lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-20830/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-20830/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2026. a, Tartu kohtumaja, kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-20830

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ A.Z vastu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

31 000,50 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

võlgnevuse

nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela Kostja: A.Z (isikukood XXX, tegelik elukoht XXX )

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 19.10.2020. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89004200445 alusel: 2.1 tasumata krediidi põhiosa maksete võlgnevus summas 20 446,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2371,05 eurot; 2.2 viivis 7,9% tasumata põhiosalt aastas alates 05.02.2025. a kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista A.Z-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks resolutsiooni punktis 2.1 märgitust suuremas ulatuses põhivõlg, intress ja haldustasu.

Menetluskulud jätta 78% ulatuses A.Z kanda ning 22% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 1640 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Mõista A.Z-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest 78%, s.o 1279,20 eurot. Hageja menetluskulud jätta 360,80 euro ulatuses hageja enda kanda.

A.Z peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Kohtuotsus toimetada kätte hagejale.

Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Aktiva Finance Group OÜ nõuab 02.12.2025. a esitatud hagis A.Z-ilt põhivõlgnevuse 21 255,03 eurot, intressi 622,07 eurot, haldustasu 10 eurot ja viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 19.10.2020. a tarbijakrediidilepingu nr. L89004200445, mille alusel sai kostja laenu 23 000 eurot. Kostja

kohustus tagastama krediidisumma, tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud graafikust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis ka sissenõudmiskulu ning viivis. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 29.06.2021. a ning loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale 1200 eurot, millest hageja arvestas 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ning 1150 eurot põhivõla katteks.

2.Vastavalt kohtu selgitustele on hageja 05.02.2026. a esitanud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul palub hageja kostjalt välja mõista laenu põhiosa 20 446,95 eurot, intress seadusjärgses määras summas 860,10 eurot, lepingujärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis 2 371,05 eurot ning samas määras viivis alates 06.02.2026. a.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.02.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus 25.05.2026. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 10.06.2026. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 30.06.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22145432, p 23). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
5.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja tuvastas, et esialgne võlausaldaja on kostjaga lepingut sõlmides esialgkostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogunud andmeid kliendilt endalt, analüüsinud pangakonto väljavõtet ja kontrollinud maksehäireregistrit. Kostja sissetulekuna on kogutud

andmete alusel arvestatud 1750 eurot ning kohustuste suurusena 0 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub aga, et kostjal on kohustusi nii telekommunikatsiooniettevõtete kui ka korteriühistu ees, samuti tasus kostja igakuiselt elatist. Seega ei saanud kostja igakuise kohustuste suurus olla 0 eurot, nagu kostja avaldanud oli ja krediidiandja arvestas. Hagist ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt sellekohaseid täiendavaid küsimusi küsinud ja analüüsinud kostja tegelikke kohustusi, sh majapidamiskulusid, ülalpeetavate olemasolu ja arvu jms. Eelnevat arvestades asus kohus seisukohale, et kostjaga krediidilepingu sõlmimisel ei ole piisavalt kogutud andmeid kostja tegeliku maksevõime kohta. Kohus selgitas seda ka 27.01.2026. a hagejale. Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohustus on hagejal. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Sellest tulenevalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud.

6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse lähtuvalt eeltoodust. Kostja on ümberarvestuse kohtumenetluses kätte saanud.
7.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, saab lepingu ülesütlemise lugeda kehtivaks, sest selleks ajaks oli kostja maksetega enam kui kolm järjestikust kuud viivituses ka juhul, kui kõik kostja varasemad maksed arvestada tasutuks põhivõla katteks.
8.Hageja nõudest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja 20 446,95 eurot.
9.Hageja on nõude ümberarvestuses palunud kostjalt välja mõista ka seaduses sätestatud määras intress. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingus oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb lepingus kokku

lepitud määr asendada lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud määraga. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Kostjaga lepingu sõlmimise ajal oli seaduslik intressimäär 0%, mis lepingu kohaselt tuleb fikseerida kogu lepinguperioodiks. Sellest lähtuvalt jätab kohus hageja intressinõude 860,10 eurot rahuldamata.

10.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivis lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kuivõrd antud juhul jääb lepingus kokku lepitud viivisemäär alla seaduses sätestatud viivisemäärale, rahuldab kohus hageja ümberarvestuses toodud viivisenõude täielikult.
11.Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude haldustasu osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 78% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda.
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus aga kogu ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 240 eurot.
14.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1640 eurot (riigilõiv 1400 eurot + õigusabikulud 240 eurot), millest kostja kanda jääb 78% ehk 1279,20 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 360,80 eurot (s.o 22% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.
15.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja