Aktiva Finance Group OÜ hagi E.J-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8576,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood: 10746479; asukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: E.J (ik XXX; s: XXX-i )
elukoht RR-
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E.J-i vastu osaliselt.
Mõista E.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 06.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud järelmaksulepingust nr 82305040083 tulenev põhiosa võlgnevus 267,94 eurot, intress 5,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 34,12 eurot, laenulepingust nr 52305290038 tulenev põhiosa võlgnevus 1821,49 eurot, intress 86,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 124,31 eurot ning maksekaardilepingust nr 72307180030 tulenev põhiosa võlgnevus 1135,16 eurot ja intress 16,79 eurot, kokku põhivõlgnevus 3224,59 eurot, intress 108,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 158,43 eurot.
Mõista E.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa võlgnevuselt 3224,59 eurot alates 06.08.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Mõista E.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenulepingust nr 52305290038 tulenevad ümberarvestatud põhiosa ja intressi osamaksed järgmiselt: Tähtpäev
Mõista E.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse põhiosalt alates vastava osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E.J-i vastu põhivõlgnevuse 1353,34 euro, intressi 352,48 euro, sissenõudmiskulude 130,00 euro, lepingutasu 31,19 eurot, ajatatud kõrvalnõuete 80,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldatud ulatust ületavas osas.
Menetluskulud jätta 60,35% ulatuses E.J-i kanda ja 39,65% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1200 eurot, millest 724,16 eurot mõista E.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Mõista E.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 25.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E.J (kostja) 7359,85 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale 2 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 26.03.2025 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.05.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse luges kohus puudustega hagiavalduseks ja kohustas hagejat 13.05.2025 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed, teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele esitada tarbijakrediidilepingute kehtivuse, krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, võlgnevuse ümberarvestuse ning laekumiste arvestamise kohta täiendavad asjaolud ja tõendid.
3.Hageja esitas 06.06.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 6069,13 eurot, intressi 478,23 eurot, lepingutasu 31,19 eurot, ajatatud kõrvalnõuete 80,15 eurot, sissenõudmiskulude 130,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 712,55 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks lepingujärgsetes määrades. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 696 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.Kohus jättis 04.05.2026 hagi käiguta põhjusel, et hagiavalduses esines menetlusse võtmist takistavaid puudusi ning hagi alus ja nõude kujunemine ei olnud esitatud piisavalt selgelt, konkreetselt ja tõenditega seostatult. Kohus selgitas, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul peab kohus omal algatusel kontrollima ka lepingu kehtivust, tarbijakaitsenormide järgimist ja nõude õiguslikku põhjendatust. Kohus kohustas hagejat täpsustama, kas ja millal tarbija sai eri lepingute alusel krediidi kätte või hakkas krediiti kasutama, milliste osamaksetega oli kostja viivituses, mida krediidiandja pidas lepingute ülesütlemise aluseks ning millest saab järeldada, et ülesütlemisavaldused jõudsid kostjani. Samuti palus kohus esitada intressiarvestuse ja selgitada intressinõude kujunemist. Lisaks leidis kohus, et hageja peab esitama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selge, konkreetsete faktide ja tõenditega seostatud analüüsi, sealhulgas selgitama krediidivõimelisuse hindamisel kasutatud sissetulekuandmete kujunemist, peretoetuste arvestamist, kostja muude laenukohustuste ja hasartmängukulutuste arvesse võtmist ning esitama vajaduse korral arvutused juhuks, kui kohus peaks tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.
5.Hageja esitas 25.05.2026 kohtule vastuse hagi käiguta jätmise määrusele. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja leidis, et hagiavaldus tuleb menetlusse võtta, märkides muu hulgas, et hageja nõude ja menetlusosaliste seisukohad selgitab kohus välja eelmenetluses ning hinnangu hagi põhjendatusele annab kohus asja sisulisel lahendamisel. Hageja täpsustas kohtule, et lepingu nr 82305040083 alusel sai kostja reisiteenuse järelmaksuga ning lepingu nr 72307180030 alusel väljastati kostjale maksekaart ja avati 1500 euro suurune krediidilimiit, mille kostja sai kasutada maksekaardi aktiveerimisel. Hageja selgitas lepingute ülesütlemise asjaolusid, tuues välja, milliste osamaksetega oli kostja iga lepingu puhul viivituses, ning märkis, et esialgne võlausaldaja saatis 23.09.2024 ülesütlemise hoiatused kostja e-posti aadressile ja tähitud kirjana kostja elukoha aadressile, andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks. Samuti täpsustas hageja intressinõude kujunemist ning märkis, et järelmaksu- ja laenulepingute intressid nähtuvad maksegraafikutest ning maksekaardilepingu tasumata intressid maksekorraldustelt. Hageja täiendas ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud asjaolusid. Hageja selgitas Holm Bank AS-i andmetele tuginedes, et krediidiandja võttis lepingute sõlmimisel kostja sissetulekuna arvesse konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud töötasu 3 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 ja peretoetused ning kohustustena arvestusliku elatusmiinimumi, konto väljavõttelt nähtuvad finantskohustused ja kostja kohustused Holm Bank AS-i ees. Hageja märkis, et kostja oli taotlustes märkinud ülalpeetavate arvuks neli ning krediidiandjal puudus juurdepääs rahvastikuregistris olevatele ülalpeetavate andmetele. Hageja selgitas ka, et krediidiandja oli arvesse võtnud kostja arvelduskontolt nähtuvaid kandeid hasartmängukorraldajatele ning leidis, et need jäid panga sise-eeskirjades lubatud piiridesse. Lisaks esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamise puhuks alternatiivsed arvutused lepingute nr 82305040083 ja nr 52305290038 kohta ning märkis, et lepingu nr 72307180030 ümberarvestuse esitab pärast Holm Bank AS-ilt vastuse saamist.
6.Kohus võttis 27.05.2026 menetlusse Aktiva Finance Group OÜ hagi E.J-i vastu põhivõlgnevus 6069,13 eurot, intress 478,23 eurot, lepingutasu 31,19 eurot, ajatatud kõrvalnõuded 80,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 712,55 eurot ja võla sissenõudmiskulud 130,00 eurot ning täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Kohus märkis, et hageja nõue tuleneb Holm Bank AS ja kostja vahel sõlmitud 04.05.2023 järelmaksulepingust nr 82305040083, 29.05.2023 laenulepingust nr 52305290038 ja 18.07.2023 maksekaardi lepingust nr 72307180030.
7.Kostjale toimetati hagi koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel 13.07.2026 saatmisega elektroonilisele aadressile XXX (e-posti aadress avaldanud kostja poolt 10.02.2026 tsiviilasjas 2-25-22374). Dokumendid loeti TsMS § 314 1 lg 1 järgi kättetoimetatuks 17.07.2026. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 31.07.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
8.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja nõue põhineb kolmel Holm Bank AS-i ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Esimesena sõlmiti 04.05.2023 järelmaksuleping nr 82305040083, mille alusel võimaldati kostjale reisiteenuse eest tasumine järelmaksuga summas 719,98 eurot. Kostja oli kohustatud täitma lepingust tulenevad maksekohustused maksegraafiku järgi perioodil 10.06.2023 kuni 10.05.2025. Hageja väitel jäi kostja selle lepingu alusel maksetega viivitusse alates 10.06.2024. Holm Bank AS saatis kostjale 23.09.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks kuni 06.10.2024, ning ütles lepingu 07.10.2024 erakorraliselt üles. Hageja on selgitanud, et reisiteenuse kättesaamise kinnitus on lisatud hagiavalduse täiendusele ning kostja tasus esialgsele võlausaldajale selle lepingu alusel kokku 480,21 eurot.
9.Teisena sõlmiti 29.05.2023 laenuleping nr 52305290038, mille alusel võimaldati kostjale laenu summas 5000 eurot. Hageja tugineb selle lepingu puhul muu hulgas maksekorraldusele, mille järgi laenusumma kanti kostjale üle. Hageja väitel pidi kostja täitma laenulepingust tulenevad kohustused maksegraafiku järgi perioodil 20.06.2023 kuni 20.05.2027. Hageja väitel jäi kostja selle lepingu alusel maksetega viivitusse alates 20.05.2024. Holm Bank AS saatis kostjale 23.09.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks kuni 06.10.2024, ning ütles lepingu 07.10.2024 erakorraliselt üles. Kostja tasus esialgsele võlausaldajale selle lepingu alusel kokku 1999,61 eurot. Hageja on lisaks tuginenud 19.02.2024 sõlmitud kokkuleppele nr 1, mis oli seotud sama laenulepinguga.
10.Kolmandana sõlmiti 18.07.2023 maksekaardileping nr 72307180030, mille alusel Holm Bank AS väljastas kostjale maksekaardi ja avas talle esmase krediidilimiidi summas 1500 eurot. Hageja selgituste järgi aktiveeriti maksekaart 18.07.2023 ning sellega loeti leping sõlmituks; kostja sai krediiti kasutada maksekaardi aktiveerimisest alates osadena ostude tegemiseks. Hageja väitel jäi kostja maksekaardilepingust tulenevate maksete tasumisega viivitusse alates 27.06.2024. Holm Bank AS saatis kostjale 23.09.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks kuni 06.10.2024, ning ütles lepingu 07.10.2024 erakorraliselt üles. Hageja 28.05.2026 täienduse 4 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 kohaselt kasutas kostja ajavahemikul 27.07.2023 kuni 14.05.2024 krediiti kokku summas 2230,29 eurot ning tasus Holm Bank AS-ile tagasi kokku 1095,13 eurot. Hageja järgi jäi kasutatud krediidist tagastamata 1135,16 eurot.
11.Hageja põhistas nõude kujunemist sellega, et kostja ei täitnud nimetatud lepingutest tulenevaid maksekohustusi kokkulepitud tähtaegadel. Hageja nõuab lepingute alusel kokku põhivõlgnevust 6069,13 eurot, intressi 478,23 eurot, lepingutasu 31,19 eurot, ajatatud kõrvalnõudeid 80,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 712,55 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 130 eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja eristab nõude aluseks olevate lepingute puhul põhisummat, lepingu kehtivuse ajal arvestatud intressi, ülesütlemise järgselt sissenõutavaks muutunud viivist ja sissenõudmiskulusid.
12.Juhuks kui kohus peaks leidma, et krediidiandja rikkus mõne lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja 25.05.2026 ja 28.05.2026 täiendustes alternatiivsed ümberarvestused. Järelmaksulepingu nr 82305040083 puhul palub hageja sellisel juhul välja mõista põhinõude 267,94 eurot, intressi 5,01 eurot ja 25.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28,69 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt. Laenulepingu nr 52305290038 puhul palub hageja samal alusel välja mõista 25.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude 1558,95 eurot, intressi 80,74 eurot ja viivise 83,36 eurot, samuti edasiulatuva viivise ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed. Maksekaardilepingu nr 72307180030 puhul palub hageja 28.05.2026 täienduses välja mõista põhinõude 1135,16 eurot, intressi 16,79 eurot, 25.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 198,91 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
15.TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohus järeldused rajab, ning seadused, mida kohus kohaldab. Esitatud kirjalike tõendite põhjal tuvastab kohus järgmised asjaolud.
16.Esitatud tõenditest nähtub, et Holm Bank AS ja kostja sõlmisid 04.05.2023 järelmaksulepingu nr 82305040083, mille alusel finantseeriti kostjale Türgi reisi ostmist X OÜ-lt hinnaga 719,98 eurot. Lepingu järgi pidi kostja tasuma 24 igakuist osamakset päevadega 10.06.2023 kuni 10.05.2025. Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär 9,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu 14,40 eurot ning maksete kogusumma 878,30 eurot (dtl 50-53). Reisidokumentidest ja reisibüroo kirjavahetusest nähtub, et reis broneeriti 11.05.2023– 17.05.2023 toimuma pidanud Türgi reisiks, reisijateks olid E.J ja Margus E.J, reisidokumendid edastati kostja e-posti aadressile 10.05.2023 ning reisiteenuse hinnaks oli 719,98 eurot (dtl 260-277).
17.Holm Bank AS ja kostja sõlmisid 29.05.2023 laenulepingu nr 52305290038, mille alusel anti kostjale tarbimislaenu 5000 eurot. Maksekorralduse järgi kandis Holm Bank AS 29.05.2023 kostja Coop Pank AS-i kontole nr EE164204278610613505 5000 eurot selgitusega „Lepingu nr 52305290038 väljamakse“. Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär 5 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 15,19% aastas, lepingu sõlmimise tasu ja igakuine haldustasu 0 eurot, krediidi kulukuse esialgne määr 29,06% aastas ning kõigi maksete kogusumma 8021,35 eurot. Esialgse maksegraafiku järgi pidi kostja tasuma 48 igakuist osamakset perioodil 20.06.2023 kuni 20.05.2027 (dtl 57-62).
18.19.02.2024 sõlmisid Holm Bank AS ja kostja laenulepingu nr 52305290038 lisakokkuleppe nr 1. Lisakokkuleppega muudeti maksegraafikut, jäeti laenu lõpptähtpäevaks 20.05.2027, lepiti intressimääraks 15,19% aastas ning lepingu muutmise tasuks 30 eurot. Lisakokkuleppega ajatati arvestatud, kuid veel tasumata intressimakse 91,80 eurot selliselt, et see kajastus edaspidi maksegraafiku veerus „ajatatud kõrvalnõuded“. Uue maksegraafiku järgi oli tagastamata laenujääk 4474,40 eurot ja lepingu muudatuste järel kõigi maksete kogusumma 6804,63 eurot (dtl 66-69).
19.Holm Bank AS ja kostja sõlmisid 18.07.2023 maksekaardilepingu nr 72307180030. Lepingu järgi avati kostjale 1500 euro suurune krediidilimiit ja kaart oli kasutatav alates aktiveerimisest. Lepingus oli kokku lepitud, et krediidilimiidi kasutamise eest tasub kostja intressi 27,00% kuni 42,00% aastas sõltuvalt krediidijäägi suurusest, krediidi kulukuse esialgne määr oli 27,80% aastas ning maksete tegemiseks edastab pank kaardi valdajale igakuiselt maksekorralduse. Maksepäevaks oli iga kuu 10. kuupäev ning minimaalne osamakse koosnes 1/60 krediidijäägist, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest, olles vähemalt 15 eurot ja panga poolt arvestatava osamakse maksimaalseks suuruseks 65 eurot (dtl 73-75).
20.Krediitkaardi kasutuse väljavõttest nähtub, et kostja kasutas maksekaarti ajavahemikul 27.07.2023 kuni 14.05.2024 ostude tegemiseks kokku summas 2230,29 eurot. Kasutuse väljavõtte järgi tehti ostud muu hulgas 27.07.2023 summas 1035 eurot, 01.08.2023 kolmes tehingus summades 170,93 eurot, 175,46 eurot ja 114,96 eurot ning hiljem väiksemates summades kuni 14.05.2024 tehtud ostuni summas 31,40 eurot (dtl 312).
21.Kostja maksete väljavõttest (dtl 143-147) ja hageja esitatud nõudearvestusest nähtub, et kostja tegi lepingute kehtivuse ajal Holm Bank AS-ile makseid. Järelmaksulepingu nr 82305040083 alusel tasus kostja hageja andmetel kokku 480,21 eurot, millest hageja arvestuse järgi arvestati põhiosa katteks 354,77 eurot. Laenulepingu nr 52305290038 alusel tasus kostja hageja andmetel kokku 1999,61 eurot, millest hagiavalduses esitatud põhinõude arvestuse järgi arvestati põhiosa katteks 762,28 eurot (dtl 39). Maksekaardilepingu nr 72307180030 alusel tasus kostja hageja 28.05.2026 täienduse järgi tagasi kokku 1095,13 eurot (dtl 310). Hageja põhivõla arvestuse järgi jäi järelmaksulepingust nr 82305040083 tagastamata põhiosa 365,21 eurot, laenulepingust nr 52305290038 põhiosa 4237,72 eurot ning maksekaardilepingust nr 72307180030 lepingu ülesütlemise seisuga põhiosa 1466,20 eurot.
22.Ülesütlemise hoiatustest nähtub, et Holm Bank AS saatis 23.09.2024 kostjale kolme lepingu kohta ülesütlemise avaldused ehk hoiatused. Järelmaksulepingu nr 82305040083 puhul märkis pank, et kostja on alates 10.06.2024 lepingust tulenevate maksetega viivituses, 23.09.2024 seisuga oli võlgnevus 121,67 eurot ning kostjale anti tähtaeg kuni 06.10.2024 võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks (dtl 78). Laenulepingu nr 52305290038 puhul märkis pank, et kostja on alates 20.05.2024 maksetega viivituses, 23.09.2024 seisuga oli võlgnevus 545,20 eurot ning kostjale anti sama tähtaeg (dtl 79). Maksekaardilepingu nr 72307180030 puhul märkis pank, et kostja on alates 27.06.2024 maksetega viivituses, 23.09.2024 seisuga oli võlgnevus 209,45 eurot ning kostjale anti samuti tähtaeg kuni 06.10.2024 (dtl 80).
23.Ülesütlemise hoiatuste e-posti saatedokumendist nähtub, et Holm Bank AS edastas 23.09.2024 kostjale e-posti aadressile XXX lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 81). Hilisemast e-posti saatedokumendist nähtub, et 07.10.2024 edastas Holm Bank AS samale e-posti aadressile lepingu erakorralise ülesütlemise jõustumise teatise (dtl 85). Ülesütlemise teatistest 6 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 nähtub, et Holm Bank AS ütles 07.10.2024 erakorraliselt üles kõik kolm lepingut: järelmaksulepingu nr 82305040083, laenulepingu nr 52305290038 ja maksekaardilepingu nr 72307180030 (dtl 82-84).
24.07.10.2024 ülesütlemise teatistest nähtub, et järelmaksulepingu nr 82305040083 puhul koosnes võlgnevus ülesütlemise seisuga tasumata põhiosa maksetest 365,21 eurot, tasumata intressivõlgnevusest 18,62 eurot, lepingutasu jäägist 3,98 eurot, viivisest 1,72 eurot ja võlateatiste edastamise tasust 10 eurot, kokku 399,53 eurot (dtl 82). Laenulepingu nr 52305290038 puhul koosnes võlgnevus tasumata põhiosa maksetest 4237,72 eurot, tasumata intressivõlgnevusest 313,14 eurot, lepingutasu jäägist 27,21 eurot, ajatatud kõrvalnõuete võlgnevusest 80,15 eurot, viivisest 6,15 eurot ja võlateatiste edastamise tasust 10 eurot, kokku 4674,37 eurot (dtl 83). Maksekaardilepingu nr 72307180030 puhul koosnes võlgnevus tasumata põhiosa maksetest 1466,20 eurot, tasumata intressivõlgnevusest 146,47 eurot, viivisest 5,70 eurot ja võlateatiste edastamise tasust 10 eurot, kokku 1628,37 eurot (dtl 84).
25.Maksekaardilepingu 2024. aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobri maksekorraldustest nähtub, et 01.07.2024 väljastatud maksekorralduse järgi oli 10.07.2024 tasumisele kuuluv osamakse 65,54 eurot ja põhiosa summa 1466,20 eurot (dtl 278); 01.08.2024 väljastatud maksekorralduse järgi oli 10.08.2024 tasumisele kuuluv osamakse 136,16 eurot (dtl 280); 01.09.2024 väljastatud maksekorralduse järgi oli 10.09.2024 tasumisele kuuluv osamakse 207,70 eurot (dtl 282); ning 01.10.2024 väljastatud maksekorralduse järgi oli 10.10.2024 tasumisele kuuluv osamakse 275,07 eurot ja põhiosa summa 1466,20 eurot. (dtl 284). Nendest tõenditest nähtub maksekaardilepingu alusel esitatud maksenõuete ja võlgnevuse kasvamine enne lepingu ülesütlemist.
26.Nõuete loovutamise teatise järgi loovutas Holm Bank AS 27.12.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le kostja vastu lepingutest nr 82305040083, nr 52305290038 ja nr 72307180030 tulenevad nõuded koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatises märgiti, et uueks võlausaldajaks on Aktiva Finance Group OÜ (dtl 86).
27.Hageja esitatud sissenõudekirjadest nähtub, et Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale pärast nõuete loovutamist võlateateid ja hagihoiatusi. Järelmaksulepingu nr 82305040083 kohta saadeti kostjale 19.02.2025 esimene teavitus, 05.03.2025 võlateatis ja 17.03.2025 võlanõue. Laenulepingu nr 52305290038 kohta saadeti kostjale 19.02.2025 esimene teavitus, 05.03.2025 võlateatis ja 21.03.2025 hagihoiatus. Maksekaardilepingu nr 72307180030 kohta saadeti kostjale 19.02.2025 esimene teavitus, 05.03.2025 võlateatis ja 12.03.2025 võlateatis (dtl 152-160).
28.Taust.ee väljavõttest seisuga 06.06.2025 nähtub, et Holm Bank AS-i nõuded olid seisuga 31.12.2024 märgitud lahendatuks, mis on kooskõlas nõuete loovutamisega Aktiva Finance Group OÜ-le. Väljavõttest nähtub muu hulgas Holm Bank AS-i nõue alguskuupäevaga 27.06.2024 summas 1628,37 eurot, nõue alguskuupäevaga 10.06.2024 summas 399,53 eurot ja nõue alguskuupäevaga 20.05.2024 summas 4674,37 eurot, mis vastavad ülesütlemise teatistes kajastatud võlgnevuste kogusummadele (dtl 164).
29.Kohus tuvastab esitatud tõendite põhjal, et kostja sai järelmaksulepingu nr 82305040083 alusel rahastatud reisiteenuse summas 719,98 eurot, sai laenulepingu nr 52305290038 alusel 29.05.2023 oma pangakontole 5000 eurot ning kasutas maksekaardilepingu nr 72307180030 alusel krediiti ostude tegemiseks kokku summas 2230,29 eurot. Samuti tuvastab kohus, et kostja tegi lepingute alusel makseid, kuid ei täitnud kõiki maksekohustusi kokkulepitud ulatuses ja tähtaegadel. Esitatud tõendite põhjal on tõendatud ka see, et Holm Bank AS saatis 23.09.2024 kostjale kõigi kolme lepingu puhul ülesütlemise hoiatused ja 07.10.2024 ülesütlemise teated ning loovutas 27.12.2024 nimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale Aktiva Finance Group OÜ-le. Ülesütlemise materiaalõiguslikku kehtivust hindab kohus allpool ümberarvestatud kohustuse alusel. 7 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022
30.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõudega ja kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud, peab kohus siiski omal algatusel kontrollima, kas lepingud vastavad tarbijakrediidi imperatiivsetele nõuetele, sh kas krediidi kulukuse määr (KKM) ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri ning kas krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevad kohustused. KKM kontrolliks tuleb hinnata lepingute kõiki krediidi kogukulu osiseid VÕS § 406 ja § 4061 tähenduses. Krediidi kulukuse määra kontroll
31.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määra arvutamise korra järgi väljendab määr tarbija kasutusse võetud krediidi ajatatud kogusumma ning tagasimaksete ja krediidiga seotud kulude nüüdisväärtuste võrdust ning arvutus põhineb eeldusel, et krediidileping jääb kehtima kokkulepitud tähtaja lõpuni ja pooled täidavad oma kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
32.Krediidi kulukuse määra kontrollimisel lähtub kohus VÕS §-dest 406 ja 406 1. Krediidi kogukuluna tuleb arvestada kõik tarbijale teadaolevad krediidiga seotud kulud, mida tarbija pidi krediidilepingu alusel kandma. Järelmaksuleping nr 82305040083 sõlmiti 04.05.2023. Lepingus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on krediidi kulukuse esialgseks määraks märgitud 21,29% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 719,98 eurot, intressimäär 9,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu 14,40 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul (dtl 54). Maksegraafiku järgi on tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 878,30 eurot (dtl 53). Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra lepingu andmete ja maksegraafikus kajastatud rahavoogude alusel. Kontrollarvutuse tulemus vastab lepingus märgitud krediidi kulukuse määrale 21,29% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud võrdlusmäär 15,31%, mille kolmekordne määr oli 45,93%. Seega ei ületanud järelmaksulepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lgs 1 sätestatud ülempiiri.
33.Laenuleping nr 52305290038 sõlmiti 29.05.2023. Lepingus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on krediidi kulukuse esialgseks määraks märgitud 29,06% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5000 eurot, intressimäär 15,19% aastas, lepingu sõlmimise tasu ja igakuine haldustasu on 0 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ning leping kehtib kokkulepitud aja jooksul (dtl 63). Maksegraafiku järgi oli kõigi tarbija poolt tehtavate maksete kogusumma 8021,35 eurot (dtl 62). Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra lepingu andmete ja maksegraafikus kajastatud rahavoogude alusel. Kontrollarvutuse tulemus vastab lepingus märgitud krediidi kulukuse määrale 29,06% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud võrdlusmäär 15,31%, mille kolmekordne määr oli 45,93%. Seega ei ületanud ka laenulepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
34.Maksekaardileping nr 72307180030 sõlmiti 18.07.2023. Lepingus on krediidi kulukuse esialgseks määraks märgitud 27,80% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud lepingu koostamise päeva seisuga eeldusel, et kogu krediidilimiit 1500 eurot on kasutuses, intressimäär on 27,00% aastas, lepingutasu on 0 eurot ning kaardi väljastamis- ja hooldustasu on 0 eurot. Kuna tegemist on tähtajatu krediidilepinguga, tuleb krediidi kulukuse määra kontrollimisel lähtuda lepingus ja standardinfo teabelehes näidatud eeldustest. 18.07.2023 sõlmitud lepingu ajal kehtinud kolmekordne võrdlusmäär oli 50,16% (avaldatud 16,72%). Seetõttu ei ületanud maksekaardilepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. 8 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022
35.Laenulepingu nr 52305290038 lisakokkulepe nr 1 sõlmiti 19.02.2024. Lisakokkuleppega muudeti laenulepingu maksegraafikut ja lepingutingimusi. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi oli lepingu muudatuste järel kehtiv uus krediidi kulukuse esialgne määr 29,47% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldustel, et intressimäär on 15,19% aastas, laenutähtpäev on 20.05.2027, lepingu muutmise tasu on 30 eurot, tagastamata laen ehk laenujääk on 4474,40 eurot ning lepingu muudatused jõustuvad kokkulepitud tingimustel (dtl 70). Kohus kontrollis lisakokkuleppe krediidi kulukuse määra lisakokkuleppes ja maksegraafikus kajastatud rahavoogude alusel. Kontrollarvutus ei anna alust järeldada, et krediidi kulukuse määr ületaks 19.02.2024 kehtinud seadusjärgset ülempiiri. 19.02.2024 oli Eesti Panga avaldatud võrdlusmäär 17,36%, mille kolmekordne määr oli 52,08%. Ka juhul, kui lähtuda kohtu kontrollarvutuses täpsete maksetähtaegade alusel saadud veidi kõrgemast määrast ligikaudu 30,70%, jääb krediidi kulukuse määr oluliselt alla 52,08% ülempiiri.
36.Eeltoodust järeldab kohus, et ühegi hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu ega laenulepingu nr 52305290038 lisakokkuleppe puhul ei ületa tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Seetõttu ei ole alust lugeda nimetatud lepinguid krediidi kulukuse määra tõttu tühiseks ning VÕS § 4062 lg-s 3 sätestatud tagajärgi käesolevas asjas krediidi kulukuse määra ületamise tõttu ei kohaldata. Vastutustundliku laenamise kontroll
37.Kohus peab tarbijakrediidivaidluses omal algatusel kontrollima ka seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust piisavalt. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja kohustus on hinnata tarbija krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks tarbija sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“ (RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22). Riigikohus on ka selgitanud, et krediidiandja peab tõendama, milliseid samme ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole konto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
38.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles osas, nagu ei alluks krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine sisuliselt kohtu kontrollile. Tarbijakrediidivaidluses peab kohus kontrollima, kas krediidiandja on täitnud seadusest tuleneva kohustuse omandada piisav teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta ning kas krediidiandja sai kogutud andmete põhjal mõistlikult järeldada, et tarbija on krediidivõimeline. Samas ei pea kohus asendama krediidiandja ärilist riskihinnangut enda riskihinnanguga ega järeldama rikkumist üksnes sellest, et tarbija jäi hiljem maksetega viivitusse. Hageja viidatud asjaolu, et hilisem makseraskus ei tõenda iseenesest krediidiandja hooletust, on asjakohane, kuid see ei kõrvalda krediidiandja tõendamiskoormist näidata, milliseid andmeid enne lepingu sõlmimist koguti ja kuidas nende põhjal krediidivõimelisust hinnati.
39.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise põhjendamisel tuginenud muu hulgas Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise juhendile ning leidnud, et piisava hoolsuse ülesnäitamine ei taga tarbija hilisemat maksevõimet. Hageja väitel ei saa krediidiandja vastutada asjaolude eest, mis ei olnud krediidiandja otsese kontrolli all või mida 9 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 krediidiandja ei saanud ega pidanud ette nägema, samuti võib krediidiandja üldjuhul eeldada, et tarbija on esitanud oma finantsolukorra kohta õiged andmed. Hageja on rõhutanud ka, et krediidi andmise otsus on krediidiandja majanduslik ja äriline otsus ning kohus ei peaks asuma krediidiandja rolli krediiditoimiku hindamisel.
40.Kohus nõustub hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel ei saa ainuüksi tarbija hilisemast makseraskusest järeldada krediidiandja kohustuste rikkumist. Samuti võib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda tarbija enda esitatud andmetest, kuid üksnes ulatuses, milles krediidiandja on täitnud seadusest tuleneva kohustuse koguda ja kontrollida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet. Finantsinspektsiooni juhis võib olla abistav krediidiandja hoolsusstandardi sisustamisel, kuid see ei muuda ega kitsenda VÕS § 403 4 ega KAVS sätetest tulenevaid nõudeid ega välista kohtu kohustust kontrollida tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude lahendamisel omal algatusel, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
41.Seetõttu ei ole käesolevas asjas määrav üksnes see, et kostja märkis krediiditaotlustes oma sissetuleku, kohustused ja ülalpeetavate arvu ning kinnitas esitatud andmete õigsust. Kohus peab hindama, kas hageja on tõendanud, et Holm Bank AS kogus ja kontrollis enne krediidi andmist piisavalt andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta ning analüüsis neid andmeid viisil, mis võimaldas põhjendatult järeldada, et kostja suudab lepingutest tulenevad kohustused täita. Hageja väide, et kohus ei saa asuda krediidiandja ärilise otsuse asemele, on õige üksnes selles mõttes, et kohus ei asenda krediidiandja riskipoliitikat enda riskipoliitikaga. See ei vabasta aga hagejat tõendamast, milliseid andmeid krediidiandja kogus, millised asjaolud kogutud andmetest nähtusid ja kuidas need asjaolud krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võeti.
42.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks esitatud tõenditest nähtub, et kostja esitas krediidiandjale krediiditaotluste kaudu andmeid oma sissetulekute, kohustuste ja ülalpeetavate kohta. Järelmaksulepingu nr 82305040083 krediiditaotluse andmetel märkis kostja oma keskmiseks netosissetulekuks 2700 eurot kuus ja igakuisteks finantskohustusteks 550 eurot (dtl 91). Laenulepingu nr 52305290038 krediiditaotluse andmetel märkis kostja taotletavaks summaks
eurot, pangakontoks EE164204278610613505, ülalpeetavate arvuks neli, igakuiseks sissetulekuks 2500 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 500 eurot ning elukutseks või staatuseks tööline/spetsialist tegevusvaldkonnas kaubandus (dtl 92). Maksekaardilepingu nr 72307180030 krediiditaotluse andmetel märkis kostja oma keskmiseks netosissetulekuks 2900 eurot kuus ja igakuisteks finantskohustusteks 650 eurot (dtl 93). Kõigis lepingudokumentides kinnitas kostja, et krediidi taotlemisel ja lepingu sõlmimisel esitatud andmed on tõesed ja täielikud, leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale ning talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid mõjutada tema võimet lepinguga võetud kohustusi täita.
43.Hageja väitel kogus ja kontrollis Holm Bank AS krediidi andmisel kostja kohta teavet mitmest allikast. Hageja on esitanud krediidimenetluse väljavõtte, millest nähtub, et laenulepingu nr 52305290038 menetlemisel arvestas krediidiandja kostja maksevõime hindamisel keskmiseks tuluks 2314 eurot ning keskmisteks finantskohustusteks koos elatusmiinimumi või majapidamiskuludega 751,19 eurot; elatusmiinimumiks märgiti 538,97 eurot, Holm Bank AS-i ees olemasolevateks igakuisteks kohustusteks 62,22 eurot ja Holmile tagastamata väikekrediidi põhiosaks 841,81 eurot (dtl 92). Hageja on lisaks väitnud, et krediidiandja tugines maksehäirete kontrollile, Maksu- ja Tolliameti päringutele, kostja pangakonto väljavõttele, isikusamasuse tuvastamise andmetele ja krediidiandja sisemistele otsustusandmetele. Kohus märgib, et nimetatud asjaolusid saab tõendatuks lugeda üksnes ulatuses, milles vastavate kontrollitoimingute tegemine, aeg ja tulemus nähtuvad kontrollitavalt. Kuigi hagiavalduses ja selle täiendustes esitatud kuvatõmmised ei ole osaliselt 10 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 loetavad ning kohus ei ole sellele puudusele menetluses hageja tähelepanu eraldi juhtinud, ei ole see käesoleva asja lahendamisel määrav. Kohus ei tee vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta järeldust üksnes maksehäirete kontrolli või Maksu- ja Tolliameti päringute tõendamatuse tõttu, vaid eelkõige pangakonto väljavõttest nähtuvate andmete põhjal, mis viitasid kostja maksevõime riskile ja mille sisulist hindamist hageja piisavalt ei tõendanud.
44.Pangakonto väljavõttest perioodil 02.01.2023 kuni 04.05.2023 nähtub (dtl 95-125), et kostjale laekus X Ühistult töötasu ning Sotsiaalkindlustusametilt peretoetusi. Kostja kontole laekus töötasu 09.02.2023 summas 1194,81 eurot, 08.03.2023 summas 983,90 eurot ja 06.04.2023 summas 1137,53 eurot. Samuti laekusid kontole peretoetused, muu hulgas 08.02.2023, 08.03.2023 ja 06.04.2023 summades 1190 eurot ja 19,18 eurot. Seega tõendab konto väljavõte, et kostjal oli regulaarne töötasu ning talle laekusid peretoetused. Samas ei piisa üksnes töötasu ja peretoetuste laekumise tuvastamisest, et järeldada kostja krediidivõimelisust, sest krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada ka kontolt nähtuvaid kohustusi, muid rahalisi liikumisi, ülalpeetavaid, püsivat vaba maksevõimet ja seda, kas laekumised on tarbija vabalt kasutatav sissetulek.
45.Eriti oluline riskimärk oli see, et enne Holm Bank AS-i krediidilepingute sõlmimist oli kostja juba kasutanud märkimisväärses ulatuses muid krediidivahendeid. Kostja kontole laekusid enne lepingute sõlmimist Multitude Bank p.l.c./Ferratumilt 16.03.2023 summas 1600 eurot (dtl 110), 23.03.2023 summas 1400 eurot (dtl 113) ja 10.04.2023 summas 110 eurot (dtl 118). Need laekumised kogusummas 3110 eurot viitasid sellele, et kostja rahaline olukord võis sõltuda täiendavast laenurahast, mitte üksnes regulaarsest töötasust ja toetustest. Lisaks nähtub väljavõttest, et konto jääk langes korduvalt väga madalale või nulli lähedale, mis viitab sellele, et kostjal ei olnud püsivat rahalist puhvrit. Sellises olukorras ei saanud krediidiandja piirduda aritmeetilise võrdlusega, et töötasu ja peretoetuste summa ületab deklaratiivselt märgitud kohustusi, vaid pidi hindama, kas kostja tegelik vaba maksevõime võimaldas võtta juurde uue krediidikohustuse.
46.Konto väljavõttest nähtuvad ka maksed hasartmängukorraldajale X OÜ, sealhulgas 25.01.2023 summas 50 eurot (dtl 96), 12.02.2023 summas 40 eurot (dtl 101), 14.02.2023 summas 35 eurot (dtl 102), 25.02.2023 summas 20 eurot (dtl 104), 17.03.2023 summas 40 eurot (dtl 110) ja 02.05.2023 summas 10 eurot (dtl 124). Lisaks nähtuvad konto väljavõttest korduvad ja kohati märkimisväärsed ülekanded E.J-i kontole. Kohus ei saa tõenditeta järeldada, milleks neid summasid kasutati, kuid sellised korduvad väljaminekud olid krediidivõimelisuse hindamisel olulised, sest need võisid mõjutada kostja tegelikku vaba maksevõimet. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas ja kuidas krediidiandja neid ülekandeid maksevõime hindamisel arvesse võttis. Hageja on väitnud, et hasartmängukanded jäid panga sise-eeskirjades lubatud piiresse, kuid ei ole esitanud sise-eeskirju ega muud kontrollitavat metoodikat või arvutust, millest nähtuks, millise piirmäära, ajavahemiku või riskihinnangu alusel krediidiandja hasartmängukandeid hindas.
47.Järelmaksulepingu nr 82305040083 puhul oli krediidisumma 719,98 eurot ja igakuine osamakse väike. See asjaolu vähendab küll maksevõime riski ulatust, kuid ei kõrvalda krediidiandja kohustust hinnata, kas kontoväljavõttelt nähtunud riskimärgid, sealhulgas täiendavate krediidivahendite kasutamine ja väga madalad kontojäägid, mõjutasid kostja tegelikku vaba maksevõimet. Hageja ei ole piisavalt selgitanud, kuidas Holm Bank AS järelmaksulepingu sõlmimisel neid asjaolusid hindas. Seetõttu ei saa kohus ka selle lepingu puhul üksnes lepingu väikese osamakse tõttu järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõte oli nõuetekohaselt järgitud.
48.Laenulepingu nr 52305290038 puhul oli krediidisumma 5000 eurot ja igakuine osamakse oluliselt suurem kui järelmaksulepingu puhul. Seetõttu oli krediidiandja hoolsuskohustus selle lepingu sõlmimisel sisuliselt kaalukam. Konto väljavõttest nähtusid enne lepingu sõlmimist 11 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 Ferratumi laekumised, korduvad väga madalad kontojäägid, hasartmängukanded ning korduvad ja kohati märkimisväärsed ülekanded Margus E.J-i kontole. Hageja ei ole piisavalt tõendanud, kuidas krediidiandja neid asjaolusid analüüsis, kuidas hinnati peretoetuste kui lastega seotud toetuste mõju kostja tegelikule vabale maksevõimele ning kuidas arvestati ülalpeetavate arvu mõju igapäevastele elamiskuludele. Krediidimenetluse väljavõttes kajastatud positiivne otsus ja arvestatud keskmine tulu ei ole iseenesest piisavad, kui nendest ei nähtu, kuidas konto väljavõttelt ilmnenud riskimärgid sisuliselt läbi kaaluti. Seetõttu ei saa kohus järeldada, et Holm Bank AS veendus enne 5000 euro suuruse laenulepingu sõlmimist nõuetekohaselt kostja suutlikkuses täita lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel.
49.Maksekaardilepingu nr 72307180030 puhul tuleb eraldi arvestada, et esitatud pangakonto väljavõte hõlmab perioodi 02.01.2023 kuni 04.05.2023, kuid maksekaardileping sõlmiti 18.07.2023. Seetõttu ei võimalda see väljavõte üksi teha kindlat järeldust kostja maksevõime kohta maksekaardilepingu sõlmimise aja seisuga. Hageja on küll väitnud, et maksekaardilepingu sõlmimisel arvestas Holm Bank AS kostja sissetulekuks 2203 eurot ja kohustusteks 1123,31 eurot, kuid hageja ei ole esitanud lepingu sõlmimise ajale vahetult eelnenud perioodi pangakonto väljavõtet ega muud samaväärselt kontrollitavat tõendit, millest nähtuks kostja tegelik maksevõime 18.07.2023 seisuga ning see, kuidas krediidiandja hindas kostja olemasolevaid kohustusi, ülalpeetavaid, peretoetusi, krediidikasutust ja muid kontolt nähtuvaid riskiasjaolusid. Seetõttu ei ole ka maksekaardilepingu puhul tõendatud, et krediidiandja veendus enne krediidilimiidi avamist nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisuses.
50.Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on küll tõendanud, et kostjal oli regulaarne töötasu ja talle laekusid peretoetused, kuid esitatud tõenditest nähtusid samal ajal mitmed asjaolud, mis viitasid maksevõime riskile ja mille sisulist hindamist hageja piisavalt ei tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas krediidiandja hindas Ferratumi laekumisi, kontojäägi korduvat ammendumist, hasartmängukandeid, ülalpeetavate arvu, peretoetuste eesmärki ja mõju kostja vabale maksevõimele ning maksekaardilepingu sõlmimise aja tegelikku maksevõimet. Seetõttu järeldab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja täitis VÕS § 4034 lg-test 1–6 tulenevad kohustused ja võis VÕS § 4034 lg 6 tähenduses põhjendatult veenduda kostja krediidivõimelisuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb kohaldada VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatut: krediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Seetõttu jäävad rahuldamata hageja nõuded osas, milles hageja tugines algsetele lepingujärgsetele intressidele, lepingutasule 31,19 eurot, ajatatud kõrvalnõuetele 80,15 eurot ja muudele krediidilepingust tulenevatele tasudele, mis ei ole VÕS § 4034 lg 7 järgi sissenõutavad. Edasi tuleb kontrollida, millises ulatuses on ümberarvestatud põhivõlg ja seadusjärgne intress sissenõutavad ning millises osas saab kohus kohaldada TsMS § 369 tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks. Põhivõlg ja intress
51.Hageja on esitanud alternatiivsed ümberarvestused juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kuna kohus kohaldab VÕS § 403 4 lg 7, tuleb põhivõla ja intressi suuruse määramisel lähtuda hageja esitatud ümberarvestustest, niivõrd kui need on kontrollitavad ja seadusega kooskõlas. Samal ajal tuleb eristada kolme küsimust: esiteks, kas lepingu ülesütlemine muutis kogu ümberarvestatud kohustuse korraga sissenõutavaks; teiseks, milline on iga lepingu ümberarvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi jääk; ning kolmandaks, millises ulatuses on need nõuded kohtuotsuse tegemise ajaks juba sissenõutavad või saab neid välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuetena TsMS § 369 alusel. 12 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022
52.VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega ei sõltu juba sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmise nõue üksnes sellest, kas krediidiandjal oli õigus kogu leping üles öelda ja kogu jääk korraga sissenõutavaks muuta. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita tähtpäeval, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et lepingud oleksid VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud kohustuste järgi kehtivalt üles öeldud, ei saa hageja nõuda kõigi tulevikus maksegraafiku kohaselt tasumisele kuuluvate ümberarvestatud osamaksete kohest tasumist üksnes ülesütlemise alusel. Hageja nõue saab olla põhjendatud selles ulatuses, milles ümberarvestatud põhiosa ja seadusjärgne intress olid hagi esitamise, hagi täiendamise või kohtuotsuse tegemise ajaks maksegraafiku või lepingu olemuse järgi sissenõutavaks muutunud. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete puhul saab kohus hinnata TsMS § 369 kohaldamise eeldusi.
53.Järelmaksulepingu nr 82305040083 puhul nähtub hageja esitatud ümberarvestusest, et lepingu alusel anti kostjale krediiti 719,98 eurot (dtl 286-289). VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisel arvestas hageja lepingujärgse intressi asemel seadusjärgse intressimääraga, jättis muud tasud arvestusest välja ning käsitas kostja tehtud makseid ümberarvestatud kohustuse täitmisena. Ümberarvestuse järgi oli ümberarvestatud maksete kogusumma 752,09 eurot, kostja tasus kokku 480,21 eurot, millest 452,04 eurot arvestati põhiosa ja 28,17 eurot intressi katteks. Tasumata jäi põhiosa 267,94 eurot ja intress 5,01 eurot. Järelmaksulepingu algse ja ka ümberarvestatud maksegraafiku järgi saabus viimane maksetähtaeg 10.05.2025. Seega oli järelmaksulepingu ümberarvestatud põhiosa ja intress kohtuotsuse tegemise ajaks tervikuna sissenõutavaks muutunud sõltumata sellest, et lepingu ülesütlemise kehtivus ümberarvestatud kohustuse järgi ei ole tõendatud. Kostja jäi ümberarvestatud maksegraafiku järgi võlgnevusse
17.maksest, s.o alates 10.10.2024, ülesütlemise hoiatus saadeti aga 23.09.2024 (dtl 78). Kohus mõistab järelmaksulepingu nr 82305040083 alusel välja põhivõla 267,94 eurot ja intressi 5,01 eurot.
54.Laenulepingu nr 52305290038 puhul nähtub hageja alternatiivsest ümberarvestusest, et lepingu alusel anti kostjale krediiti 5000 eurot (dtl 292-297). VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisel arvestas hageja lepingujärgse intressi asemel seadusjärgse intressimääraga ning jättis muud tasud arvestusest välja. Ümberarvestuse järgi oli kogu ümberarvestatud intress 414,25 eurot, kostja tasus kokku 1999,61 eurot, millest 1687,31 eurot arvestati põhiosa katteks ja 312,30 eurot intressi katteks. Kogu ümberarvestatud graafiku järgi jäi tasumata põhiosa 3312,69 eurot ja intress 101,94 eurot. Kuna laenulepingu lõpptähtpäev on 20.05.2027 ja lepingu kehtiv ülesütlemine ümberarvestatud kohustuse järgi ei ole tõendatud, ei ole kogu jääk kohtuotsuse tegemise ajaks korraga sissenõutavaks muutunud. Hageja ümberarvestuse järgi oli 25.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 1558,95 eurot ja intress 80,74 eurot. Ümberarvestuses on pärast seda näidatud iga järgneva kuu 20. kuupäeval sissenõutavaks muutuv põhiosa osamakse. Otsuse tegemise ajaks 06.08.2026 olid lisaks sissenõutavaks muutunud 20.06.2026 ja 20.07.2026 maksetähtpäevadega põhiosa osamaksed kokku 262,54 eurot (129,89+132,65) ning intress kokku 6,05 eurot (3,14+2,91). Seega on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata põhiosa kokku 1821,49 eurot ja intress 86,79 eurot.
55.Laenulepingu nr 52305290038 puhul palub hageja lisaks välja mõista pärast 25.05.2026 sissenõutavaks muutuvad ümberarvestatud põhi- ja intressiosamaksed. Kuigi hageja ei saa nõuda nende osamaksete kohest tasumist lepingute ülesütlemise alusel, saab kohus hinnata tulevase nõude väljamõistmist TsMS § 369 alusel. TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada muu hulgas juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Käesolevas asjas on kostja jätnud lepingust tulenevad maksekohustused täitmata, ei ole pärast nõude kohtusse esitamist hageja nõudele vastuväiteid esitanud ega näidanud valmisolekut ümberarvestatud graafiku järgi tulevasi osamakseid täita. Sellest tulenevalt on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid ümberarvestatud 13 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 osamakseid tähtaegselt. Seetõttu mõistab kohus TsMS § 369 alusel hageja kasuks välja ka laenulepingu nr 52305290038 ümberarvestatud graafiku järgi pärast 20.07.2026 kuni 20.05.2027 sissenõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressiosamaksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele, iga osamakse tasumise tähtpäevast alates koos seadusjärgse viivisega tasumata põhiosalt kuni vastava osamakse täitmiseni.
56.Maksekaardilepingu nr 72307180030 puhul nähtub krediidi kasutuse väljavõttest, et kostja kasutas ajavahemikul 27.07.2023 kuni 14.05.2024 krediiti kokku 2230,29 eurot (dtl 312). Hageja 28.05.2026 täienduse ja ümberarvestuse järgi tasus kostja Holm Bank AS-ile tagasi kokku 1095,13 eurot, mistõttu jäi kasutatud krediidist tasumata põhiosa 1135,16 eurot (dtl 313-315). Hageja arvestas VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel intressi seadusjärgse intressimääraga ning nõuab põhivõlga 1135,16 eurot ja intressi 16,79 eurot. Maksekaardileping on tähtajatu krediidileping, mille puhul kasutatud krediidi tagastamise kohustus muutub sissenõutavaks vastavalt lepingus kokkulepitud maksekorraldustele ja krediidijäägi tagastamise tingimustele. Kuigi lepingu kehtiv ülesütlemine ümberarvestatud kohustuse järgi ei ole tõendatud, oli kostja kasutanud krediidilimiiti ja hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt oli kasutatud ning tagastamata krediidijääk 25.05.2026 seisuga hageja poolt sissenõutavaks loetud. Kuna kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud, et 25.05.2026 seisuga oli kasutatud ja tagastamata krediidijääk sissenõutav, ning hageja on esitanud maksekaardilepingu kasutuse ja tagasimaksete arvestuse, loeb kohus selle ulatuses nõude tõendatuks. Kohus peab hageja arvestust põhiosa ja seadusjärgse intressi osas kontrollitavaks ning mõistab maksekaardilepingu nr 72307180030 alusel välja põhivõla 1135,16 eurot ja intressi 16,79 eurot.
57.Kokku on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi nõuded järgmised: järelmaksulepingu nr 82305040083 alusel põhivõlg 267,94 eurot ja intress 5,01 eurot; laenulepingu nr 52305290038 alusel 06.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1821,49 eurot ja intress 86,79 eurot; ning maksekaardilepingu nr 72307180030 alusel põhivõlg 1135,16 eurot ja intress 16,79 eurot. Nende summade ulatuses on hageja põhivõla ja intressi nõue põhjendatud. Lisaks rahuldab kohus TsMS § 369 alusel laenulepingu nr 52305290038 tulevikus sissenõutavaks muutuvad ümberarvestatud põhiosa- ja intressiosamaksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestatud graafikule. Ülejäänud osas, st algsete lepingutingimuste järgi nõutud suurema põhivõla (s.o 1353,34 eurot) ja lepingujärgse intressi (s.o 352,48 eurot), lepingutasu 31,19 eurot, ajatatud kõrvalnõuete 80,15 eurot ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi välistatud muude tasude osas, jääb hagi rahuldamata. Viivise ja sissenõudmiskulude põhjendatust hindab kohus eraldi. Nõude loovutamine
58.Nõude loovutamise kohta nähtub 27.12.2024 teatest, et Holm Bank AS loovutas Aktiva Finance Group OÜ-le lepingutest nr 82305040083, nr 52305290038 ja nr 72307180030 tulenevad nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 86). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõude loovutada teisele isikule, kui nõude loovutamine ei ole seadusest, lepingust või nõude olemusest tulenevalt välistatud. Esitatud lepingutest ega muudest tõenditest ei nähtu asjaolu, mis välistaks nimetatud rahaliste nõuete loovutamise. Võlgniku nõusolek ei ole nõude loovutamiseks vajalik. Seega on tõendatud, et Aktiva Finance Group OÜ omandas 27.12.2024 Holm Bank AS-ilt kostja vastu esitatud rahalised nõuded ulatuses, milles need olid loovutamise ajal olemas ja kehtivad.
59.Pärast nõuete loovutamist saatis hageja nimel tegutsenud Julianus Inkasso OÜ kostjale võlateateid ja hagihoiatusi (dtl 152-160). Need kirjad kinnitavad, et kostjat teavitati nõuete sissenõudmisest uue võlausaldaja kasuks. Taust.ee väljavõttest nähtub samuti, et Holm Bank AS-i nõuded olid seisuga 31.12.2024 märgitud lahendatuks ning vastavad summad langevad 14 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 kokku ülesütlemise teatistes kajastatud algsete võlgnevustega (dtl 164). Need asjaolud toetavad hageja väidet, et nõuded olid loovutatud ja et hageja on käesolevas asjas õigustatud isik. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et hagejal Aktiva Finance Group OÜ-l on materiaalõiguslik nõudeõigus kostja vastu ulatuses, milles nõuded on tarbijakrediidi imperatiivsete normide, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede ning kohtu tehtud ümberarvestuse kohaselt sissenõutavad ja põhjendatud. Sissenõudmiskulud ja viivis
60.Hageja nõuab alternatiivse ümberarvestuse järgi maksekaardilepingu nr 72307180030 alusel võla sissenõudmiskulusid 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 järgi võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist seaduses sätestatud ulatuses. Käesolevas asjas ei saa sissenõudmiskulude nõuet rahuldada üksnes seetõttu, et hageja on esitanud kostjale saadetud võlateated ja hagihoiatused. Kohus leidis eespool, et hageja ei ole tõendanud lepingute kehtivat ülesütlemist VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud kohustuste järgi. Seetõttu ei ole tõendatud, et VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus — lepingu lõppemine — oli kirjade saatmise ajaks täidetud. Lisaks tuleb arvestada, et hageja saadetud võlateated ja hagihoiatused tuginesid algsete lepingutingimuste järgi arvutatud võlgnevustele, mitte VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümberarvestatud tegelikule sissenõutavale võlale. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmise ajal oli maksekaardilepingu alusel ümberarvestatud kohustuse järgi sissenõutav võlgnevus sellises ulatuses, nagu kirjades nõuti, ega seda, et sissenõudmistoimingud olid tehtud tegeliku ja seaduse järgi sissenõutava võla sissenõudmiseks. Seetõttu ei ole sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1132 lg 2 alusel põhjendatud ning hageja nõue sissenõudmiskulude 130 euro või alternatiivse 50 euro ulatuses jääb rahuldamata.
61.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kohus kohaldab VÕS § 403 4 lg 7, ei saa hageja nõuda viivist algsete lepingujärgsete intressimäärade ega algsete põhivõlgade alusel. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimääraga võrdset viivisemäära saab kohaldada juhul, kui tarbijakrediidileping ja selles sisalduv intressikokkulepe on kehtivad. Seega saab viivist nõuda üksnes ümberarvestatud põhivõlalt ja üksnes ajast, mil vastav ümberarvestatud põhiosa kohustus oli sissenõutavaks muutunud ning jäi täitmata. Seetõttu ei saa aluseks võtta hageja algseid viiviseraporteid, mis arvestavad viivist 08.10.2024–06.06.2025 algsetelt põhiosadelt 365,21 eurot, 4237,72 eurot ja 1466,20 eurot (dtl 149-151). Need raportid lähtuvad algsetest lepingutingimustest ja ülesütlemise järgsest kogu põhivõla sissenõutavaks muutumisest, mida kohus käesolevas asjas VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise tõttu aluseks ei võta.
62.Järelmaksulepingu nr 82305040083 kohta on hageja esitanud eraldi viiviseraporti, mis lähtub ümberarvestatud põhivõlast 267,94 eurot, perioodist 11.05.2025 kuni 25.05.2026 ja VÕS § 113 lg 1 järgsest seadusjärgsest viivisemäärast. Viiviseraporti järgi on viivis 25.05.2026 seisuga 28,69 eurot (dtl 291). Kuna järelmaksulepingu viimane ümberarvestatud maksetähtaeg oli 10.05.2025 ning põhivõlg 267,94 eurot jäi tasumata, on viivise arvestamine alates 11.05.2025 põhjendatud. Kohus mõistab järelmaksulepingu nr 82305040083 alusel välja viivise seisuga 05.08.2026 k.a 34,12 eurot (lisanduv viivis perioodi 26.05.2026 kuni 05.08.2026 k.a on 5,43 eurot) ning edasiulatuva viivise ümberarvestatud põhivõlalt 267,94 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.08.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
63.Laenulepingu nr 52305290038 puhul nõuab hageja alternatiivse ümberarvestuse järgi 25.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 83,36 eurot (dtl 296). Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et viivis on arvestatud ümberarvestatud ja sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksetelt seadusjärgses määras. Kuna kohus leidis eespool, et 25.05.2026 seisuga 15 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 oli laenulepingu ümberarvestatud põhivõlg 1558,95 eurot sissenõutavaks muutunud, ning kostja ei ole seda täitnud, on viivise nõue 83,36 euro ulatuses põhjendatud. Lisaks tuleb pärast 25.05.2026 sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete puhul viivist arvestada alates iga vastava osamakse maksetähtpäevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni vastava osamakse tasumiseni. Otsuse tegemisele eelneva päeva, s.o 05.08.2026 k.a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 124,31 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Tähtpäev
Jääk
Tasumata põhiosa
Viivis kuni 05.08.2026 k.a
20.04.2025
3312,69
96,79
12,71
20.05.2025
3215,90
98,85
12,49
20.06.2025
3117,05
100,95
12,18
20.07.2025
3016,10
103,09
10,91
20.08.2025
2913,01
105,28
10,22
20.09.2025
2807,73
107,51
9,46
20.10.2025
2700,22
109,79
8,68
20.11.2025
2590,43
112,13
7,88
20.12.2025
2478,30
114,51
7,05
20.01.2026
2363,79
116,94
6,16
20.02.2026
2246,85
119,42
5,29
20.03.2026
2127,43
121,96
4,30
20.04.2026
2005,47
124,54
3,27
20.05.2026
1880,93
127,19
2,21
20.06.2026
1753,74
129,89
1,17
20.07.2026
1623,85
132,65
0,53
64.Maksekaardilepingu nr 72307180030 puhul nõuab hageja alternatiivse ümberarvestuse järgi 25.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 198,91 eurot. Hageja arvestus eeldab sisuliselt, et kogu ümberarvestatud põhivõlg muutus sissenõutavaks 07.10.2024 lepingu ülesütlemise tõttu ja viivist saab arvestada alates 08.10.2024. Kohus on aga eespool leidnud, et hageja ei ole tõendanud maksekaardilepingu kehtivat ülesütlemist VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümberarvestatud kohustuse järgi. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline ümberarvestatud maksekohustus oli 08.10.2024 seisuga sissenõutav ja tasumata. Seetõttu ei saa hageja nõuda viivist alates 08.10.2024 kogu ümberarvestatud põhivõlalt 1135,16 eurot. Hageja maksekaardilepingu viivisenõue 198,91 eurot jääb rahuldamata. Kuna kohus mõistab maksekaardilepingu alusel välja ümberarvestatud põhivõla 1135,16 eurot, on hagejal õigus nõuda sellelt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.08.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
65.Kokku mõistab kohus viivisena välja järelmaksulepingu nr 82305040083 alusel 34,12 eurot ja laenulepingu nr 52305290038 alusel 124,31 eurot, kokku 158,43 eurot. Hageja algne viivisenõue 712,55 eurot ning hageja alternatiivne maksekaardilepingu viivisenõue 198,91 eurot jäävad rahuldamata ulatuses, milles need ei põhine kontrollitaval ümberarvestatud ja sissenõutavaks muutunud põhivõlal või on arvestatud algsete lepingutingimuste järgi. 16 (17)
Tsiviilasi nr 2-25-109022 Menetluskulud
66.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja hagihind oli 8576,99 eurot, kohus rahuldab hagi hagihinna tähenduses 5175,92 euro ulatuses, millest 4715,79 eurot moodustab otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhiosa võlgnevus, 125,75 eurot arvestatud intress sama põhimõtte järgi, 4,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga, s.o 06.06.2025 ja 330,27 eurot on hagihinna arvestuses aastane viivis, milline on arvestatud hagi esitamise määras, s.o 11,15%. Hagi rahuldatakse seega 60,35% ulatuses ja hagi jääb rahuldamata 39,65% ulatuses.
67.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 696 eurot. Lepingulise esindaja tasu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulust 20 eurot ning hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja kohtule esitamise kulust 676 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 tähenduses. Lepingulise esindaja tasu on kohtuväline kulu TsMS § 138 lg 1 ja § 175 lg 1 tähenduses.
68.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei hüvitata lepingulise esindaja tasu automaatselt arve või kulunimekirja järgi, vaid kohus peab hindama töö vajalikkust, asja keerukust, menetluse mahtu, nõude suurust, vaidluse laadi ning seda, kas nõutav ajakulu ja tunnitasu on konkreetse asja asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks riigilõivu 700 eurot, sest riigilõiv tuli tasuda hagi esitamiseks, ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot, sest see oli seotud sama nõude kohtuliku maksmapanekuga ja menetluse hagimenetlusse üleandmisega.
69.Lepingulise esindaja tasu osas arvestab kohus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, kostja ei esitanud hagile vastust, kohtuistungit ei toimunud ning menetluses ei olnud mahukat tõendite vahetamist. Samas ei olnud tegemist täiesti tüüpilise lihtsa võlanõudega, sest kohus pidi esitatud dokumentide alusel kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingu ülesütlemise kehtivust, ümberarvestuse tagajärgi ning viivise ja tulevikus sissenõutavate osamaksete väljamõistmise eeldusi. Nõude suurust, asja laadi, menetluse kirjalikku iseloomu, hageja kui professionaalse võlausaldaja esindamise korduvat laadi ning siiski vajalikke toiminguid arvestades peab kohus käesolevas asjas mõistlikuks lepingulise esindaja ajakuluks 4 tundi.
70.Kohus peab põhjendatud tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline määr vastab TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikule ja mõistlikule hüvitamise ulatusele ega kahjusta teise poole õigust mitte kanda põhjendamatult suuri esindajakulusid. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 480 eurot (4 tundi × 120 eurot). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 1200 eurot, millest 700 eurot moodustab riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu ning 480 eurot lepingulise esindaja tasu hagimenetluses. Kuna hagi rahuldatakse menetluskulude jaotuse aluseks võetud arvestuses 60,35% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60,35% põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, s.o 724,16 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
71.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.