(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse aeg ja koht
19.11.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-109225
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.P vastu 547,73 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
552,04 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood esindajad 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: V.P (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
2-24-109225 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.04.2024 Harju Maakohtule hagi V.P (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 (esialgne võlausaldaja) 16.01.2022 Tele2 Liitumislepingu Nr. 854097081, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ja Tele2 sõlmisid 06.03.2023 Tele2 Liitumislepingu Nr. 854097081, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.11.2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 375,49 eurot. Kuivõrd kostja peale teenuste piiramist võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja kostjaga lepingu 07.06.2023 üles ja loovutas nõuded hagejale. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 375,49 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 78,02 eurot ning edasiulatuv viivis määraga 0,05% päevas. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (02.11.2024 avalikult Ametlike Teadaannete kaudu), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Sissenõudmiskulude hüvitis 5 euro ulatuses jääb rahuldamata, kuivõrd hageja on valesti märkinud, et nõude suuruse puhul tuleks arvestada hagihinda. Kommentaaride kohaselt tuleks nõude suurust tuleks vähemasti meeldetuletuskirja saatmise kontekstis hinnata kirja saatmise ajaga (p 7.3.2). Esimese kirja saatmise ajaga oli nõue alla 500 euro, seega kohaldub VÕS § 1132 lg 2 p 1
2-24-109225
ja hüvitist saab kirjade eest kokku 25 eurot. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palus hüvitada menetluskulud. Hageja selgitas, et menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulust 20 eurot ja õigusabikulust 427 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses tunnitasu määraga 100 eurot on ülemäärased, arvestades avalduse trafaretsust. Põhjendatud on maksimaalselt 1,5 tundi esinduskulu, s.o 183 eurot (koos käibemaksuga), arvestades, et põhilised arvutused pidid olema tehtud ja tõendid analüüsitud juba maksekäsu avalduse esitamiseks, mille eest hüvitatakse 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot, mis kuulub samuti hüvitamisele. Seega kokku kuulub hüvitamisele menetluskulude hüvitis summas 378 eurot. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.