Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A. T. (e-post XXX) Kostja: A. G. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A. G. (G.) vastu ESTO AS-i ja A. G. vahel 13.09.2024 sõlmitud krediidilepingust nr 512225367281 tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G. (G., kostja) vastu. 24.04.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 30.04.2025 hagiavalduse, 22.05.2026 vastuse kohtunõudele ning 12.06.2026 vastuse kohtunõudele koos hagiavalduse terviktekstiga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 13.09.2024 krediidilepingu nr 512225367281, mille alusel on kostja saanud laenu 1491,93 eurot. Laenu summa oli krediidiandja poolt kantud müüja Frog.ee kontole. Lepinguga lepiti kokku esialgses intressimääras 23,80% aastas. Lepinguperiood oli 60 kuud, igakuise osamaksega 58,82 eurot, sh viimane osamakse 58,57 eurot. Tulenevalt lepingu tingimustest on viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Kõrgem on lepingust tulenev viivisemäär, seega hageja lähtub sellest. Krediidikontolepingu nr 512225367281 krediidi kulukuse määr on 49,67 % aastas. Krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 3528,95 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.01.2025 seisuga (01.11.2024 arve summas 58,82 eurot, 01.12.2024 arve summas 58,82 eurot ja 01.01.2025 arve summas 250,28 eurot). Krediidiandja saatis 30.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 15.01.2025 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.01.2025. 31.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.
3.Hageja nõuab hagis lepingust nr 512225367281 tulenevat põhivõlgnevust 1491,93 eurot, intressi 121,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 47,40 eurot, haldustasu 15,60 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhinõudelt, s.o 1491,93 eurolt alates 01.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Kohus on 29.04.2026 ja 26.05.2026 kohtunõuetega andnud hagejale võimaluse oma nõuet tõendada ja täpsustada ning esitada nõude ümberarvestus. Hageja on 22.05.2026 esitanud vastuse kohtunõudele (sh nõude ümberarvestuse) ja 12.06.2026 vastuse kohtunõudele koos ümberarvestusega ning uue hagiavalduse terviktekstiga. 12.06.2026 ümberarvestuse kohaselt on põhinõue 1491,93 eurot, kuna kostja tagasimakseid teinud ei ole ja põhinõue ei ole vähenenud. Intress on arvestatud sellelt samalt summalt perioodil 14.09.2024-16.01.2025 ja intressiks kujuneb 121,56 eurot. Viivis ümberarvestatud nõude puhul on samuti arvestatud põhinõudelt 1491,93 eurot alates 17.01.2025 kuni 12.06.2026 vastuse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja on summas 219,16 eurot.
5.Kohus toimetas hagiavalduse ja 03.06.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teadaande avaldamise alguskuupäev 20.10.2025, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 05.11.2025). Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõuetele vastavat nõuete 2/6
ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
7.Kuivõrd hageja on esitanud 12.06.2026 hagiavalduse tervikteksti, lähtub kohus 12.06.2026 esitatud hagiavaldusest.
8.Hageja nõude aluseks on ka ESTO AS-i ja kostja vahel 13.09.2024 sõlmitud krediidileping nr 512225367281 (dtl 54, 110). Hageja nõuab hagis lepingust nr 512225367281 tulenevat põhivõlgnevust 1491,93 eurot, intressi 121,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 47,40 eurot, haldustasu 15,60 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhinõudelt, s.o 1491,93 eurolt alates 01.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 109).
9.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
10.Käesoleval juhul on kostja lepingu ja lepingudokumendid allkirjastanud (dtl 53). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kuigi kohtule esitanud lepingul puudub krediidiandja allkiri, on ESTO AS täitnud lepingu järgse põhikohustuse ja hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on ESTO AS Frogest OÜ-le üle kandnud 4925,21 eurot (dtl 35), millest 1491,93 eurot oli seotud kostjaga (dtl 42). Seega loeb kohus, et leping oli sõlmitud.
11.Hagi asjaolude kohaselt kostja tagasimakseid ei teinud. Kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata 1491,93 eurot (dtl 113).
12.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.01.2025 seisuga (01.11.2024 arve summas 58,82 eurot, 01.12.2024 arve summas 58,82 eurot ja 01.01.2025 arve summas 250,28 eurot) (dtl 112). Tõenditena on kohtule esitatud kolm arvet, milles märgitud kuupäevad on vastuolulised. Arve nr U2305044 kuupäev on 01.11.2024, kuid maksetähtaeg 15.09.2024 (dtl 64); arve nr U2346400 kuupäev on 01.12.2024, kuid maksetähtaeg 15.09.2024 (dtl 66) ning arve nr U2388400 kuupäev on 01.01.2025, kuid maksetähtaeg 15.10.2024 (dtl 68). Kohus on vastuolud seoses arvete ja nende maksetähtaegadega välja toonud 29.04.2026 ja 26.05.2026 kohtunõuetes, kuid hageja arvetega seonduvat täpsustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on ebaselge, milliste osamaksetega ning mis ajast alates oli kostja võlgnevuses ning tõendamata on arvete väljastamise kuupäevad ning nende sissenõutavus.
13.Hageja on esitanud faktiväite, et 31.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 113). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. 3/6
14.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 49,67% aastas (dtl 54, 111). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,65% = 49,95%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Krediiditaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1400 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud kostja EMTA andmetest, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1320,32 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 250 eurot ja majapidamiskuludeks 100 eurot, krediidiandja kohaldas 304 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline (dtl 111).
17.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine on tõendamata ja ka üksnes hageja selgitusi arvestades igal juhul ebapiisav.
17.1.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).
17.2.Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, missugused andmed on avaldanud krediiditaotluses kostja, missugune oli kostja sissetulek EMTA andmete kohaselt ning tõendamata on ka päringute teostamine creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse.
17.3.Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikku sissetulekut, tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud. Samuti ei ole tõendatud kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine lepingu sõlmimise eelselt ega seda, et krediidiandja oleks kontrollinud infot ülalpeetavate kohta.
17.4.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See 4/6
tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. ESTO AS kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
19.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
22.Kohus tõi 29.04.2026 kohtunõudes välja tähelepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ning andis hagejale võimaluse täiendavate tõendite ja selgituste ning nõude ümberarvestuse esitamiseks (dtl 88-91). Hageja on esitanud 22.05.2026 vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega. Hageja märkis, et ümberarvestuse kohaselt on põhiosa nõudesummaks 1494,93 eurot ja sellele lisandub VÕS § 94 intress 20,99 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni võlgnevuse tasumiseni (dtl 93).
23.Kohus märkis 26.05.2026 kohtunõudes, et esitatud nõude ümberarvestus on ebaselge. Hagejal tuli esitada konkreetne seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda; selgitada põhinõude summat ning välja tuua intressiarvestus (piisav ei ole vaid lisa esitamine); täpsustada viivisenõuet (dtl 99-100).
24.12.06.2026 vastusenõudes märkis hageja, et ümberarvestuse kohaselt on põhinõue 1491,93 eurot, kuna kostja tagasimakseid teinud ei ole ja põhinõue ei ole vähenenud. Intress on arvestatud sellelt samalt summalt perioodil 14.09.2024-16.01.2025 ja intressiks kujuneb 121,56 eurot. Viivis ümberarvestatud nõude puhul on samuti arvestatud põhinõudelt 1491,93 eurot alates 17.01.2025 kuni 12.06.2026 vastuse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja on 219,16 eurot (dtl 104).
5/6
25.Kohtu hinnangul on 12.06.2026 vastuses välja toodud nõude ümberarvestus jätkuvalt ebaselge. Samal kuupäeval esitatud hagi terviktekstis ei ole ümberarvestust esitatud ja korratud on vaid esialgse hagiavalduse sisu.
26.Hageja ei ole vastuses kohtunõudele välja toonud, millise intressimääraga on leitud intress perioodi 14.09.2024-16.01.2025 eest summas 121,56 eurot. Samas nähtub aga 12.06.2026 esitatud intressiraportist (dtl 106), et intressisumma on arvestatud intressimääraga 23,80% aastas ehk suurema määraga kui sätestatud VÕS §-s 94. Vastavalt VÕS § § 403 4 lg 7 loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja ei ole ümberarvestuses sellest põhimõttest lähtunud ja korrektset intressinõuet ega arvestust esitanud. Kohus ise hageja nõuet ei sisusta. Ühtlasi nähtub esitatud intressiraportist, et intress on arvestatud summalt 1494,93 eurot, kuigi hageja väite kohaselt on põhinõue 1491,93 eurot.
27.Kohus ei saa lähtuda ka 22.05.2026 esitatud nõude ümberarvestusest, sest ümberarvestus oli ebaselge (dtl 93-94). Ebaselge oli nii põhiosa nõudesumma kui ka intressinõude kujunemine ja viivisenõue ning seetõttu andis kohus 26.05.2026 hagejale võimalusel oma nõuet täpsustada ja selgitada. Hageja ei ole seda vastuses kohtunõudele teha suutnud.
28.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
29.Hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata mitmest kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. See tähendab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Eelnevat tõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged ning hagi krediidilepingust nr 512225367281 tulenevas nõudes jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
33.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.