Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.11.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-113332
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi M. E.i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1586,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, hagi esitamise ajal ärinimega OK Incure OÜ), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja: M. E. (isikukood xxxx)
Menetlusviis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Hageja on kohtule esitanud krediiditoimiku (dtl 49), milles on märgitud kliendi sisestatud sissetulek 2045 eurot, kliendi sisestatud kohustused 0 eurot ja andmeväli „kliendi sisestatud muud kulud“ on täitmata. Krediiditoimikust nähtuvalt on rahvastikuregistrist saadud andmed, et kostjal on üks laps ning Eesti Maksu ja Tolliameti (e-MTA) andmete alusel on sissetulekuks saadud 2228,46 eurot. Hageja väitel kostja konto väljavõtet ei kogutud, sest laenu taotlemisel oli kostjal valida, kas sissetulekut kontrollitakse EMTA päringu või kõikide kostja pangakontode alusel (kostja valis esimese). Edasi on krediidiandja teinud teoreetilistel alustel põhineva arvutuskäigu. Krediidiandja ei kontrollinud seega kostja võimalikke finantskohustusi. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.
Hageja toob välja, et kuna kostja jäi uue maksegraafiku kohaselt võlgu osaliselt 10.04.2024 ning täielikult 10.05.2024 ja 10.06.2024 osamakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu uuesti üles 25.06.2024. Hageja on kohtule esitanud viidatud tahteavalduse (dtl 143). Kohus on tahteavalduse koos alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetanud 04.09.2024. Kohus leiab, et krediidiandjal on jätkuvalt lepingu kujundamise õigus, sest loovutatud on üksnes lepingust tulenev nõue. Seega sai krediidiandja teha uue tahteavalduse lepingu üles ütlemiseks ning üles ütlemise eeldused olid täidetud. Ent tahteavaldus muutub kehtivaks selle teise isiku (tahteavalduse saaja) poolt kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Lepingut ei saa üles öelda tagasiulatuvalt. Sellest tulenevalt loeb kohus, et leping on üles öeldud 04.09.2024. Sellega on kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel põhivõla 1279,54 eurot. Hagis nõudis hageja põhivõlalt viivist alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Viivisenõue jääb rahuldamata tulenevalt sellest, et kohus luges lepingu ülesöelduks (ja seega põhivõla tekkinuks) hilisemast ajast. Rahuldamata jääb ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, sest meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja võlgnevuses olnud. Sellest tulenevalt on nõude eeldused täitmata.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80,65% hageja põhjendatud menetluskuludest (315 eurot), millele vastab summa 254,05 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.