viivise ja sissenõudekulu nõudest. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 100 eurot, hageja esindaja kulu summas 338 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.
4.Kostja antud taotluse osas asjakohast vastust ei esitanud. Määruse põhjendused
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
6.TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Käesolevas vaidluses on hageja hagist loobunud ning hagiavaldusest loobumine ei kahjusta kohtu hinnangul käesolevas vaidluses avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
9.Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud.
10.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
11.Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja tehtud sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Kostjal oli võimalus juba maksekäsu kiirmenetluses nõue õigeks võtta ja võlgnetav summa hageja kontole tasuda. Kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale hagivalduse koostamise kulu. Siiski toob kohus välja, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, 100 eurot riigilõiv ja 358,00 eurot esindajakulu.
13.Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 03.07.2024 summas 65 eurot ja hagiavalduselt 05.08.2024 summas 35 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmed ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hagejal on õigus taotleda hagimenetluses tasutud poole riigilõivu, s.o 17,50 euro (35/2) tagastamist. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 82,50 eurot riigilõivu ning ülejäänud 17,50 euro osas võib hageja esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et terves ulatuses kostjalt riigilõivu väljamõistmine on põhjendamatu kuivõrd hageja saab esitada taotluse osaliselt riigilõivu tagastamiseks.
14.Hageja on toonud välja, et tema lepingulise esindaja õigusabikulud on kokku 358 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud, kuivõrd tegemist ei ole mahuka hagiavaldusega ning kohtumenetlus ei ole olnud õiguslikult keeruline. Hagiavalduse koostamine ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid käesolevas asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täida-lüngad“ stiilis hagiga, mille sarnaseid hagiavaldusi on kohtule esitatud sadu kui mitte tuhandeid. Kohtumenetlust kui sellist sisuliselt toimunud ei ole. Kohus vähendab hageja esindaja menetluskulusid ning leiab, et hageja esindaja õigusabikulude suurus on eelnevast tulenevalt maksimaalselt 120 eurot.
15.Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 120 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku.
16.Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.