OK Incure OÜ hagi K. K. vastu põhivõlgnevuse 2249,40 euro, intressi 407,86 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 623,13 euro nõudes
Tsiviilasja hind
3 315,39 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), Asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Dmitri Santašev; e-post: XXX Kostja: K. K. (isikukood XXX), elukoht teadmata; e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-133709 OÜ Aktiva Finance Group hagis K. K. vastu põhivõlgnevuse 2249,40 euro, intressi 407,86 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 623,13 euro nõudes.
29.12.2023 hagiavalduse (dtl 36-43) kohaselt on esialgse võlausaldaja I AS ja kostja K. K. vahel sõlmitud 19.02.2020 krediidikonto leping nr xxxx, millega on muudetud varasemaid 23.05.2016 sõlmitud lepingut nr xxxx (limiidiga 1000 eurot), 14.102.2016 sõlmitud lepingut nr xxxx (limiidiga 1250 eurot), 15.11.2017 sõlmitud lepingut nr xxxx (limiidiga 2000 eurot). Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt lepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 2249,40 eurot, intresse 407,86 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 623,12 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, mida on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamiseks teinud.
Kohus kohustas 12.03.2024 kohtumäärusega (dtl 127-131) hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
Hageja on oma 26.03.2024 seisukohas (dtl 133-137) kohtu nõudele välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, laenusumma väiksust arvestades olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Laenuandja on kontrollinud Creditinfo andmebaasi ning avalikke teadaandeid. 19.02.2020 (viimase lepingu) puhul tehti päring krediidivõimekuse hindamiseks Eesti pensionikeskusesse eesmärgiga arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 851,28 eurot. Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 200 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel. Finantskohustuste hulka arvestas krediidiandja kostja poolt öeldut 20 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 547 eurot (minimaalselt oli nõutav 0 eurot).
Hageja kohtule ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei esitanud. Hageja on kohtunõude vastuse teksti sisse kleepinud väljavõtteid hageja enda loodud programmiväljavõttetest, mis on suuremas osas loetamatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ka mainitud pensionikeskuse päringut.
Kostjale K. K.-le olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 10.04.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 30.04.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
Hagiavalduse punktis 16 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Riigikohus on otsuses nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
11.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on 26.03.2024 seisukohas kohtunõudele välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit Creditinfo, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Samuti tegi krediidiandja viimase lepingu (millega tõsteti limiiti) puhul päringu Pensionregistrikeskusesse, aga päringu väljavõtet kohtule ei esitanud. Krediidiandja ei ole kostjalt kordagi pangakonto väljavõtteid küsinud, neid analüüsinud ega ka veendunud, kas kostja sissetulekud olid regulaarsed ja piisavad ning kas kostja väljaminekud ning teised finantskohustused vastasid taotluses märgitule.
13.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms.
Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ei sõltu esiteks laenusumma suurusest, teiseks ei nõustu kohus hagejaga, et laenusumma 2000 eurot on väike.
14.Krediidiandjal ei saanud eeltoodud andmetele ja kostja rahaliste kohustuste hulka arvestades tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
15.Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 12.03.2024 kohtunõudega võimaluse esitada kohtule detailsed andmed ja tõendid selle kohta, kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kohus selgitas, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja selgitas küll enne erinevate laenulepingute sõlmimist tehtud toiminguid ning seda, et laenusumma väiksuse tõttu piisas krediidiandjale taotluse esitamisest ega esitanud kohtule ühtegi tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, sh kostja esitatud laenutaotlusi. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega tõendeid esitada.
16.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
20.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
22.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks
peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
24.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 6 576,67 eurot (dtl 107-113). Hagiavalduse p 8 kohaselt on kostja tasunud krediidisumma katteks kokku 4 327,27 eurot. Hagiavaldusest ei selgu, millises summas kokku (sh intressid, lepingutasu, meeldetuletuskirjad jms) on kostja teinud makseid krediidiandjale alates lepingu sõlmimisest kuni viimase makse laekumiseni 13.12.2022 (dtl 38-39). Hageja esitatud laekumiste arvestuste (dtl 107-113) kohaselt on kostja tasunud kokku makseid summas 9 265,70 eurot.
25.VÕS § 4034 lg 7 alusel loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kuni 19.02.2020 oli intressimäär 0%, mistõttu puudub hagejal kostja vastu intressinõue. Seega tuleb VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik kostja tehtud tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks.. Kuivõrd krediidiandja on teinud kostjale väljamakseid summas 6 576,67 eurot ning kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 9 265,70 eurot, ületab tagasimaksetena tehtud krediidiandjalt saadu 2 689,03 euro võrra. Seega on põhivõlgnevus krediidiandjale juba tasutud.
26.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 12.03.2024 kohtunõudest tõendeid esitanud, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.