1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi U.D vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.12.2025 Tartu Maakohtule hagi väikelaenulepingust nr L89007877697 tuleneva võla nõudes. Hageja palub kostjalt U.D-lt välja mõista põhivõla 118,45 eurot, intressi 6,21 eurot, haldustasu 22 eurot,
sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 21,72 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 04.12.2025 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 18% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 23.02.2022 väikelaenulepingu nr L89007877697, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2022-10.02.2025 ja tasuma intressi 18% aastas. Lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 47,32% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja 26.11.2024 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 27.11.2024 nõuded kostja vastu Aktiva Finance Group OÜle. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud põhivõla katteks 381,55 eurot. Seega on hageja põhivõla nõue 118,45 eurot. Kostjal oli intressivõlgnevus alates 10.08.2024 osamaksest. Hageja on arvestanud intressi määras 18% aastas ning perioodi 10.08.202426.11.2024 eest on intressivõlgnevus 6,21 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 118,45 eurolt lepingujärgses määras 18% aastas perioodil 07.11.2024-03.12.2025, kokku summas 21,72 eurot. Meeldetuletuste saatmise kulu on 30 eurot. Hageja väitel hinnati tarbija krediidivõimelisust VÕS § 4034 ning KAVS § 49 nõuete kohaselt. Kostja märkis taotluses oma igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot ja kohustusteks 20 eurot. Tarbija sissetulekuid kontrolliti Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, mille järgi oli kostja keskmine sissetulek 592 eurot. Tarbija kohustuste osas lähtus esialgne võlausaldaja krediiditaotluses esitatud andmetest. Krediidiandja tugines põhimõttele, et sissetulek peab ületama igakuiseid kohustusi ning tagama minimaalse elatusvahendi. Varasema maksekäitumise hindamiseks tehti päringuid maksehäireregistritesse ning hageja väitel puudusid taotluste esitamise ajal kehtivad maksehäired. Hageja rõhutab, et krediidiandjal on õigus eeldada tarbija poolt esitatud andmete õigsust ning valeandmete esitamisel rikub tarbija hea usu põhimõtet. Hageja esitas 06.07.2026 seisukoha, mille kohaselt oli lepingu nr L89007877697 alusel ülesütlemise seisuga tehtud tagasimakseid kokku 741,10 eurot. Kõikide osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud. Olukorras, kus kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud kohustust, tuleb pärast ümberarvestust lugeda lepingust tulenevad nõuded täidetuks.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 25.06.2026 kirjas. Hagi on kostjale kätte toimetatud 19.01.2026 kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
5.Vaidlust ei ole selles, et AS Inbank ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1, 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1, 2).
6.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga andmetel oli 30.11.2021 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 16,95% ja kolmekordne määr 50,85%. Nimetatud näitaja avaldati 2021 detsembris ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.01.2022 kuni 30.06.2022. Kostjale lepingu nr L89007877697 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 47,32% aastas (dtl 16), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri.
7.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
8.Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja on käesoleval juhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 ning KAVS § 49 tähenduses. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine eeldab krediidiandjalt aktiivset ja sisulist tarbija krediidivõimelisuse hindamist enne krediidilepingu sõlmimist. Pelgalt tarbija esitatud andmetele tuginemine ning üksikute registripäringute tegemine ei ole selle kohustuse täitmiseks piisav. Krediidiandja peab esitama kohtule kontrollitavad ja konkreetsed andmed selle kohta, millisel viisil hinnati tarbija sissetulekute ja kohustuste vahekorda ning kuidas jõuti järeldusele, et tarbija on võimeline lepingujärgseid kohustusi täitma. Käesolevas asjas ei nähtu hageja esitatud andmetest, millisel viisil ja millises ulatuses on krediidiandja analüüsinud kostja tegelikku majanduslikku olukorda. Hageja on viidanud, et tarbija sissetulekuid kontrolliti Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, kuid esitatud kuvatõmmised (dtl 34) ei võimalda tuvastada, kelle kohta vastavad päringud on tehtud ega ka seda, millal need on tehtud. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida, kas nimetatud andmed olid krediidiotsuse tegemise ajal olemas ning kas neid ka tegelikult arvesse võeti. Samuti nähtub kohtule esitatud Taust.ee väljavõttest, et see on tehtud 03.12.2025 seisuga (dtl 33). Seega on väljavõte tehtud hagiavalduse kohtule esitamise päeval ega tõenda, et esialgne võlausaldaja oleks kostja varasemat maksekäitumist kontrollinud. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas arvestati kostja kohustusi ning kas ja kuidas hinnati nende mõju tema maksevõimele. Laenu taotluses (dtl 32) puudub ühtlasi teave kostja ülalpeetavate osas, ilma milleta ei saanud esialgne võlausaldaja kostja kohustusi korrektselt hinnata. Laenu taotluses puudub ka teave kostja tööandja kohta, mistõttu ei saanud esialgne võlausaldaja kontrollida kostja sissetuleku allikat ega selle püsivust. Samuti ei ole esialgne võlausaldaja küsinud kostjalt konto väljavõtet. Sellest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et krediidiandja oleks tarbija majanduslikku olukorda hinnanud piisava hoolsusega.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole esitanud piisavaid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et krediidiandja on enne krediidilepingute sõlmimist nõuetekohaselt hinnanud kostja krediidivõimelisust. Seega ei ole tõendatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.Ümberarvestuse järgi on kostja lepingu nr L89007877697 alusel saanud laenu summas 500 eurot ning teinud tagasimakseid summas 741,10 eurot. Seega puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue, sest kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid suuremas ulatuses kui talle võimaldatud laenusumma, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ega hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses sisulisi seisukohti esitanud ning tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.