Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-12351
Kohtuasi
OÜ Proart service hagi S.E vastu finantskohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Proart service apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3503,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Proart service (registrikood 12689981), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja S.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21.10.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus vaidlustatud osas muutmata.
2.Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas OÜ Proart service hagi S.E vastu osaliselt ja mõistis S.E-lt OÜ Proart service kasuks välja 351,38 eurot ning viivise põhinõudelt 350 eurot alates 23.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta OÜ Proart service apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Proart service kanda.
5.Määrata kindlaks S.E menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Proart service S.E kasuks välja menetluskulud 752,30 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Proart service tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-22-12351 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Proart service (hageja) esitas 22.08.2022 Harju Maakohtule S.E (kostja) vastu hagi (täiendatud 08.09.2022), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse remonditeenuse eest 2056 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,11 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 2056 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras alates 23.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni ning parkimiskoha üüritasu 1626 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tegi hageja 06.09.2021 kostjale saadetud päringu ja fotode alusel kostja sõidukile MiniCooper, registreerimisnumbriga XXXXXX, remonditööde mittesiduva hinnapakkumise. Hageja teatas kostjale, et fotode alusel ei ole võimalik tuvastada töömahtu ning tuleb teha korralik vaatlus.
3.Pärast sõiduki toomist hageja parklasse 17.09.2021 tehti avariiliste detailide ülevaatus. 27.09.2021 palus hageja kostjal kohale tulla, et kooskõlastada lõplikult töömaht ja hind, sest sõidukil olid varjatud puudused ja remondikulud olid suuremad. 28.09.2021 kooskõlastati kostjaga lõplik tööde maht summas 2130 eurot, millele lisandus käibemaks. Pärast tööde kooskõlastamist ja hinnaga nõustumist tasus kostja ettemaksu 500 eurot. Hageja viis tööd lõpuni 04.10.2021. Tööde lõpetamisest teavitati hagejat 04.10.2021 telefoni teel. Kostja lubas sõidukile hiljemalt neljapäeval 07.10.2021 järele tulla. Kostja sõidukile järele ei tulnud. Kostja jättis tasumata hageja 04.10.2021 esitatud arve summas 2056 eurot koos käibemaksuga.
4.Hageja teatas 23.11.2021 kostjale e-kirja teel, et sõiduk on valmis ja seisab hageja parklas. Hageja palus kostjal tulla sõidukile järele või tasuda alates 24.11.2021 parkimistasu 10 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Kuna kostja sõidukit ära ei viinud, siis nõustus ta parkimistasuga. Kostja on jätnud tasumata parkimistasu 24.11.2021 kuni 22.08.2022 271 ööpäeva eest. Hageja vähendas üüritasu suurust 10 eurolt 5 euroni, nõudes parkimistasu 271 päeva x 5 eurot = 1355 eurot ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga 1626 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja võttis telefoni teel hagejaga ühendust, et saada pakkumine sõiduki remonditööde tegemiseks. Pärast telefonikõnet saatis kostja hagejale 06.09.2021 e-kirja, millega ta saatis
2-22-12351 hagejale fotod, et hageja saaks hinnata tööde mahtu. Hageja saatis kostjale 06.09.2021 e-kirja koos pakkumise ja eelarvega. Hageja pakkus tööde maksumuseks 1400 eurot. Kostja vastas 06.09.2021 ja küsis, kas on võimalik teha sõiduki keretööd ilma värvimiseta, millele hageja vastas 06.09.2021 jaatavalt. Seega leppisid pooled kokku sõiduki keretööde tegemises ilma värvimiseta.
7.Kostja viis auto hageja töökotta. Kostja viis hagejale ka sõiduki jaoks uue küljepleki. Kohapeal ei esitanud hageja uut pakkumist ega maininud, et eelnevalt märgitud hind võib muutuda. Kostja läks 28.09.2021 hageja töökotta ja tasus hageja nõudel ettemaksu 500 eurot sularahas. Seejärel mainis hageja, et tööde maksumus on tõusnud, millega kostja ei nõustunud. Sellest hoolimata väljastas hageja kostjale ettemaksu dokumendi summale 2130 eurot, millele märgiti käsikirjaliselt 500 euro tasumine.
8.Kostja ei nõustunud ettemaksu dokumendis esitatud kalkulatsiooniga ja keeldus seda tekkinud vaidluse tõttu tasumast. Kostja ei pea tasuma tööde eest, mida ta ei ole soovinud. Hageja esitas kostjale arve alles koos 01.08.2022 pretensiooniga. Korrektset arvet, mis lähtuks esialgsest siduva eelarvega kalkulatsioonist, kostjale esitatud ei ole. Kuna esialgse pakkumuse kohaselt oli remonditööde hind 1400 eurot, millest tuleb maha arvestatud värvimistööd koos materjaliga 550 eurot, siis on remonditööde hinnaks pooled kokku leppinud 850 eurot millest kostja on tasunud 500 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 350 eurot, mille ta on valmis hagejale tasuma eeldusel, et talle esitataks korrektne arve. Kuna hageja ei ole esitanud korrektset arvet, on alusetu ka viivise nõue.
9.Kostja ei ole hagejaga sõlminud parkimisteenuse osutamise lepingut. Kostja ei ole teinud otsest ega kaudset tahteavaldust parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole andud ka vaikimisi nõusolekut sellise lepingu sõlmimiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 24.10.2023 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 351,38 eurot, millest 350 eurot on töövõtutasu ja 1,38 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhinõudelt 350 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 23.08.2022 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Maakohus tegi pooltelt väljamõistetud summade osas tasaarvestuse, märkides, et tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1448,62 eurot.
11.Hageja ja kostja kui tarbija sõlmisid omavahel sõiduki remonditööde tegemiseks töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks lepingut oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vahel, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.
12.VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 639 lg 2 näeb ette, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on
2-22-12351 alusetult rikastunud. VÕS § 639 lg 3 sätestab, et kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.
13.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et kostja saatis 06.09.2021 hagejale foto sõiduki küljest ja soovis saada sõiduki remondipakkumise, s.o teavet, millise hinnaga saaks sõiduki külje remontida. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et hageja tegi kostjale 06.09.2021 pakkumuse tööde teostamiseks. Hageja vastas kostjale, et eeldatavaks pakkumiseks on komplekteerimise osas 250 eurot, plekitöö osas 600 eurot, värvimistööde osas 340 eurot ja värvimaterjalide osas 200 eurot ehk kõik kokku 1400 eurot. Kuna hageja avaldas kostjale, et sõidukit on vaja ka näha, siis ei olnud tegemist siduva eelarvega pakkumisega. Samas ei avaldanud hageja, millises ulatuses võib tööde maht või hind muutuda. Kostja nõustus hageja pakkumusega, ja kostja küsimusele, kas on võimalik teha töid ilma värvimiseta, vastas hageja, et see on võimalik. Pooled ei vaielnud selle üle, et peale eeltoodud kokkulepet viis kostja sõiduki koos ühe keredetailiga hageja juurde. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja teostas sõidukile tööd ja teatas kostjale, et viimane võib sõidukile järele tulla. Vaidlust ei olnud selles, et kostja kohtumenetluse eelselt sõidukile järele ei läinud. Kostja sai sõiduki valduse tagasi kohtumenetluse ajal.
14.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et kostja tasus hagejale 28.09.2021 sularahas ettemaksuna 500 eurot. Hageja esitatud dokumendist pealkirjaga „ettemaksu sisetasumine nr 31“, milles on märgitud, et kostja tasus 500 eurot vastavalt kooskõlastatud pakkumisele 28.09.2021 summas 2130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa järeldada, et see oleks olnud saadetud kostjale enne töödega alustamist. Hageja on kohtumenetluse käigus esitanud mitu erineva hinnaga tööde kohta koostatud dokumenti, kuid ühestki tõendist ei nähtu, et kostjale oleks esitatud lõplik hinnapakkumine summas, nagu nõuab hageja kostjalt tasuna kohtumenetluses.
15.Tunnistaja Q 04.10.2023 istungil antud ütluste kohaselt tuli kostja 28.09.2021 hageja juurde, et arutada lõplikku värvimistööde hinda, mida tunnistaja ei mäletanud, ning selle leppis kostjaga kokku hageja prokurist, kelle juhiste alusel koostas tunnistaja dokumendi, kuhu märgiti kostja nõudel ettemaksu summa. Tunnistaja ütlustest järeldub, et tegelikult tunnistaja hageja väidetud hinnakokkuleppe sõlmimise juures ei viibinud ning koostas dokumendi hageja esindaja juhiste kohaselt. Tunnistaja avaldas, et väidetava hinnakokkuleppe sõlmimise ajaks olid plekitööd täielikult valmis, kuigi sõiduk ei olnud veel kokku pandud. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et kuigi plekitöödele kulus algse e-kirja teel saadetud pakkumisega võrreldes suurem summa, ei teavitatud sellest kostjat viivitamatult enne tööde tegemist, vaid tööd teostati ning asuti selle eest nõudma kostjalt täiendavat tasu. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kostjal ei olnud võimalik hageja uue pakkumusega mittenõustumisel sõidukit koheselt ära viia, sest sõiduk oli komplekteerimata.
16.Samal 04.10.2023 istungil vande all ütlusi andnud kostja avaldas, et ta läks 28.09.2021 hageja juurde, et tasuda sularahas ettemaksu, mida hageja oli soovinud ning alles kohtumisel teatas tunnistaja kostjale, et hind on muutunud, millega kostja ei nõustunud. Algse kokkuleppe kohaselt oli 1400 eurot kõigi tööde eest kokku. Kostja ei soovinud värvimistöid ega midagi rohkemat. Kostja sooviks 28.09.2021 oli vaid sõiduki komplekteerimine, et see ära viia.
17.Hageja sõnumitest kostjale, et sõiduk on valmis, kostja lubadusest sellele järele tulla, ning hageja 01.08.2022 pretensioonist, milles on esmakordselt mainitud, et kostjal on tasumata 04.10.2021 arve 2556 eurot tasumise tähtajaga 06.10.2021, ei tõenda samuti kogumis hageja
2-22-12351 väidet, et pooltel oli 28.09.2021 sõlmitud suuline kokkulepe tööde teostamiseks hinnaga 2556 eurot.
18.Kuigi hageja väidab kohtumenetluses, et tegelikult tehtavate tööde maht suurenes oluliselt, sest sõidukil selgusid varjatud puudused, siis ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millised olid need varjatud puudused või täiendavad tööd, mida algse pakkumise tegemisel ei olnud tal võimalik ette näha. Hageja ei tõendanud, et ta on kostjaga kokku leppinud hinna olulises suurenemises või et hageja oleks ka mittesiduva ja ettenägematu eelarve puhul kostjat eelnevalt hinna suurenemisest teavitanud. Olukorras, kus eelarvet ületavad plekitööd olid osaliselt juba teostatud, ei ole hageja kostjat teavitanud eelarve ületamisest viivitamatult. Maakohus ei pidanud usutavaks, et kui kostja oleks kohtumisel hagejaga nõustunud sedavõrd suures ulatuses tööde kallinemisega ning nõustunud lisaks värvimistöödega, ei oleks ta selle kohta andnud kirjalikku kinnitust hageja koostatud dokumendile. Sellise kirjaliku kinnituse puudumine toetab kostja vande all antud ütlusi, et pooltel tekkis hinna osas vaidlus.
19.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kordagi kostjale esitanud ühtegi täiendavat hinnapakkumist, vaid kostjale koostati üksnes dokument muuhulgas juba teostatud tööde maksumuse kohta, millele märgiti kostja nõudel ettemaksu summa. Selleski dokumendis märgitud hind erines käibemaksu võrra hinnast, mida hageja asus kostjalt nõudma kohtumenetluse käigus. Enne ligi aasta hiljem ehk 01.08.2022 pretensiooni saatmist ei väitnud hageja kordagi üheski kostjale saadetud pöördumises, et hind oleks olnud kokku lepitud 28.09.2021 kohtumisel. Eelviidatud vastuolude tõttu leidis maakohus, et tunnistaja Q ütlused hinna osas kokkuleppe sõlmimist ei tõenda.
20.Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga hinna osas teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, samuti kokkuleppe sõlmimist värvimistööde osas, ei saa hageja kostjalt nõuda kokkulepet ületava hinna tasumist. Kuna poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, siis on välistatud samadel asjaoludel tasu nõudmine lepinguvälisel alusel. Kuigi eelarvet ületavate tööde eest oleks hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 639 lg 2 alusel tasu ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud, siis ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milline oli eelarvet ületanud töö keskmine kohalik turuväärtus.
21.Kuivõrd pooled sõlmisid kokkuleppe plekitööde tegemiseks hinnaga 850 eurot, millest kostjal on tasumata 350 eurot, siis ei kuulu hageja nõue rahuldamisele suuremas ulatuses. Hageja põhinõude osalise rahuldamise tõttu, kuulub osalisele rahuldamisele ka viivisenõue.
22.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja viis sõiduk hageja juurest ära kohtumenetluse ajal ning koostas selle kohta dokumendi 30.01.2023. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks parkimislepingu sõlmimist tema ja kostja vahel. Kostja ei ole väljendanud ega kinnitanud soovi parkimise eest maksta. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hagejale oleks olnud alternatiivselt õigus nõuda parkimistasu sõiduki pandiõiguse teostamisest tulenevalt.
23.Hagi osalisele rahuldamisele vaatamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest kostja nõustus juba vastuses hagile, et tasub hagejale kompromissina 350 eurot (s.o ulatuses, milles hagi osaliselt rahuldatakse), kuid hageja keeldus sellest. Maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1800 eurot.
2-22-12351 Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ning jaotas menetluskulud. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks remonditeenuste eest 1706 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,73 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt 1706 eurot (2056–350) eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni ning parkimistasu 1626 eurot.
25.Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud oluliselt otsuse põhjendamiskohustust ja jätnud seetõttu ebaõigesti hagi osaliselt rahuldamata.
26.Maakohus on jätnud otsuses välja toomata, et pooled ei vaielnud selle üle, et hageja värvis kostja sõiduki lisaks plekitöödele ja komplekteerimisele. Kostja ei vaielnud vastu värvimistöö hinnale. Hageja eeldas, et kostja kui mõistliku isikuga sõlmitud kokkuleppe kohaselt peab peale plekitööde tegemist sõiduki ka värvima, sest vastupidisel juhul ei saaks sõidukiga liigelda.
27.Kostja ei esitanud vastuväiteid, et kõigi tööde tegemiseks kulus hagejal 52,64 tundi tunnihinnaga 35 eurot. Kõigi tööde tegemine kokku hinnaga 1400 eurot, millest maha arvata värvi hind 300 eurot, ei ole võimalik 31,43 tunniga (1100/35).
28.Kui kohus ei rahulda hageja nõuet töövõtulepingust tulenevalt, tuleb hageja nõue rahuldada käsundita asjaajamise sätetele tuginedes. Maakohus ei ole põhjendanud miks ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tasu sõiduki kõigi remonditööde eest ega sõiduki parkimistasu ühelgi õiguslikul alusel. Vastustaja seisukoht
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja hagi ei rahuldanud ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 350 eurot, viivise 1,38 eurot ning viivise põhinõudelt 350 eurot alates 23.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
32.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
2-22-12351
33.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Hageja on esimest korda apellatsioonkaebuses esitanud väited, et pooled leppisid töövõtulepingu sõlmimisel kokku tööde teostamiseks tundide arvu ja tunnitasu suuruse. Samuti on hageja esitanud uued väited seonduvalt kokkulepitud tööde teostamiseks mõistlikus tundide arvus ja mõistlikus tunnihinnas. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Asjaolu, et hageja esitatud tõenditel, s.o kostjale esitatud arvetel nähtuvad tunniarvud ja tunnitasu suurus, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks hageja ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et pooled leppisid töövõtulepingu sõlmimisel kokku tunnitasus ja tunnihinnas. Seega ringkonnakohus hageja uute väidetega ei arvesta ja jätab need tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.
35.Hageja etteheited, et maakohus ebaõigesti tuvastas asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua.
36.Maakohus on otsuses märkinud, et pooled ei vaielnud selle üle, et hageja teostas sõidukile tööd. Kuna hageja nõudis kostjalt sõidukile teostatud tööde, s.o pleki- ja värvimistööde teostamise eest tasu maksmist, siis on tuvastatud vaidlustamata asjaoluna silmas peetud, et pooled ei vaielnud selle üle, et hageja teostas kostja sõiduki pleki- ja värvimistööd.
37.Maakohus ei tuvastanud, et pooled on sõlminud kostja sõiduki värvimistööde teostamiseks töövõtulepingu. Seega ei ole asja lahendamisel tähtsust asjaolul, kas kostja esitas värvimistööde hinna osas vastuväiteid. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20
2-22-12351 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
38.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu kostja sõiduki plekitööde teostamiseks teistsuguse tasuga, kui see oli märgitud hageja 06.09.2021 e-kirjas kostjale, millega kostja nõustus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, milles on kokku lepitud lisaks kostja sõiduki plekitööde teostamisele ka värvimistööde teostamises. Asjaolust, et hageja arvates tuleks lisaks plekitöödele sõiduk ka värvida, ei ole võimalik iseenesest järeldada poolte kokkulepet sõiduki värvimiseks ja selle eest tasu maksmiseks. Töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib töövõtulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 219-11650, p 11; RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972/115, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Praegusel juhul oli kostja hagejale otsesõnu avaldanud, et tema ei soovinud sõiduki värvimist. Kuivõrd hageja kinnitas kostjale, et plekitööde tegemine on võimalik ka ilma värvimistöödeta, siis ei ole võimalik järeldada, et poolte ühine tahe töövõtulepingu sõlmides poleks saanud olla vaid plekitööde teostamiseks (ilma värvimistöödeta).
39.Olukorras, kus maakohus on märkinud, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole põhjendatud hageja nõuete rahuldamine muul õiguslikul alusel, ei ole maakohtule etteheidetav, et maakohus ei kontrollinud hageja nõude võimalikku rahuldamist asjaolude alusel, mida pole maakohtu ette toodud.
40.Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul võimalik hageja nõuet värvimistööde eest tasu saamiseks ja soovitud tasu plekitööde eest käsitada käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja mõistliku tasu maksmise nõudena VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal järeldada, et kostja on soodustatud isikuna teostatud remonditööd, sh värvimistööd heaks kiitnud. Asjaolust, et kostja pole peale sõiduki äraviimist seda hageja nõudel tagasi toonud värvimis- ja ettevalmistustööde eemaldamiseks ei ole võimalik järeldada kostja heakskiitu tööde teostamiseks. Olukorras, kus kostja on selgesõnaliselt teada andnud, et tema ei soovi värvimistööde teostamist ning ei ole nõustunud tööde teostamisega, mida ta ei ole hagejalt tellinud, ei ole põhjendatud järeldada, et selliste tööde teostamine, millega kostja pole ka nõustunud, oleks vastanud kostja kui soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p-d 1 ja 2). Kolleegium juhib tähelepanu, et soodustatu teavitamine tehtavatest töödest on nõutav ka käsundita asjaajamise puhul (VÕS § 1020) (RKTKo 13.06.2018, 2-15-123028, p 29).
2-22-12351
41.Hageja väitis alles 26.02.2023 menetlusdokumendis, et teostab alternatiivselt kostja sõiduki suhtes pandiõigust, hageja täpsustas 15.05.2023 kohtuistungil, et teostab pandiõigust alates 04.08.2022. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja parkimistasu nõuet ei olnud põhjendatud rahuldada alternatiivselt pandiõigusele tuginedes. Kuigi VÕS § 654 lg 1 alusel on pandiga tagatud kõik töövõtja töövõtulepingust tulenevad nõuded tellija vastu ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 287 lg 1 p 1 kohaselt on pandipidaja kohustuseks panditud asja säilitada ja korras hoida ning AÕS § 287 lg 2 järgi kannab asja säilitamise ja korrashoiu kulutused eelduslikult pantija (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 41.4), siis käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud asjaolusid ega tõendeid, millest järeldada, et hageja nõutud parkimistasu on pandiõiguse teostamisest olnud kostja sõiduki säilitamiseks vajalik kulu ning seetõttu pandiõigusega hõlmatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
43.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
44.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu 524,60 eurot (4,3 tundi tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks) ning esindaja tasu seoses kohtuistungiks ettevalmistumisega 1 tund ja kohtuistungil osalemisega tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Hageja jättis menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu otsustada.
45.Kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, õigusliku hinnangu kujundamiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks, on kokku 4,3 tundi. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on kolleegiumi arvates menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tund ja kohtuistungil osalemise aeg arvestusega, et kohtuistung kestis 52 minutit. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o kokku 122 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
46.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 752,30 eurot (524,60+227,70). Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
47.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
2-22-12351
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.