nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja J.H (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista J.H V. B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1492 eurot 58 senti, intress 25 eurot 95 senti ja viivis perioodi 30. juuli 2024 kuni 6. aprill 2026 eest 276 eurot 18 senti.
3.Mõista J.H V. B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1492 eurot 58 senti) alates 30. juulist 2024 kuni 6. aprillini 2026. a 276 eurot 18 senti ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 7. aprillist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1492 eurot 58 senti.
4.Jätta menetluskulud 70% ulatuses J.H V. kanda ja 30% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 4. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi J.H V. (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1999 eurot 24 senti, intressi 299 eurot 95 senti, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 268 eurot 49 senti ning viivised alates
4.detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Multitude Bank p.l.c (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 30. juunil 2023 krediidilepingu, millega esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale kasutada lepingus sätestatud
krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku 2252 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,93%. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (viivituses 30.04.2024, 30.05.2024, 30.06.2024 ja 30.07.2024 osamaksetega), siis saatis esialgne võlausaldaja 14. juulil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja saatis 29. juulil 2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 2. augustil 2024 nõude hagejale.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse 3. märtsi 2025. a määrusega. Kostja sai dokumendid kätte 18. märtsil 2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (30.04.2024, 30.05.2024, 30.06.2024; VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 29. juulil 2024 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
5.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
5.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 45,93% aastas, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal (s.o 13. juunil 2023) Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,72%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
5.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta hindas kostja finantsolukorda Swedbank AS-i konto väljavõtte alusel, mille kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks 600 eurot. Hageja leidis, et kostja on krediidivõimeline. Kostjal ei olnud maksehäireid.
Hageja on hinnanud kostja 3 kuu kontoväljavõtet, millest nähtub, et kostjale on laekunud 3 kuu jooksul sissetulekuna umbes 506 eurot 23 senti ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti. Samas on kostja tasunud 05.04.2023 laenulepingu alusel 54 eurot 63 senti ja 23 eurot 25 senti. Samuti on kostja tasunud 04.05.2023 81 eurot 15 senti kodulaenu vms makseks. 30.04.2023 on Creditea krediidikontolt laekunud 100 eurot ning 22.05.2023 on tehtud laenulepingu väljamakse 600 eurot. Samuti on kostjale 22. juunil 2023 tehtud Hyba Credit väljamakse summas 58 eurot 34 senti ja Creditea krediidikontolt on võetud ka väiksemaid summasid. Hageja on hinnanud küll kostja konto väljavõtet, kuid leidnud kohtu hinnangul ebaõigesti, et kostja oli krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei ole hageja hinnanud kostja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Hageja ei ole analüüsinud, mis oli kostja kohustuste suurus ühe kuu lõikes ning kas sissetulek kattis ära kohustuste suuruse. Kostja kontoväljavõttelt nähtub, et kostja võttis väiksemaid laene ka teistelt krediidiandjatelt, mis annab alust arvata, et kostja ei elanud ära enda sissetuleku suurusest, vaid pidi pidevalt raha juurde laenama. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
6.Hageja on esitanud 6. aprillil 2026 ümberarvestuse, mille kohaselt palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1492 eurot 58 senti, millele lisanduvad sissenõudmiskulud 35 eurot, intress summas 25 eurot 95 senti ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga summas 276 eurot 18 senti. Kostja on kokku kasutanud krediiti summas 2252 eurot. Kostja on sooritanud tagasimakseid esialgsele krediidiandjale kokku 759 eurot 42 senti, tasumata on 1492 eurot 58 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1492 eurot 58 senti ja seadusjärgse intressi 25 eurot 95 senti. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude muus osas rahuldamata.
7.Hageja palub välja mõista viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga summas 276 eurot 18 senti. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30. juulist 2024 kuni ümberarvestuse esitamiseni 6. aprillini 2026 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 276 eurot 18 senti.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ümberarvestuste esitamisele järgnevast päevast
7.aprillist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 70% ulatuses (esialgne hagihind 2847 eurot 59 senti ja ümberarvestuse järgselt 1979 eurot 41 senti), siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 405 eurot (riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (385 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 405 eurot (385 + 20). Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (70%), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 283 eurot 50 senti (405*70%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.