Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOSTJA VASTUS

3) Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata (dtl 60-74). Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et just kostja lülitas voolu välja. Hageja lisas mitmeid kuvatõmmiseid kaameratelt, kus on näha, kuidas kostja käib kusagil maja ees. Sellegipoolest üksnes see, et kostja jalutas maja ees või maja ümber ei tõenda asjaolu, et kostja tekitas elektrivoolu katkestuse. Kostja tegevuse ja hageja elektrivoolu katkestuse vahel puudub põhjuslik seos võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 mõttes. Materjalidest ei selgu, mis põhjusel lülitus elekter välja ja tekkis voolu katkestus, kas vaidlusalune paigaldis, millest elektrivool läbi käib, on garantiiga kaetud või mitte ning mis moel on kostja kõndimine maja ümber seotud sellega, et elekter läks välja. See, et kostja oli mõnda aega enne elektrivoolu katkestust õues ei tähenda veel, et tema sihipäraselt läks katkestust tekitama. Nagu esitatud piltidest ja sõnumitest tuleneb, kostja suitsetas ning tema minek õue sel õhtul oli seotud tavalise suitsu tegemisega. 4) Samuti ei ole tõendatud ka põhjuslik seos kostja tegevuste ja hageja Samsung ERV ventilatsioonisüsteemi rikke vahel. Samsung ERV ventilaatori juhtmooduli väljavahetamine võis olla seotud selle rikkega muudel põhjustel (nt vananemine, vee sattumine ventilatsioonisüsteemi vms). 5) Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja vahel on väga pingelised suhted. Nimelt hageja ja kostja vahel oli pikaajaline konflikt, sest hageja kuulas kõvasti muusikat esmalt öösiti ja pärast mitmeid politsei kutsumisi ja teateid häirekeskusesse kostja poolt hakkas ta kuulama eriti valjult muusikat öörahuväliselt. 6) Hageja polnud ainus, kellel elektrivool läks välja tugeva tormi tõttu sel ajal, sest ka kostjal toimus samuti sel ajal elektrikatkestus, mis tõendab põhjusliku seose puudumist kostja tegevuste ja hageja materiaalse kahju tekkimise vahel (dtl 60-74).

MENETLUSE KÄIK

7) Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 24.01.2024 (dtl 47-51). 8) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistung 03.09.2024 (dtl 115-122).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 10) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  06.10.2023 läks kahel korral hageja elukohas aadressil xxxx elekter ära (dtl 1-26).  Hageja ja kostja on naabrid. Kostja elab aadressil xxxx 60). 11) TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik). Kohus on hageja nõude õiguslikku alust ja TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldist tõendamiskoormist pooltele selgitanud 03.09.2024 istungil (dtl 115-122). Samuti selgitas kohus lepinguvälise nõudega ehk deliktilise üldvastutusega seonduvat. 12) VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Deliktilise üldvastutuse eeldused VÕS § 1043 tulenevalt on kolmeastmeline deliktiline üldkoosseis, mille elemendid on: 1) objektiivne teokosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Objektiivseks teokoosseisuks on tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Neid kõiki elemente peab tõendama hageja. Õigusvastasuse eelduste tõendamise koormus lasub samuti hagejal. Tulenevalt VÕS § 1045 lasub õigusvastasust välistavate asjaolude tõendamise koormus kostjal. VÕS § 1045 lg 2 loetletud õigusvastsust välistavate asjaolude loetelu on lõplik. Kostjal lasub VÕS § 1046 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormus. St, et kostja vabaneb vastutusest, kui ta ei suuda küll tõendada ühtegi VÕS § 1045 lg 2 alust, kuid suudab tõendada, et esinevad alused, mille tõttu tuleks isiklike õiguste rikkumist lugeda VÕS § 1046 järgi õiguspäraseks. Isiku vastutusele võtmisel delikti üldkoosseisu sätete alusel ei oma VÕS § 1050 kohaselt üldjuhul tähtsust, mis vormis ta oli süüdi õigusvastase teo toimepanemises. 13) Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud deliktilise vastutuse objektiivse teokoosseisu elemente: kostja tegu, hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Ehk hageja leiab, et kuna kostja lülitas 06.10.2023 kahel korral hageja korteri elektri välja, siis seetõttu läks katki hageja korteris olev ventilatsiooniseade, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju 876,50 eurot (dtl 1-26, 115-122). Kostja sellise käsitlusega ei nõustu ning kostja hagi ei tunnista (dtl 60-74, 115-122). 14) Elektrilevi andmete kohaselt ei ole 06.10.2023 xxxx toitvas elektrivõrgus registreeritud rikkeid, katkestusi või muid normaalolukorrast kõrvalekaldeid. Küll aga toimusid Elektrilevi andmetel elektrikatkestused 07.10.2023 kuni 08.10.2023, mis olid põhjustatud riketest tarbimiskoha toitega seotud keskpinge liinil (dtl 54). Samuti on kostja esitanud tõendiks smsi väljavõtte maja turvasüsteemist, millest nähtub, et 07.10.2023 kell 20.16 kuni 08.10.2023 kell 02.55 oli majas elektrikatkestus (dtl 68). Seega puudub vaidlus, et xxxx majas oli elektrikatkestus 07.10.2023

kuni 08.10.2023. Kostja ei vaidle vastu, et elektrikatkestus võis olla ka 06.10.2023, kuid kostja leiab, et tema hageja korteris elektrikatkestust ei põhjustanud, vaid ta käis õhtusel ajal majast väljas suitsu tegemas. Hageja esitatud fotod ja videosalvestused võivad tõendada kostja viibimist ja liikumist 06.10.2023 õhtusel ajal maja juures õues, kuid need tõendid ei tõenda seda, et just kostja oleks hageja korteris oleva elektri 06.10.2023 kahel korral välja lülitanud. 15) Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja omavahelised probleemid on kestnud juba vähemalt alates 2022 maist, mida on korduvalt lahendanud ka politsei (dtl 22, 25-41). Seejuures aga ei anna varasemad problemaatilised suhted hageja ja kostja vahel alust olemasolevatele tõenditele tuginedes väita, et just kostja tegevuse tõttu lülitus hageja korteris 06.10.2023 kahel korral elekter välja. Sellekohased tõendid tsiviilasjas puuduvad. Seega pole hageja tõendanud objektiivse teoskoosseisu esimest elementi – kostja tegu ehk kostja poolt hageja korteris elektri väljalülitamist 06.10.2023 kahel korral. 16) VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg-st 3 nähtub, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 17) Hageja seisukoha järgi purunes 06.10.2023 elektrikatkestuse tagajärjel tema korteris ventilatsioon Samsung ERV. Selle parandamine oleks maksma läinud Avelante OÜ poolt 09.10.2023 väljastatud arve kohaselt 876,50 eurot (dtl 13). Arve sisaldab erinevaid komponente, näiteks 1,5 tundi konsultatsiooni, kuid arvelt ei nähtu, kas ja millal on konsultatsiooni osutatud. Samuti nähtub arvelt näiteks transport 262 km, kuid ei nähtu, millal ning mis teekonnal on transporti osutatud ja kuidas on see seotud hageja ventilatsiooni rikkega (dtl 13). 18) Kohus ei saa olemasolevatele tõenditele tuginedes asuda kindlale seisukohale, et kostja tegevuse tõttu oleks toimunud 06.10.2023 kahel korral hageja korteris elektrikatkestus. Samuti pole leidnud tõendamist, et hageja korteris olev ventilatsioon purunes (läks katki) just 06.10.2023 elektrikatkestuste tagajärjel. See võis juhtuda ka näiteks 07.10.2023 kuni 08.10.2023 toimunud elektrikatkestuste tagajärjel (mille toimumist on kinnitanud Elektrilevi – dtl 54) või mingil muul põhjusel. 19) Kui hageja ei suuda tõendada delikti üldkoosseisu objektiivset teokoosseisu, siis ei pea kohus hindama, kas esinevad ülejäänud kahju hüvitamise nõude eeldused (so deliktilise üldkoosseisu muid elemente – õigusvastasus ja süü; vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-103-08, p 15). 20) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja õigel lahendamisel tähtsust. 21) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt täies ulatuses hageja kanda. 23) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 24) Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud rahaliselt TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. 25) Kohtutoimikust nähtuvalt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 1189,50 eurot (koos käibemaksuga, dtl 112-114). Kostjale oli osutatud õigusabi 6,5 tundi tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtuparktikas aktsepteeritud suurusega ning mõistlik, arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Kostja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse ja materjaliga tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele 4 tundi ja kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2,5 tundi (kohtuistung kestis 03.09.2024 kokku 1,5 tundi; dtl 115-122), so kõik kokku 6.5 tundi. 26) Kohus leiab, et kostja esindajal hagiavalduse ja materjaliga tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele kulunud 4 tundi on ülepaisutatud aeg, arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja sisu. Nimetatud menetlustoiminguteks on kohtu arvates põhjendatud ajakuluks 2 tundi, tunnihinnaga 150 eurot, so 2 x 150 =300 eurot, millele lisandub käibemaks (66 eurot), so kokku 366 eurot. 27) Seega on kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi kokku 4,5 tunni eest (366 + 457,50) 823,50 eurot (koos käibemaksuga). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 823,50 eurot (koos käibemaksuga) menetluskulude katteks. 28) TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.