15.11.2024 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-24-5653
Tsiviilasi
Balscand OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
235,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Balscand OÜ (registrikood 10452080), Seaduslik esindaja H. T. Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 725 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda kostja arvelduskontole nr xxxx, märkides viitenumbriks 717422625.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tagaseljaotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 sätestab, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-24-5653 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline soovib kohtuotsuse edasi kaevata, tuleb apellatsioonkaebus esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja kostja vastuväited
1.Balscand OÜ (hageja) pöördus 09.04.2024 Harju Maakohtusse hagiga Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu põhivõla 190 eurot, viivise 5,43 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt edastas kostja hagejale 20.11.2023 võlateatise, milles kohustas hagejat tasuma 62,61 eurot. Hageja pöördus õigusliku hinnangu saamiseks OÜ Hugo poole. 13.12.2023 edastas hageja kostjale Hugo OÜ poolt koostatud õigusliku hinnangu kostja võlateatise kohta, mille kohaselt oli antud nõue ebaseaduslik ja alusetu. Seepeale teatas 19.12.2023 kostja, et hagejalt võla sissenõudmise menetlus lõpetati, kuna kostja omas valesid andmeid ning nõue oli alusetu. OÜ Hugo esitas hagejale antud teenuse eest arve summas 190 eurot, mille hageja tasus ning esitas selle kohta omakorda 31.12.2023 arve kostjale. Hoolimata hageja poolt saadetud korduvatest kirjadest, keeldus kostja hageja arve tasumisest.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja tema arvates tuleks jätta hagi läbi vaatamata, kuna tema käitus võlanõuet esitades AS Eesti Keskkonnateenused (võlausaldaja) esindajana. Tegelik võlausaldaja oli seega AS Eesti Keskkonnateenused, kes oli kostjale kinnitanud, et võlanõue hageja vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Pärast hageja vastuväite saamist on võlausaldaja kostjale selgitanud, et valla poolt olid edastatud valed andmed ja seega arved krediteeriti ja menetlus lõpetati.
4.Lisaks vaidleb kostja hagile vastu põhjusel, et Hugo OÜ ei ole kunagi hagejat esindanud, alati on hageja ise kostjale kirjutanud. Miski ei kinnita, et arve, mille tasumist hageja kostjalt nõuab, oleks üldse kuidagi seotud kostja poolt hagejale esitatud võlanõudega. Kuna Hugo OÜ ei ole allkirjastanud ega esitanud ühtki seisukohta hageja esindajana, siis ei saa hageja nõutavat tasu käsitleda ka esindajatasuna.
5.Muuhulgas märgib kostja, et hagejal oli võimalus ka ise otse kostjale või AS-le Eesti Keskkonnateenused vastata, et tegemist on väära nõudega (teavitada lihtsalt et ei olnud kinnisasja omanik Hiiumaal), kaasamata selleks väidetavat lepingulist esindajat Hugo OÜ-d. Seega ei olnud väidetava esindaja kaasamine põhjendatud.
6.Lisaks tugineb kostja sellele, et isegi kui kostja oleks kohustatud hageja nõude rahuldama, ei ole hageja nõue põhjendatud käibemaksu ulatuses, sest hageja on Äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane.
2-24-5653 Kohtu põhjendused
7.Pooled ei vaidle selle üle, et:
7.1.kostja on hagejale alusetu võlanõude korduvalt saatnud;
7.2.hageja on kostja võlanõuetele vastanud õigusarvamuse esitamisega, mille kohaselt nõue on põhjendamatu;
7.3.kostja on nõudest seejärel loobunud;
7.4.kostja ei ole tasunud hagejale 190 eurot õigusarvamuse koostamise eest ega muid hagiga nõutavaid summasid.
8.Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, siis tuleb hageja nõuet hinnata lepinguvälise kahju nõudena, sest hagi aluseks on asjaolu, et kostja on alusetu võlanõudega põhjustanud hagejale õigusarvamuse tellimisega seonduva 190 euro suuruse väljamineku.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Käesoleval juhul on selleks hagejale tekkinud 190 euro suurune väljaminek. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul on kostja alusetu võlanõude esitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt, mis sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Hageja väitel põhjustas kostja võlanõue hagejale rahalise väljamineku ehk kahjustas hageja omandit.
10.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja tellitud õigusarvamuse koostamine ei ole kuidagi seotud kostja ega AS-ga Eesti Keskkonnateenused. Hagi lisaks olevast Hugo OÜ arvest (dtl 11) nähtub, et arve on hagejale esitatud õigusliku hinnangu eest seoses nõudega lepinguga nr xxxx hageja vastu. Hagi lisaks 2 olevast kostja nõudest (dtl 6) nähtub, et nõue on hageja vastu esitatud lepingu nr xxxx alusel. Samuti nähtub õigusarvamusest (dtl 8-9), et see on esitatud AS-i Eesti Keskonnateenused nõude kohta ning et selle on koostanud Hugo OÜ esindaja.
11.Kohus loeb eelnimetatud tõendite ning hagile lisatud Hugo OÜ teenuse kohta esitatud arve tasumise maksekorraldusega (dtl 12) tõendatuks, et kostja nõudekirja saatmise tõttu on hagejale tekkinud 190 euro suurune väljaminek.
12.Kohus leiab, et kostja vastutust ei välista asjaolu, et ta tegutses võlanõude saatmisel enda kliendi, AS-i Eesti Keskkonnateenused esindajana. Vastutuse piirangu eeldused sätestab VÕS § 1052, kuid selles nimetatud asjaoludele ei ole kostja tuginenud. See, et lisaks kostjale vastutab kostja põhjustatud kahju eest ka võlausaldaja (VÕS § 1054) ei välista kostja enda vastutust, kui kostja käitumine on põhjustanud hagejale kahju.
13.Teise isiku esindajana võlanõuet esitav ettevõtja peab võlanõuete esitamisel eelnevalt kontrollima nõude põhjendatust ega saa esitada nõudeid kontrollimatult isegi olukorras, kus kostja tegeleb kolmanda isiku nõude maksma panemisega (VÕS § 620). Kohus leiab, et üldtuntud asjaolu on see, et kostja on professionaalne võlgade sissenõudmisega tegelev ettevõte ning seetõttu oli hagejal alust suhtuda kostja nõudesse tõsiselt, mistõttu oli õigustatud hageja pöördumine õigusabi saamiseks asjatundja poole.
14.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
2-24-5653
15.Hagi jääb rahuldamata põhjusel, et menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei ole hagejale tekkinud kahjus süüdi, s.t kostja ei ole soovinud hagejale kahju tekitada ning on käitunud hagejale võlanõuet saates asjaoludele vastava hoolsusega.
16.Hagiavaldusele lisatud kostja teatest (dtl 10) nähtub, et nõude põhjendamatusega seotud asjaolusid ei olnud kostjale avaldatud, vaid need sõltusid vallast, kellele AS Eesti Keskkonnateenused (kostja klient) jäätmekäitlusteenust osutab. Kostja on hagivastuses tuginenud sellele, et pärast hageja seisukoha edastamist oma kliendile, sai kostjale teatavaks täiendav informatsioon, millest nähtus nõude põhjendamatus (dtl 29 IV lõik). Hageja ei ole oma hilisemas seisukohas vaidlustanud kostja väidet, et alusetu nõude esitamise põhjustas vald ning kostjale ei saanud nõude põhjendamatus olla nõude esitamise ajal teada, mistõttu loeb kohus selle asjaolu hageja poolt omaks võetuks (TsMS § 231 lg 4).
17.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Muuhulgas märgib kohus, et hageja ei ole oma 40 euro suurust sissenõudmiskulude nõuet üldse põhjendanud ning selles osas tuleks ainuüksi seetõttu jätta hagi rahuldamata. Arvestades eeltoodud kohtu järeldust, et kostja ei ole hagejale tekkinud kahju tekkimises süüdi, siis ei annaks asja lahendamisele midagi juurde see, kui kohus määraks hagejale täiendava tähtaja sissenõudmiskulude nõude põhjendamiseks. Menetluskuludest
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
19.Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja lohakust käesoleva asja menetlemisel ei ole põhjendatud õigusabi tunnitasuna 169 eurot, nagu see nähtub kostja menetluskulude nimekirjast. Kohtuotsuse punktis 11 toodust nähtub, et kostja on oma esindaja vahendusel esitanud menetluses ebaõigeid väiteid. Kohus eeldab1, et kostja ei soovinud kohut teadlikult eksitada. Seetõttu leiab kohus, et valeväidete esitamise põhjuseks on asjaolude ja hageja esitatud tõendite pealiskaudne käsitlemine. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohaseks õigusteenuse tunnihinnaks tuleb lugeda 100 eurot. Sellise tunnitasu kohaldamist õigustab ka asjaolu, et kostja esindaja ei ole menetluses eristanud esindaja kulusid tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1), mille välja mõistmisel omab üldjuhul tähtsust esindaja osalemine kohtumenetluses ja õigusarvamuse tellimisest hagejale tekkinud varalise kahju kujunemist (VÕS § 128).
20.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu täies ulatuses, s.o 7,25 tundi (7 h 15 min). Lähtudes 100 euro suurusest tunnitasust on kostja põhjendatud menetluskuluks 725 eurot.
21.Arvestades kostja taotlust kohustada hagejat tasuma menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras, kohustab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejat selliseks viivise tasumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 139 sätestab, et kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.