30. juuli 2026. a, Tartu kohtumaja, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-19124
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ V.H vastu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1074,50 eurot
võlgnevuse
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: V.H (isikukood XXX, tegelik elukoht XXX )
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS-i vahel 18.03.2020. a sõlmitud lepingu nr. CNT00000122963 alusel põhivõlgnevus 282,33 eurot ja viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.03.2025. a kuni põhiosa täieliku tasumiseni.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista V.H-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks resolutsiooni punktis 2 märgitust suuremas ulatuses põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 30% ulatuses V.H kanda ning 70% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 640 eurot.
Mõista V.H-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest 30%, s.o 192 eurot. Hageja menetluskulud jätta 70%, s.o 448 euro ulatuses hageja enda kanda.
V.H peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtuotsus toimetada kätte hagejale.
Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ nõuab 11.11.2025. a esitatud hagis V.H-lt põhivõlgnevuse 711,72 eurot, intressi 45,76 eurot, võla sissenõudmiskulude 40,00 eurot ja viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS 18.03.2020. a Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT00000122963, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud
Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja kohustus tagastama kasutatud krediidisumma ja tasuma intressi iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkis ka sissenõudmiskulu ning viivis. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 27.11.2024. a ning loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Vastavalt kohtu selgitustele on hageja 18.12.2025. a esitanud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatu kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku 1667,03 eurot ning teinud tagasimakseid kokku summas 1384,70 eurot. Seega on kostjal tagastamata kasutatud krediidist veel 282,33 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et kostjaga krediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 282,33 eurot ning viivis lepingujärgses määras alates 25.03.2025. a (s.o kostjale soodsamal viisil; aasta möödumisel viimase krediidisumma kasutusele võtmisest).
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 29.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus 18.05.2026. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 03.06.2026. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 25.06.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22145432, p 23). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
5.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja tuvastas, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ega EMTA andmeid sissetulekute kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud kostja tegelikke kohustusi ega seda, kas kostja avaldatu vastab tegelikkusele. Riigikohus on asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohustus on hagejal. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist vajalikul määral. Sellest tulenevalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud.
6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-21-13098). Hageja on esitanud jälgitavad andmed selle kohta, et kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 25.03.2025. a ning eraldi ümberarvestust laekumiste kasutuse kohta seetõttu eelnevat Riigikohtu seisukoha arvestades esitada ei ole vaja. Kostja on dokumendid Ametlike Teadaannete kaudu kohtumenetluses kätte saanud.
7.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja kasutas krediiti kokku 1667,03 euro ulatuses ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid kokku 1384,70 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Vaidlust selles, et kostjal on kasutatud krediidist tagastamata veel 282,33 eurot, ei ole. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma (põhivõla) 282,33 eurot (1667,03-1384,70).
8.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivis lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks. Kuna hageja ei ole viivisearvestust 27.01.2026. a menetlusdokumendis esitanud, mõistab kohus viivise välja lähtuvalt hageja 27.01.2026. a menetlusdokumendis esitatust, s.o alates 25.03.2025. a. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhiosalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.03.2025. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
9.Vastutustundliku laenamise rikkumise tuvastamise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata 282,33 eurost suuremas ulatuses põhivõla, intressi ja sissenõudmiskulude osas, samuti viivise osas, mis hõlmab perioodi enne 25.03.2025. a ja ületab seadusjärgset viivisemäära. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 30% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda.
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus aga kogu ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 3 tundi. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 360 eurot.
12.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 640 eurot (riigilõiv 280 eurot + õigusabikulud 360 eurot), millest kostja kanda jääb 30% ehk 192 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 448 eurot (s.o 70% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.
13.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.