Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi B.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 4748,09 eurot, millest põhivõlg on 3829,13 eurot, intress 157,91 eurot, haldustasu 10 eurot ja viivis 11.08.2026 seisuga 752,92 eurot.
3.Mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 3829,13 eurolt alates 12.08.2026 kuni põhinõude tasumiseni määras 8,90% aastas.
Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud B.C kanda.
2.Mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 800 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (käibemaksuta) õigusabikulud.
3.Välja mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine
1 (4)
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.12.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse B.C vastu autolaenu lepingust tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3829,13 eurot, intressi 157,91 eurot, haldustasu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 522,30 eurot. Lisaks mõista välja edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 8,90% aastas.
2.Hageja nõue tuleneb AS Inbank ja kostja vahel 09.06.2020 sõlmitud autolaenu lepingu nr L89003676290, mille alusel sai kostja laenu 9000 eurot. Pooled sõlmisid 14.09.2023 lepingu nr L89013677234 autolaenu lepingu nr L89003676290 muutmiseks. Lepingu muudatuse kohaselt oli võlgnevuse jääk 5322,08 eurot, mis tuli tasuda 65 osamaksega. Igakuise osamakse suurus oli 107,05 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 8,90% aastas ning krediidi kulukuse määr 10,63%aastas. Lepingutasu oli 25 eurot ning igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kuna kostja ei tasunud 20.02, 20.03 ja 20.04.2024 osamakseid, saatis AS Inbank 06.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 27.055.2024. Krediidiandja loovutas 28.05.2024 kostja vastu nõude Aktiva Finance Group OÜ-le.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.01.2026 määrusega, andes kostjale 21 päeva
2 (4)
hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks.
4.Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 29.01.2026 kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Lisaks on kostja kinnitanud hagimaterjalide kätte saamist 11.06.2026 kohtule saadetud e-kirjas. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust.
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust (VÕS § 406 lg 1). Hageja on esitanud asjaolud, selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul täitis krediidiandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS §-s 4034 sätestatud nõudeid. Esialgne võlausaldaja kontrollis enne krediidilepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte ning maksehäireregistritest saadud andmete alusel. Krediiditaotluse kohaselt oli kostja keskmine kuusissetulek 1200 eurot ning tal puudusid muud finantskohustused. Sõlmitava krediidilepinguga lisandus kostjale igakuine kohustus 168,12 eurot, mistõttu jäi talle pärast laenumakse tasumist igakuiselt kasutada 1031,88 eurot. Samuti kontrollis esialgne võlausaldaja kostja varasemat maksekäitumist ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kohtu hinnangul oli esialgne võlausaldaja eeltoodud viisil kogunud ja kontrollinud piisavalt andmeid kostja majandusliku olukorra ja maksevõime kohta, et hinnata tema suutlikkust krediidilepingust tulenevaid kohustusi täita. Arvestades kostja sissetulekut, muude finantskohustuste puudumist, krediidilepingust tuleneva igakuise makse suurust ning pärast selle tasumist kostjale alles jäävat summat ja ka kahe ülalpeetava olemasolu, nõustub kohus hagejaga, et krediidilepingu sõlmimise ajal oli kostja krediidivõimeline ning esialgne võlausaldaja järgis kostja krediidivõimelisuse hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid laenulepingu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik, laenuandja, andma teisele isikule, laenusaajale, rahasumma või asendava asja, laen, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab laenuks saadud summa tagasi, tasub ka intressi ja et laenuandjal on õigus nõuda viivist. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva. 3 (4)
9.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
11.Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 560 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud.
12.Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 338 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169 eurot/tund. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Arvestades asja keerukus ja mahtu, on ajakulu 2 tundi kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169 eurot/tund vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust (keerukus minimaalne) ja esitatud hagi sisu, on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund.
13.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 800 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv ning 240 eurot lepingulise esindaja tasu (2 h x 120 eurot/tund).
14.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.