31. juuli 2026. a, Tartu kohtumaja, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-21537
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ T.X vastu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9759,06 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
võlgnevuse
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: T.X (isikukood XXX, tegelik elukoht XXX )
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 24.10.2024. a sõlmitud lepingu nr. L89018118536 alusel põhivõlgnevus 1999 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 27.02.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Välja mõista T.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS-i vahel 25.10.2024. a. sõlmitud krediidilepingu nr L647141 alusel põhivõlgnevus 4881,88 eurot, intress 43,85 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 29.03.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista T.X-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Finants AS-i nõude katteks resolutsiooni punktis 3 märgitust suuremas ulatuses põhivõla, intressi, haldustasu ning põhinõuetelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 83% ulatuses T.X kanda ning 17% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 1130 eurot.
Mõista T.X-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest 83%, s.o 937,90 eurot.
T.X peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtuotsus toimetada kätte hagejale.
Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ nõuab 10.12.2025. a esitatud hagis T.X-ilt kahe lepingu alusel põhivõlgnevuse 6999 eurot, intressi 357,09 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance ja T.X 24.10.2024. a makseviisi lepingu „jaga osadeks” nr. L89018118536, mille alusel sai kostja kasutada kauba maksumusega 1999,00 eurot ning pidi kauba eest tasuma kolme osamaksega. Viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 10.12.2024. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkis ka viivis. Coop Pank AS ja T.X sõlmisid 25.10.2024. a laenulepingu nr. L647141, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot (laenu väljamaksest arvestati maha lepingutasu). Kostja kohustus tagastama laenusumma, tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkisid ka sissenõudmiskulu ja viivis. Coop Pank AS ütles lepingu üles 28.03.2025. a ning loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Vastavalt kohtu selgitustele on hageja 18.12.2025. a esitanud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole teinud kummagi lepingu alusel ühtegi makset. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu L89018118536 alusel põhivõlgnevus 1999 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (27.02.2025. a) kuni põhivõla tasumiseni lepingus sätestatud määras, s.o 24% aastas. Lepingu nr L647141 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4881,88 eurot, seaduses sätestatud määras intress 43,85 eurot, viivis lepingus sätestatud määras 16,9% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast (29.03.2025. a) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud 50,00 eurot.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.02.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus 19.05.2026. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 04.06.2026. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 25.06.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22145432, p 23).
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
5.Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohustus on hagejal. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Coop Pank AS lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele, maksehäirete registrile ja Maksu- ja Tolliameti andmetele kostja sissetuleku osas. Seda, kas kostja avaldatud igakuised kohustused vastavad ka tegelikkusele, d välja selgitanud ei ole. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Seda on kohus hagejale ka 22.01.2026. a selgitanud. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Olgugi, et Inbank Finance AS-ga sõlmitud lepingu kohaselt kostjale täiendavaid kulusid (intress) kaasnema ei pidanud, on kohtupraktika kohaselt tegemist tarbijakrediidilepinguga ning krediidiandjal tuli hinnata kostja võimet osamakseid tasuda. Kohtule esitatust nähtub, et enne antud lepingu sõlmimist mingisugust kontrolli ei teostatud. Kostja sai kauba maksumusega 1999 eurot ning pidi selle eest tasuma kolme osamaksena, mis tähendab, et kostja igakuise osamakse suuruseks pidi olema ca 666 eurot, mis on arvestatavalt suur kohustus. Coop Pank AS ei ole aga kostjaga lepingu sõlmimise eelselt hinnanud piisavalt asjaolusid, mis võivad mõjutada kostja maksevõimet. Kostja tegelikku maksevõimet välja selgitatud ei ole. Sellest tulenevalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et krediidiandjad ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada taotluses õiged andmed, kuid krediidiandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida.
6.Kuna kostja ei ole lepingute alusel ühtegi tagasimakset teinud, puudub vajadus VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse tegemiseks. Puuduvad tasutud summad, mille osas tuleks hinnata nende arvestamist põhisumma, intressi või muude kulude katteks. Nõude suuruse
kontroll seisneb üksnes väljamakstud põhisumma ja võimaliku seadusjärgse intressi ja viivise hindamises.
7.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kostjaga sõlmitud lepingu nr. L647141 kohaselt oli intressimääraks 16,90% aastas, mis on suurem, kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduses sätestatud intressimäär. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja intressinõude laenulepingu nr L647141 osas üksnes seaduses sätestatud intressimäära arvestades summas 43,85 eurot ja jätab rahuldamata hageja nõude märgitud summat ületavas suuruses intressi väljamõistmise osas.
8.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt mõlemast lepingust tulenevalt põhivõlalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
9.Kostja ei tasunud lepingu alusel ühtegi makset ning kostjale on saadetud meeldetuletuskirju, mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
10.VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt tuleb hageja nõue haldustasu väljamõistmise osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 83% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda.
12.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus aga kogu ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 3 tundi. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 360 eurot.
13.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1130 eurot (riigilõiv 770 eurot + õigusabikulud 360 eurot), millest kostja kanda jääb 83% ehk 937,90 eurot. Hageja
kantud menetluskulud summas 192,10 eurot (s.o 17% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.
14.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.