Hageja: F.Y (isikukood XXX) esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat E.H;
F.Y K. hagi X.X K. vastu kinnistu müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes, X.X K. ja D.W K. vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes, X.X K. vastu kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes
1.Jätta läbi vaatamata F.Y K. hagi X.X K. vastu kinnistu müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes, X.X K. ja D.W K. vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes, X.X K. vastu kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 10.04.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-4468 kohaldatud hagi tagamine, mille abinõuna otsustati arestida ja kanda selle alusel F.Y K. kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärked X.X K. ja D.W K. ühisomandis olevale kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ning X.X K. omandis olevale kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3.Jätta hageja, F.Y K. , riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Vabastada F.Y hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu, mille maksmisest ta oli menetlusabi korras vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.Y, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel, esitas 19.03.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse ja 22.03.2024. a täiendatud hagiavalduse nõuetega X.X K. ja D.W K. vastu. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks hageja ja kostja 1, X.X K. , vahel 08.11.2021. a sõlmitud kinnistu müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise- ja asjaõiguslepingu, millega hageja müüs kostjale 1 kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tühisuse ning kohustaks kostjat 1 ja kostjat 2 andma kinnistusraamatus kinnistu omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused. Lisaks taotleb hageja, et kohus tuvastaks hageja F.Y K. ja kostja 1, X.X K. , vahel 08.11.2021. a sõlmitud kinnistu kinke- ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis kostjale 1 kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tühisuse ja kohustaks kostjat 1 andma kinnistusraamatus kinnistu omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused. Hagiavalduses esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus hagi tagamise abinõuna kannaks kinnistusraamatusse kinnistute registriosadesse hageja kasuks keelumärked, millega keelustatakse igasugused tehingud ja toimingud kinnistutega ning samuti keelaks kostjal 1, X.X K. , remonttööde jätkamise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul asuvas elamus kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu tasumisest.
2.Kohus rahuldas 10.04.2024. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagi ning hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.
3.Kohus tegi 10.04.2024. a veel määruse, millega rahuldas osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ning otsustas hagi tagamise abinõuna arestida ja kanda selle alusel hageja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärked kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ning kinnistule registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
4.19.04.2024. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
5.Kostjad, X.X ja D.W, esitasid 03.05.2024. a kohtule ühise taotluse kohustada hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis ja tähtajaks tagatise tasumata jätmise korral jätta hagi läbi vaatamata.
6.Kohus rahuldas 13.06.2024. a määrusega kostjate taotluse ja kohustas hagejat tasuma kostjate menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatisena 2500 eurot 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26.08.2024. a määrusega osaliselt hageja määruskaebuse, tühistas osaliselt maakohtu 13.06.2024. a määruse menetluskulude tagatise tasumise tähtaja osas ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas hagejat maksma kostjate menetluskulude katteks tagatis 2500 eurot osade kaupa 5 osamaksena selliselt, et esimene osamakse 500 eurot tuleb tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ja ülejäänud neli osamakset (iga osamakse 500 eurot) tuleb tasuda esimese osamakse tasumise kalendrikuule järgneva nelja kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.08.2024. a. Seega saabus kohtumäärusega hagejale määratud tagatise esimese osamakse summas 500 eurot tasumise tähtaeg 11.09.2024. a, teise osamakse tasumise tähtaeg vastavalt 20.10.2024. a. Hageja nimetatud tähtaegadel tagatise osamakseid ei ole tasunud.
7.26.09.2024. a esitas hageja, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel, kohtule taotluse pikendada võimalusel hagejale määratud tagatise tasumise tähtaega ja võimaldada hagejal tasuda kohtu poolt määratud tagatis maksegraafiku alusel alates 1. jaanuarist 2025. a ning lükata selleks ajaks hagi menetlusse võtmise või mittevõtmise küsimuse otsustamine edasi. Hageja põhjendab, et tal puuduvad tagatise tasumiseks rahalised vahendid. Hageja eest pidi tagatise tasuma tema lapselaps M. X.X, kes sattus raskesse liiklusõnnetusse ja sai kehavigastusi ning on seetõttu pikemat aega töövõimetu. Peale kolme kuu möödumist on aga lootust, et ta saab naasta oma igapäevase elu juurde ja siis saab ehk tasuda hageja eest kohtule tagatise.
8.Kostjad esitasid 25.10.2024. a kohtule seisukoha, milles teatavad, et ei nõustu hageja taotlusega tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks ja paluvad kohtul jätta hageja vastav taotlus rahuldamata ning hagi läbi vaatamata. Kostjad põhjendavad, et hagejale tagatise tasumiseks määratud tähtaja pikendamine põhjustab menetluse liigset ja ebamõistlikku venimist. Kui kohus pikendaks tagatise maksmise tähtaega hageja soovitud ulatuses, s.o 5 kuu võrra alates 1. jaanuarist 2025. a, siis oleks tagatise tasumise tähtaeg alles 31. mail 2025. a ehk menetlus läheks kostjatel vastamiskohustuse tekkimisega sisuliselt käima alles 14 kuud pärast hagi esitamist ja 13 kuud pärast hagi menetlusse võtmist, mis ei ole kostjate hinnangul mõistlik. Selline menetlemine põhjustab mittevajalikku närvipinget, üleelamisi ja kannatusi mitte üksi kostjatele, vaid ka kõrges eas hagejale endale. Kostjad leiavad, et tagatise tasumise tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja ise tunnistab, et tal puuduvad rahalised vahendid tagatise tasumiseks ning hageja ei näe ka ette oma majandusliku võimekuse paranemist. Hageja väidete kohta, et tema eest hakkab tagatist maksma lapselaps M. X.X, märgivad kostjad, et eelkõige peab tagatise maksmise kohustuse täitma hageja ise. Kostja1 toob ka välja, et M. K. onuna on ta kursis tema käekäiguga ja teadaolevalt on M. K. olnud pidevad rahalised raskused ning riigiportaali eesti.ee andmetel on M. K. praeguse seisuga kaheks täiteasjas elatisevõlg 47 238,21 eurot. Kui isik ei suuda täita oma laste ülalpidamiskohustust, siis on ebatõenäoline, et ta suudaks tasuda tagatist vanaema eest. Seoses M. K. väidetava raske vigastusega märgib kostja 1, et talle teadaolevalt on M. X.X tänaseks füüsiliselt terve - sõidab autoga ja käib vanaema juures tihti külas ning tal ei ole enam sellist rasket füüsilist haigust, mis takistaks töö tegemist ja vanaema aitamist enne jaanuari. Seega on kostjad seisukohal, et väited M. K. tagatise maksmiseks raha saamise kohta ei ole usutavad ja on esitatud üksnes aja võitmiseks ehk menetluse venitamiseks, menetluse mistahes põhjendustel käimas hoidmiseks.
9.31.10.2024. a esitasid kostjad kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles taotlevad menetluskuluna nende lepingulise esindaja tasu hüvitamist kokku koos käibemaksuga summas
896,70 eurot. Kostjad paluvad selle summa hagejalt välja mõista kostja X.X K. kasuks, kes kulud on kandnud.
10.Hageja, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel, esitas 13.11.2024. a kohtule oma seisukoha menetluskulude jaotuse ja kostjate menetluskulude suuruse kohta. Hageja ei vaidlusta kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurust, kuid hageja leiab, et menetluskulude nimekirjas õigusabi osutamiseks märgitud ajakulu on liialt suur, sest kostjad ei ole sisuliselt hagile vastanud ning märgitud ajakulu hagiavalduse analüüsiks, taotluse koostamiseks ja määruskaebusele vastamiseks on ebamõistlikult suur. Hageja leiab ka, et kostjate lepingulise esindaja kulude hageja kanda jätmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Samuti ei ole see ka kooskõlas üldtunnustatud tava ja moraalinormidega. Hageja toob välja, et tulenevalt perekonnaseadusest lasub täiskasvanud lapsel kohustus kõigiti abistada ja vajadusel ülal pidada oma eakat ja abi vajavat ema. Hageja on kinkinud kostjale enamuse oma varast, samuti on hageja varasemalt teinud kostjale pidevalt annetusi ja muid kingitusi. Nüüd, kus hageja kui kinkija soovib saada kohtult abi oma õiguste kaitseks, jäetakse tema hagi läbi vaatamata teise poole eeldatavate menetluskulude katteks tagatisraha maksmise võimatuse tõttu. Lisaks sellele taotletakse hagejalt enne asja sisulist arutamist teise poole menetluskulude tasumist. Hageja hinnangul on see omakorda vastuolus õigustunde üldpõhimõte ja moraalinormidega. Hageja taotleb, et kohus jätaks antud tsiviilasjas menetluskulud kummagi poole enda kanda või alternatiivina vähendaks kostjate lepingulise esindaja menetluskulu mõistliku piirini ning hageja riigi õigusabi korras esindaja menetluskulud jätta riigi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
11.Käesolevaga lahendab kohus hageja taotluse temale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks määratud tähtaja pikendamiseks ning kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
12.Kohus leiab, et hageja taotlus tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Antud juhul on Tartu Ringkonnakohus 26.08.2024. a määrusega juba hageja taotluse temale maakohtu määrusega kostjate menetluskulude katteks tagatise summas 2500 eurot tasumise tähtaega juba pikendanud. Seega tulenevalt TsMS § 64 lg-st 1 saaks kohus tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kostjad on aga avaldanud, et nad ei ole tähtaja pikendamisega nõus, mistõttu ei ole korduv tähtaja pikendamine seaduse järgi lubatav. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja taotlus tähtaja pikendamiseks ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Hageja möönab, et tal puuduvad rahalised vahendid tagatise tasumiseks ning ta ei näe ka ise ette oma maksevõime paranemist lähitulevikus. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja väited selle kohta, et tema eest hakkab tagatist maksma lapselaps, on paljasõnalised ja ka asjakohatud, sest tagatise andmise kohustus on eelkõige hagejal endal. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja taotluse temale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks määratud tähtaja pikendamiseks.
13.Kohus leiab, et põhjendatud on kostjate taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. TsMS § 197 näeb ette, et kohus määrab sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.
TsMS § 423 lg 1 p 12 sätestab täiendavalt, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2024. a määrusega kohustati hagejat maksma kostjate menetluskulude katteks tagatis 2500 eurot osade kaupa 5 osamaksena selliselt, et esimene osamakse 500 eurot tuleb tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ja ülejäänud neli osamakset (iga osamakse 500 eurot) tuleb tasuda esimese osamakse tasumise kalendrikuule järgneva nelja kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.08.2024. a. Seega saabus kohtumäärusega hagejale määratud tagatise esimese osamakse summas 500 eurot tasumise tähtaeg 11.09.2024. a, teise osamakse tasumise tähtaeg vastavalt 20.10.2024. a. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja nimetatud tähtaegadel tagatise osamakseid tasunud ei ole. Kohus leiab, et kuna hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist maksnud ei ole, siis tuleb TsMS § 197 ja § 423 lg 1 p 12 alusel jätta kostjate taotlusel hagi läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kostjate taotluse ja jätab hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 -le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
14.Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 10.04.2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, mille abinõuna otsustati arestida ja kanda selle alusel hageja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärked kostjate ühisomandis olevale kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, ja kostja X.X K. kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx.
15.TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, ja TsMS § 390 lg 1 järgi määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud kostjalt välja riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejat esindab menetluses temale riigi õigusabi korras määratud advokaat. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 22.09.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12738 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu tuleb jätta hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.
Antud juhul ei jäta kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja oleks hagi tagasi võtnud, kuna kostjad on tema nõude rahuldanud. Seega tuleks menetluskulude jaotamise üldpõhimõtete järgi TsMS § 168 lg 2 alusel jätta poolte muud menetluskulud hageja kanda ja TsMS § 190 lg 4 alusel riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõista hagejalt välja riigituludesse. Arvestades menetluse asjaolusid, sh hagi aluseks olevaid asjaolusid, samuti seda, et hagejale on antud menetlusabi, põhjusel, et ta ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline menetluskulusid maksma ning seda, et hagi jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei andnud tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks, on kohus seisukohal, et kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on põhjendatud kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-s 4 ette nähtud erandit ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Samuti leiab kohus, et esineb TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus, mis õigustab jätta menetluskulud, mille tasumisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, hagejalt riigituludesse sisse nõudmata. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastab hageja hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu, mille maksmisest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.