1.Jätta menetlusse võtmata Nord Collect OÜ hagi U.W vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Nord Collect OÜ (hageja) esitas 2. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.W (kostja) vastu 5806 euro 37 sendi saamiseks. Kohus koostas 6. veeburaril 2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses makseettepaneku kättetoimetamise võimatusega mõistliku aja jooksul lõpetas kohtunikuabi 16. septembril 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2-24-104728
2.Maksekäsu kiirmenetluses tuvastas kohus, et kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx.
asub
3.Hageja esitas 15. oktoobril 2024 kostja vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 3000 euro, intressi 315 euro 60 sendi ja sissnõutavaks muutunud viivise 2684 euro 40 sendi nõudes. Hageja märkis kostja elukohana hagejale teadaoleva kostja viimase elukoha aadressi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
4.Kohus edastas 17. oktoobril 2024 kostjale e-kirja aadressile XXX, milles palus kinnitada kostjal oma elukoha aadress või täpsustada tegeliku elukoha andmeid ning soovis kinnitust, kas kostja on nõus asja lahendamisega Tartu Maakohtus. Kostja kohtule ei vastanud.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
6.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Moneft OÜ ja kostja vahelisest tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
7.Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti b kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
8.Kohus kohustas hagejat 20. septembri 2024 määrusega esitama kohtule kostja elukoha- ja kontaktandmed (dtl 25). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja viimane ja ainuke teadaolev elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida kostja on kinnitanud laenu saamisel (dtl 45). Hageja selgitas hagiavalduses, et TsMS § 79 lg 1 alusel võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja samas lg 2 alusel, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
2(4)
2-24-104728
9.Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale makseettepanekut üritatud kätte toimetada e-postile XXX 6. veebruaril 2024, 9. veebruaril 2024, 14. veebruaril 2024, 21. veebruaril 2024, mis ei õnnestunud. 21. veebruaril 2024 üritati makseettepanekut kätte toimetada ka kostja e-postile XXX. Rahvastikuregistri andmetel on kostja aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja ema, et kostja ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja hetkel on kostja tööl PõhjaSoomes (dtl 2).
10.Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja ei ole Eestis. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema kinnitanud, et kostja elab ja töötab Soome Vabariigis. Tsiviilasjas nr 2-23-101194 esitatud hagis on kostja esitanud nõudele vastuväite, menetluses on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja on kohtuga suhelnud e-posti aadressilt XXX. Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed kostja kohta puuduvad, mis näitab, et kostjal puudub Eestis töökoht. Kostja on laenutaotluses märkinud enda tööandjaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (hagiavalduse lisa 18), mis on Soome Vabariigis asuv matuseteenuseid pakkuv ettevõte. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.
11.Hageja on kohtualluvuse kohta märkinud, et lähtus kostja poolt nõude aluseks olevast lepingusse märgitud elukoha aadressist. Kostja konkreetne ja tegelik aadress, sh võimalik välismaa elukoha aadress puudub. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires tuvastada, kus kostja elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse võtmata. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.
12.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtul omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus on kostjale 6. veebruaril 2024, 9. veebruaril 2024, 14. veebruaril 2024, 21. veebruaril 2024 kiirmenetluses hageja poolt avaldatud kostja e-posti aadressile XXX edastanud maksekäsu ettepaneku. Kohus saatis 17. oktoobril 2024 kostjale kirja, milles andis kostjale tähtaja, 25. oktoober 2024, vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust. 3(4)
2-24-104728
13.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
15.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.