Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-100519
Kohtuasi
Osaühingu Strantum hagi Prismanet OÜ vastu võlgnevuse 153 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2026 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Prismanet OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Strantum (registrikood 10731164), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja Prismanet OÜ (endine ärinimi Prisma NET OÜ, registrikood 12648723), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 07.01.2026 määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Osaühing Strantum (hageja) esitas 04.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Prismanet OÜ (kostja) vastu 255,75 euro saamiseks. 30.01.2023 anti nõue üle Harju
2-23-100519 Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.03.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 153 eurot ja viivise võlgnevuselt. Maakohus rahuldas 06.10.2023 otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.11.2023 otsusega maakohtu 06.10.2023 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rahuldas 01.07.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot ja viivise põhinõudelt ning jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus keeldus 09.09.2025 määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Riigikohus keeldus 20.10.2025 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest.
2.Hageja esitas 08.09.2023 ja 26.05.2025 menetluskulude nimekirjad, mille järgi on hageja kandnud menetluskulusid kokku 4637,50 euro ulatuses. Menetluskulud koosnevad riigilõivust 100 eurot ja õigusabikuludest 4537,50 eurot (ilma käibemaksuta).
2.1.08.09.2023 menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepingulise esindaja kulu kokku 1155 eurot (16,5 t × 70 eurot/h) (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja (jurist Mart Kuusk) tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on järgmised: -
02.01.2023 materjalidega tutvumine, täiendavate dokumentide kogumine – 0,5 t;
-
04.01.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 1t;
08.09.2023 seisukohtade täiendamine ja tööajaarvestuse lisamine – 0,75 t.
2.2.26.05.2025 menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepingulise esindaja kulu kokku 3382,50 eurot (16,5 t × 205 eurot/h) (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja (vandeadvokaat Taivo Ruus) tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on järgmised: -
11.05.2025 kohtu 09.05.2025 määrusega tutvumine – 0,25 t;
-
26.05.2025 hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 t.
3.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kuna hageja esialgne õiguspositsioon osutus ebaõigeks (02.11.2023 otsuses ringkonnakohus sellega ei nõustunud), tuleb sellega seonduv osa õigusabikuludest (hinnanguliselt 3⁄4) lugeda põhjendamatuks. Uus lepinguline esindaja koostas uue hagi (30.10.2024 hagiavalduse terviktekst), mille peale kulus tal (koos digitoimikuga tutvumisega, st dubleerides esimese lepingulise esindaja tööd) üle 11 töötunni. Lepingulise esindaja vahetusega seotud kulud peab kandma hageja. Hageja on kompromissläbirääkimistel tegutsenud pahauskselt ning esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-s 2 sätestatud alus jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja on korduvalt keeldunud kostja pakutud kompromissidest. Ebamõistlikuks kuluks on hageja kulud seonduvalt kompromissläbirääkimistega, kuna hagejal puudus ilmselgelt tahe kompromissiks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 205 eurot ületab asja keerukust arvestavat mõistlikku tunnitasu määra. Optimaalne oleks tunnihind 150 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus mõistis 07.01.2026 määrusega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 4032,50 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 4032,50 euro ulatuses, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Perioodi eest
2-23-100519 kuni maksekäsu kiirmenetluse lõppemiseni ja hagiavalduse esitamiseni saab välja mõista menetluskulud kokku 20 eurot (TsMS § 4842). Seega ei kuulu väljamõistmisele menetluskulude nimekirjas märgitud kulud 525 euro ulatuses (s.o on toimingud kuni 17.03.2023). Kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et lepingulised esindajad oleks kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Samuti ei olnud tegevused dubleeritud. Lepinguliste esindajate tunnitasud 70 eurot ja 205 eurot on põhjendatud. Hageja ei taotle käibemaksu väljamõistmist, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis. Määruskaebus
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse õigusabikulude osas ja vähendada kostjalt välja mõistetavaid õigusabikulusid 0 euroni. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud õigusabikulude sisulisel hindamisel põhjendamiskohustust. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et hageja on kompromissläbirääkimiste pidamisel käitunud pahauskselt ning kuritarvitanud oma menetlusõigusi. Olukorras, kus hageja on keeldunud mõistlikest kompromissidest ja kompromissi kaudu oleks hageja saanud oma haginõudega võrdväärse tulemuse, ei saa lugeda hageja menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hageja on kasutanud mitut lepingulist esindajat, kes on oma tegevusi dubleerinud. Maakohus ei ole dubleerimise põhjendatust sisuliselt hinnanud. Esialgse hagi koostamise kulu ei ole põhjendatud, kuna ringkonnakohus leidis 02.11.2023 otsuses, et selles sisaldunud õiguslik käsitlus oli ebaõige. Maakohus ei ole selgitanud, mis asjaoludel luges kohus põhjendatud tunnitasuks samal ajal nii 70 eurot kui ka 205 eurot. Menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole ta menetluses pahauskselt käitunud. Pahauskselt on käitunud hoopis kostja. Kompromissettepanekud, mida kostja hagejale menetluses esitas, ei olnud tehtud mitte menetlusse võetud nõude lahendamiseks, vaid surusid hagejale peale kostja huvides uusi õigussuhteid. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige
2-23-100519 õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse ning toimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole selles osas alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu määruse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et maakohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 25,5 tundi) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
10.Hageja on menetluse kestel vahetanud lepingulist esindajat. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja lepingulised esindajad (Mart Kuusk, Taivo Ruus) on oma tegevusi dubleerinud. Lisaks ei ole kostja määruskaebuses selgitanud, milliseid konkreetseid toiminguid ta silmas peab. Kattuvaks toiminguks ei saa pidada mõlema esindaja poolt asja materjalidega tutvumist, kuna lepingulise esindaja Mart Kuuse poolt asja materjalidega tutvumise eest (02.01.2023 toiming) maakohus tegelikult tasu välja ei mõistnud. Nimelt on maakohus ajavahemiku 02.01.2023–17.03.2023 eest pidanud TsMS § 4842 alusel hageja lepingulise esindaja Mart Kuuse toiminguid põhjendatuks üksnes 20 euro ulatuses.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esialgse hagi koostamise kulu ei saa pidada põhjendatud kuluks, kuna ringkonnakohus kvalifitseeris 02.11.2023 otsuses hageja nõude erinevalt esialgses hagiavalduses toodust. Õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Hagejale ei saa ette heita, et ta oli sunnitud seoses eeltooduga koostama uue menetlusdokumendi (30.10.2024 hagiavalduse terviktekst) ning selgitama oma nõuet erineval õiguslikul alusel.
12.Lepinguline esindaja Mart Kuusk (jurist) on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 70 eurot (käibemaksuta) ja Taivo Ruus (vandeadvokaat) tunnihinnaga 205 eurot (käibemaksuta). Maakohtu määrusest on arusaadav, et maakohus on Mart Kuuse tehtud toimingute puhul pidanud põhjendatud tunnitasuks 70 eurot (käibemaksuta) ja Taivo Ruusi tehtud toimingute puhul vastavalt 205 eurot (käibemaksuta). Kostja hinnangul on tunnihind 205 eurot (käibemaksuta) ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus märgib, et konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), vaidluse all olnud küsimusi ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust (tegemist ei olnud tavapärasest keerukama ja mahukama asjaga), leiab ringkonnakohus, et tunnitasu määra 205 eurot (käibemaksuta) tuleb praegusel juhul pidada põhjendatuks ning see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus on kohtumenetluses teinud toiminguid aastatel 2024–2025. Riigikohus on juba aastatel 2021–2022 tehtud toimingute puhul pidanud põhjendatud tunnihinnaks 205,58 eurot (ilma
2-23-100519 käibemaksuta), kui vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ja mahukam ning osaliselt korrati juba varem esitatud seisukohti (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13). Seejuures on ringkonnakohtud pidanud juhul, kui asi ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam, põhjendatuks aastatel 2021–2024 tehtud toimingute puhul vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta) ja 205 eurot (ilma käibemaksuta) (vt ka TlnRnKm 09.08.2023, 2-21-18490, p 10.4; TrtRnKo 20.03.2024, 2-22-6280, p 15.7; TrtRnKm 05.03.2026, 2-22-142483, p 12.1).
13.Kostja viited hageja väidetavale pahausksusele, menetlusõiguste kuritarvitamisele ja kompromissiga mittenõustumisele ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel asjakohased. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks Harju Maakohtu 01.07.2025 otsusega, mis on jõustunud. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kostja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõige, siis pidi ta sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa kostja vastavaid vastuväiteid enam esitada (vt RKTKm, 21.06.2021, 2-15-13627, p 17). Maakohus sai lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda üksnes TsMS § 175 lg-st 1, s.o hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud, mida maakohus ka tegi.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.