Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2026. a, Tartu kohtumaja, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-20830
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ A.Z vastu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
31 000,50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
võlgnevuse
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela Kostja: A.Z (isikukood XXX, tegelik elukoht XXX )
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista A.Z-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks resolutsiooni punktis 2.1 märgitust suuremas ulatuses põhivõlg, intress ja haldustasu.
Menetluskulud jätta 78% ulatuses A.Z kanda ning 22% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 1640 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot.
Mõista A.Z-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest 78%, s.o 1279,20 eurot. Hageja menetluskulud jätta 360,80 euro ulatuses hageja enda kanda.
A.Z peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtuotsus toimetada kätte hagejale.
Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
kohustus tagastama krediidisumma, tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud graafikust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis ka sissenõudmiskulu ning viivis. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 29.06.2021. a ning loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale 1200 eurot, millest hageja arvestas 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ning 1150 eurot põhivõla katteks.
andmete alusel arvestatud 1750 eurot ning kohustuste suurusena 0 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub aga, et kostjal on kohustusi nii telekommunikatsiooniettevõtete kui ka korteriühistu ees, samuti tasus kostja igakuiselt elatist. Seega ei saanud kostja igakuise kohustuste suurus olla 0 eurot, nagu kostja avaldanud oli ja krediidiandja arvestas. Hagist ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt sellekohaseid täiendavaid küsimusi küsinud ja analüüsinud kostja tegelikke kohustusi, sh majapidamiskulusid, ülalpeetavate olemasolu ja arvu jms. Eelnevat arvestades asus kohus seisukohale, et kostjaga krediidilepingu sõlmimisel ei ole piisavalt kogutud andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta. Kohus selgitas seda ka 27.01.2026. a hagejale. Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohustus on hagejal. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Sellest tulenevalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud.
lepitud määr asendada lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud määraga. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Kostjaga lepingu sõlmimise ajal oli seaduslik intressimäär 0%, mis lepingu kohaselt tuleb fikseerida kogu lepinguperioodiks. Sellest lähtuvalt jätab kohus hageja intressinõude 860,10 eurot rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.