Hageja: OÜ GS Core (registrikood lepinguline esindaja V.J Kostja: P.Q (isikukood XXX)
Menetlusviis
Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga otsus
16183586);
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 28.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1902,78 eurot, viivis perioodi 27.06.2024-19.11.2024 eest 93,03 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 28.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed kokku 769,41 eurot edasiulatuvalt alates lepingu lisaks olevas laenu tagastamise maksegraafikus maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: 11.12.2024 147,37 eurot 11.01.2025 150,55 eurot 11.02.2025 153,80 eurot 11.03.2025 157,12 eurot 11.04.2025 160,57 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 457,50 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 457,50 euro) tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 26.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja vahel 28.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 2672,19 eurot ning 26.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 645,83 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhinõudelt (2672,19 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 27.06.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.07.10.2024. a määrusega võttis kohus vastu hagist osaline loobumise viivisenõudest 645,83 euro ulatuses ning võttis menetlusse hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed, kui kohus peaks leidma, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 28.08.2020 sõlmitud laenuleping viitenumbriga xxx, millega krediidiandja andis kostjale laenu 5000 eurot, intressimääraga 25,9 % aastas, lepingu perioodiga 55 kuud. Lepingutasu oli 250 eurot ning krediidi kulukuse määr 35,10 %. Kuna kostja jäi tagasimaksetega viivitusse, saatis krediidiandja kostjale 08.02.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega alates 10.12.2021 osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm (3) järjestikust kuud, saatis krediidiandja 23.02.2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale nii e-posti vahendusel ja ka postiga kirja teel lepingu eritingimustes näidatud aadressil ja e-posti aadressil. Krediidiandja loovutas 23.02.2022 lepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja asus seisukohale, et krediidiandja ei järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud kokku 2327,81 eurot. Kuivõrd kostjale kanti 5000 eurot, tagasimakseid on ta teinud 2327,81 eurot, on kostja põhivõlg 2672,19 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele 23.02.2022 järgnevast päevast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 16.08.2024. Alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus on samal viisil kostjale kätte toimetatud 23.10.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva krediidilepingu 28.08.2020, digiallkirjastatud konteineris on lepingueelne teave, väikelaenulepingu eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud tõendi, et kostjale maksti välja 5000 eurot (dtl 51). Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 61,56%). Hageja asus ise seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas sellest tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10.04.2025 ning igakuise osamakse suurus oli 169,88 eurot (v.a esimene). Kuni ülesütlemiseni moodustas põhivõla osa laenulepingu maksegraafikus 17 tagasimaksest 50-70 eurot. Jagades kostja poolt tasutud 2327,81:17=136,93. Ehk kui arvestada kõik kostja poolt tasutu põhiosa katteks (sest lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgne intressimäär oli 0%), on selge, et kostja ei oleks lepingu üles ütlemise ajal (s.o 23.02.2022) olnud võlas ning üles ütlemine on seega toimetu. Hageja asus seisukohale, et ta ei saa tagasimakseid uuesti määrata, seda saaks teha üksnes krediidiandja. Hageja palub tagasimaksed edasiulatuvalt välja mõista algse maksegraafiku põhiosa tulba alusel. See tulp kajastab aga põhiosamakseid kokku 5250 eurole, sisaldades ka lepingutasu, mida kostja hagejale ei võlgne. Kuivõrd kohus ei saa ise maksegraafikut muuta, loeb kohus, et kostjal on maksegraafiku põhiosamaksete tulbast tasutud 2327,81 eurot + lepingutasu 250 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja tasumata kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingu maksegraafiku põhiosamaksed, s.o kuni 10.11.2024. makseni (k.a) kokku 1902,78 eurot. Kohus mõistab kostjalt edasiulatuvalt VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 ning TsMS § 369 alusel välja järgmised lepingu maksegraafiku põhiosamaksed, (kokku 769,41 eurot): 10.12.2024 147,37 eurot 10.01.2025 150,55 eurot
10.02.2025 153,80 eurot 10.03.2025 157,12 eurot 10.04.2025 160,57 eurot Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist seadusjärgses viivise määras. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt
välja sissenõutavaks muutunud ja muutuvatelt summadelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 16.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3652,04 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 455 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Harju Maakohtu 07.10.2024 määrusega on hagejale tagastatud riigilõiv 17,50 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldas hagi peale hagist osaliselt loobumist täielikult, tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 457,50 eurot, millest 437,50 eurot on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot. Kuna kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda, ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja ja vastuväidet hageja menetluskuludele. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
6.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.