Tartu, 5. august 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu linn, Tartu Maakond, e-post [email protected])
Tsiviilasja number
2-25-19780
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi U.S vastu 176 euro 6 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
288 eurot 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX-i), lepinguline esindaja Britanny Tuul Kostja U.S (isikukood XXX, elukoht XXX-i)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 19.11.2025 hagi U.S vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista U.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 115 eurot 9 senti ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (115 eurot 9 senti) alates 16.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskuludest 50% U.S-i kanda ja 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda. U.S-il puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
Mõista U.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 125 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (125 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.11.2025 hagi U.S-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 176 eurot 7 senti, intress 12 eurot 93 senti, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 34 eurot 26 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuv viivis intressimääraga võrdses määras põhivõlalt alates 20.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 607 eurot, millest riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot, ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja 01.10.2023 krediitkaardi kasutamise lepingu nr CNT00000136312, mille alusel andis krediidiandja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 500 eurot intressimääraga 19,9% aastas, krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 28,88% ning kostja kohustus krediidi tagastama iga kuu
15.kuupäevaks tasutavate 200 euro suuruste tagasimaksetega. Krediidiandja ja kostja leppisid 18.11.2023 kokku krediidi suurendamises 700 euroni, intressimäära ei muudetud, igakuise tagasimakse suurus tõusis 280 euroni ning uus krediidi kulukuse määr oli 29,17%. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.11.2023 uue kokkuleppe, millega lepiti kokku krediidilimiidi vähendamises 500 euroni, intressimäär jäi samaks, igakuise tagasimakse suuruseks lepiti kokku 200 eurot ning uus krediidi kulukuse määr oli 30,58%. Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks laenutaotluses esitatud andmeid, kostja sissetulekute suurust kontrollis krediidiandja Maksuja Tolliameti andmebaasist ning lisaks tegi krediidiandja kostja maksekäitumise kontrollimiseks päringud maksehäireregistritesse. Kostja rikkus lepingut jättes tähtaegselt täitmata lepingust tulenevad kohustused, mistõttu saatis krediidiandja 31.10.2024 kirja, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 28.11.2024 (dtl 24). Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei
tasunud, ütles krediidiandja 27.11.2024 lepingu üle, saatis kostjale teate lepingu lõpetamise kohta ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 25). Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlg 176 eurot 7 senti, intress 12 eurot 93 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 34 eurot 26 senti, edasiulatuv viivis 19,9% aastas põhivõlalt (176 eurot 7 senti) alates 20.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot ja ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 12.12.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 29.12.2025 e-postiga. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni 19.01.2026. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Tartu Maakohus andis hagejale 08.06.2026 tähtaja seitse päeva, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendada ja esitada soovi korral täiendavaid tõendeid. Kohus palus esitada ka nõude ümberarvutuse.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Kohus analüüsib esmalt lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I). Kohus käsitleb seejärel hagi rahuldamise ulatust ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
4.Kohus leiab, et hageja arusaam vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollist on ebaõige ega vasta seisukohtadele Euroopa Kohtu praktikas ega Riigikohtu praktikas. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
4.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
4.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma
kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
4.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
4.4.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta. Krediidiandja piirdus kontrollimise vaid laenutaotluses esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti andmete, maksehäireregistritega. Krediidiandja ei kontrollinud kostja kohustuste olemasolu ega küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandja peab Riigikohtu hinnangul küsima tarbija arvelduskonto väljavõtet või tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus andis hagejale 07.04.2026 tähtaja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendada. Hageja ei esitanud täiendavaid tõendeid ega nõude ümberarvutust, vaid selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei öelnud krediidiandja lepingut kehtivalt üles ning leping lõppes 10.01.2026 lõpptähtpäeva saabumisega. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohus leiab, et seda rikuti. Kohus käsitleb järgmisena hageja nõude ulatust ja nõude suurust pärast ümberarvutust. II
5.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid krediidiandjale ega nüüd ka hagejale ei võlgne. Kohus lähtub sellest, et periood, millal kostja osamakseid tasuma pidi on möödunud ning põhivõlg on sõltumata ülesütlemise kehtivusest ümberarvutuse korral sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24).
5.1.Hageja esitas kohtule 29.06.2026 ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et kostja sai krediiti 2183 eurot 29 senti, kostja maksis krediidiandjale tagasi 1778 eurot 20 senti (dtl 34–35) ja hagejale 290 eurot. Hageja palus ümberarvutust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista
põhivõlg 115 eurot 9 senti, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras põhivõlalt alates 16.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
5.2.Kohus tuvastab, et kostja sai krediidiandjalt lepingu tulemusel krediiti 2183 eurot 29 senti. Kuivõrd kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 ümberarvutuse korral krediidiandjale muid tasusid tuleb maha arvata kostja tehtud tagasimaksed krediidiandjale ja hagejale 2068 eurot 20 senti (1778,20 + 290). Kostja põhivõla suurus ümberarvutuse korral on seega 115 eurot 9 senti (2183,29 – 1778,20 – 290).
5.3.Kohtu hinnangul ümberarvutuse korral ei saanud krediidiandja seda VÕS § 416 lg 1 alusel 27.11.2024 kehtivalt üles öelda. Kohus andis hagejale tähtaja ümberarvutuse esitamiseks tabeli kujul, kuid hageja ümberarvutust ei esitanud, seega ei ole hageja tõendanud VÕS § 416 lg 1 esimest eeldust ehk seda, et ka ümberarvutuse korral oleks kostja olnud 27.11.2024 seisuga viivituses kolme järjestikuse osamaksega.
5.4.Kohus leiab aga, et lepingust tulenevad kohustused on tervikuna sissenõutavaks muutunud, sest kõigi osamaksete tasumise tähtpäev on möödunud. Kostja võttis krediidi koguulatuses kasutusele ning krediit tuli lepingutingimuste ja VÕS § 406 1 lg 4 p 2 kohaselt tagastada igakuiste 200 euro suuruste osamaksetena, misjuures oli esimese osamakse tasumise tähtpäev 15.11.2023 ning ümberarvestuse korral viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.10.2024. Kuivõrd nimetatud kuupäev on möödunud, on kõik lepingust tulenevad osamaksed 15.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 115 eurot 9 senti (2183,29 – 1778,20 – 290).
5.5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 115 eurot 9 senti alates 16.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb viivisenõude osas rahuldada.
6.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Hageja esitas 19.11.2025 koos hagiavaldusega kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 607 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (km-ta) kolme tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (dtl 13, 59). Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvutada.
6.1.Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte kanda võrdsetes osades. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest pool kostja kanda TsMS § 163 lg 1 üldreegli järgi, see vastab ka ligikaudsele hagi rahuldamise ulatusele pärast ümberarvutust ning lähtudes esialgsest hagihinnast. Kohus leiab, et üldreeglist kõrvalekaldumiseks puuduvad alused.
6.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse
hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
6.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud lepingulise esindaja kulud 150 eurot (km-ta), mis hõlmavad hagi koostamist 100 eurot, kus turuhind sarnaste tüüphagide eest on 85–100 eurot ning 50 eurot ümberarvutuse koostamise eest, sest uut maksegraafikut koostada ei olnud vaja, piisav oli esitada neli lauset.
6.4.Kohus leiab, et eeltoodu järgi on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 250 eurot (km-ta), millest 100 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus rahuldab ühtlasi hageja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.