Y.E kaebus Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 vastuskirja (otsuse) nr 8-2.2/28 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata taotlus tugiisikuteenuse laiendamiseks, Kohila Vallavalitsuse 09.03.2026 vastuskirja (vaideotsuse) nr 8-2.2/28 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata 10.02.2026 esitatud vaie, ning Kohila valla kohustamiseks vaadata tugiisikuteenuse laiendamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.E Vastustaja – Kohila vald, esindaja vallasekretär Annika Grauberg
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.E kaebus. Tühistada Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 vastuskiri (otsus) nr 8-2.2/28, millega jäeti rahuldamata taotlus tugiisikuteenuse laiendamiseks ja Kohila Vallavalitsuse 09.03.2026 vastuskiri (vaideotsus) nr 8-2.2/28, millega jäeti rahuldamata 10.02.2026 esitatud vaie. Kohustada Kohila valda vaatama tugiisikuteenuse laiendamise taotlus uuesti läbi.
2.Mõista Kohila vallalt Y.E kasuks välja menetluskulud 40 eurot.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, kaebaja lapse ning kaebaja abikaasa nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.09.2026.
1.Y.E esitas 19.06.2025 Kohila Vallavalitsusele avalduse, milles, taotles oma lapsele X.X-le tugiisikuteenust lapse erivajadusest tulenevalt.
2.Kohila Vallavalitsuse 25.08.2025 korraldusega nr 2-2/237 määrati X.X-le tugiisikuteenus mahus kuni 5 tundi päevas (25 tundi nädalas), ajavahemikus 01.09.2025 kuni 30.11.2025 (korralduse p 1). Valla lastekaitsespetsialistil tuli korraldada kolmepoolse halduslepingu 1(11)
sõlmimine, milles määratletakse muuhulgas teenuse saamise maht, sisu, aeg, koht ja aruandlus. Lepingu osapoolteks on teenuse saaja, teenuse pakkuja ning Kohila Vallavalitsus (korralduse p 3).
3.Y.E esitas 24.11.2025 avalduse, milles ta taotles oma lapsele X.X-le tugiisikuteenuse osutamise pikendamist lapse erivajadusest tulenevalt kuni õppeaasta lõpuni.
4.Kohila Vallavalitsuse 08.12.2025 korraldusega nr 2-2/345 määrati X.X-le tugiisikuteenus mahus kuni 5 tundi päevas (25 tundi nädalas) ajavahemikul 08.12.2025–30.06.2026, teenuse osutamisega eelkõige lapse viibimise ajal lasteaias päeva esimeses pooles õppetöö ajal (korralduse p 1). Valla lastekaitse spetsialisti kohustati korraldama tugiisikuteenuse osutamiseks teenuse saaja, teenuse pakkuja ja Kohila Vallavalitsuse vahel kolmepoolse halduslepingu sõlmimise, milles määratletakse teenuse maht, sisu, osutamise aeg ja koht ning aruandlus (korralduse p 3).
5.X.X isa ja kaebaja abikaasa Z.Z esitas 30.01.2026 Kohila Vallavalitsusele taotluse pikendada lapsele määratud tugiisikuteenust lasteaias ka pärastlõunasele ajale. Taotluse kohaselt avalduvad lapse toimetulekuraskused ja ohukohad just pärastlõunasel perioodil ning olemasolev tugimaht ei kata lapse tegelikku toe vajadust ega taga piisavalt ei lapse enda ega ka teiste laste turvalisust.
6.Kohila Vallavalitsus otsustas 09.02.2026 vastuskirjaga nr 8-2.2/28, et ei rahulda 30.01.2026 esitatud taotlust. Vastuskirjas on märgitud, et seoses esitatud avaldusega viisid lastekaitsespetsialist ja sotsiaalnõunik 04.02.2026 läbi vaatluse lasteaiarühmas pärastlõunasel ajal. Vaatluse käigus oli laps rõõmsameelne ning osales meelsasti õppetegevuses. Laps allus täiskasvanu poolt antud korraldustele ning pidas kinni kehtivatest söögireeglitest (sh taimeri kasutamine). Laps oli vaatluse ajal seltsiv ja julge ning avaldas, et kõik rühmakaaslased on tema sõbrad. Vaatluse käigus ei ilmnenud lapse käitumises asjaolusid, mis viitaksid tugiisikuteenuse mahu suurendamise vajadusele. Avalduse menetlemisel on arvesse võetud ka lasteaia selgitused Rajaleidja otsuse rakendamise kohta. Selgitustest nähtub, et individuaalteenuste osutamine lapsele on alanud alles hiljuti, mistõttu ei ole nende tulemuslikkust veel võimalik hinnata. Teenuse mõju hindamiseks on vajalik, et teenust oleks rakendatud piisava aja vältel ja järjepidevalt. Võttes arvesse Rajaleidja otsuse soovitusi, on esmajärjekorras oluline tagada lapsele sobiv rühmakoosseis ning regulaarne eripedagoogiline teenus. Tugiisikuteenus ei asenda Rajaleidja poolt antud soovitusi, vaid on neid toetava iseloomuga.
7.Z.Z esitas 10.02.2026 Kohila Vallavalitsusele vaide, milles palus kehtetuks tunnistada 09.02.2026 otsuse nr 8-2.2/28, hinnata lapse toevajadust uuesti terviklikult, arvestades taotluses kirjeldatud riskitegureid, lasteaia igapäevaseid tähelepanekuid, eripedagoogi tagasisidet ning teiste perede pöördumisi ning tagada, et uus otsus vastaks haldusmenetluse seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning lastekaitseseaduse nõuetele.
8.Kohila Vallavalitsus tegi 09.03.2026 vastuskirjaga nr 8-2.2/28 vaideotsuse, millega jättis rahuldamata vaide tugiisikuteenuse pikendamiseks pärastlõunasele ajale. Vaideotsuses on kirjeldatud lapse vaatlust 03.03.2026 lasteaias. Vaatluse alguses mängis laps laua taga lauamängu õpetaja abi juhendamisel. Mängu kaotades ei näidanud kurbust ega pahameelt. Aitas ka mängu kokku korjata ja ära panna. Õhtusöögi saabudes ei soovinud X.X minna käsi pesema ning jooksis koridori/riietusruumis, kus veetis umbes 25 minutit enne kui oli nõus sööma tulema. Selle aja vältel käis õpetaja abi lapsega kahel korral vestlemas ning vahepeal vaatas, mida laps teeb. Söömise ajal laps niheles, kuid sõi isukalt kasutades nuga ja kahvlit. Enne õueminekut oli mänguaeg, kus X.X soovis mängida õpetaja abi ja teise lapsega UNO kaardimängu. Lapsel oli see mäng hästi selge ning eristus teadmiste poolest teistest lastest. Õueminekul tekkis situatsioon kus X.X vehkis oma jalanõudega õpetaja ja teiste laste poole. Ei soovinud riietuda ning leidis viise, miks mitte õue minna. Õpetaja abi tundus olevat lapsele turvaline isik, kelle mängulise meelitamise ja kavalusega sai ta lapse riidesse ja õue. Õuealal vaidluse tekkides lahendas õpetaja abi selle kiirelt ning edasi kulges mäng rahulikult kuni isa saabumiseni. Isa oli lapsega konkreetne, kuid sõbralik ning laps allus isa korraldustele. 2(11)
Vaideotsuses on märgitud, et 05.03.2026 toimunud võrgustiku kohtumisel lasteaias toodi välja, et lasteaed on rakendanud kord nädalas eripedagoogilist teenust kolmapäeviti 16.00. Lisaks jätkatakse rühmapersonali toetamist, et keerulisemates olukordades toime tulla. Tulenevalt eeltoodust ning eelnevalt kogutud materjalidest ei rahuldanud Kohila Vallavalitsus vaiet tugiisikuteenuse pikendamiseks pärastlõunasele ajale.
9.X.X ema Y.E (kaebaja) esitas 12.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 otsuse nr 8-2.2/28 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata taotlus tugiisikuteenuse laiendamiseks, Kohila Vallavalitsuse 09.03.2026 vaideotsuse tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata 10.02.2026 esitatud vaie, ning Kohila Vallavalitsuse kohustamiseks asja uuesti läbi vaatama, arvestades kohtu otsuses esitatud õiguslikke seisukohti.
10.Kaebaja taotles 23.04.2026 kohtult esialgset õiguskaitset.
11.Kohus jättis 06.05.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja määras haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja täiendavates seisukohtades
12.Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud haldusaktis ega vaideotsuses käsitletud mitmeid taotluses ja vaides esitatud olulisi asjaolusid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas lasteaia töötajate hinnang lapse toimetuleku kohta rühmas, eripedagoogi tähelepanekud lapse käitumise kohta ning teiste lapsevanemate pöördumised seoses laste turvalisusega.
13.Lasteaia hinnangu kohaselt avalduvad lapse toimetulekuraskused eeskätt pärastlõunasel ajal, mil rühmas on vähem täiskasvanuid ning lapsel esineb rohkem raskusi ootamise, tegevuste vaheldumise ja suhtlemisega teiste lastega. Lasteaia töötajad on pidanud vajalikuks, et tugiisik oleks lapsele toeks lisaks hommikupoolsele ajale ka ajavahemikus 15.00–17.15.
14.Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 haldusakt ei vasta haldusakti põhjendamise nõuetele. Haldusaktis ei ole selgitatud, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes järeldati, et tugiisikuteenuse laiendamine ei ole vajalik, kuidas hinnati lapse tegelikku toimetulekut pärastlõunasel ajal, kuidas arvestati lasteaia töötajate ja tugispetsialistide hinnangut lapse toimetuleku kohta, kuidas hinnati rühma tegelikku töökorraldust pärastlõunasel ajal ja kuidas kuidas kaaluti lapse käitumise mõju teiste laste turvalisusele. Otsus piirdub üldsõnaliste väidetega ega sisalda sisulist analüüsi ega kaalutluskäiku. Haldusaktist ei nähtu, milliseid tõendeid haldusorgan otsuse tegemisel arvesse võttis ega kuidas neid omavahel kaaluti.
15.Kuigi enne haldusakti andmist viidi lasteaias läbi vaatlus, ei ole otsuses selgitatud, milliseid järeldusi sellest vaatlusest tehti ega kuidas neid järeldusi seostati lapse tegeliku toimetulekuga rühmas. Samuti ei ole selgitatud, miks peeti vaatluse käigus tehtud tähelepanekuid määravaks lapse tegeliku abivajaduse hindamisel. Vaidlustatud otsuses on muu hulgas märgitud, et laps oli vaatluse ajal seltsiv ning avaldas, et kõik rühmakaaslased on tema sõbrad. Selline lapse subjektiivne hinnang ei võimalda teha järeldusi lapse tegeliku toimetuleku kohta rühmas ega tema vajaduse kohta täiendava täiskasvanu toe järele.
16.Lasteaiast saadud info kohaselt on lapse käitumisega seoses pöördunud lasteaia poole mitmed lapsevanemad. Lapse käitumine on tekitanud korduvaid probleeme rühma igapäevases toimimises ning puudutab ka teiste laste turvalisust. Vaidlustatud haldusaktist ega vaideotsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks nimetatud asjaolusid otsuse tegemisel hinnanud või kaalunud, kuigi tegemist on tugiisikuteenuse vajaduse hindamisel olulise asjaoluga.
17.Kohila Vallavalitsuse 09.03.2026 vaideotsus ei sisalda põhjendust, miks haldusorgan ei nõustu vaides esitatud väidetega ega selgita, millistel kaalutlustel peeti vaides esitatud asjaolusid otsuse tegemisel ebaoluliseks. Selle asemel piirdub vaideotsus uue vaatluse kirjeldamisega ning üldise 3(11)
järeldusega, et tugiisikuteenuse laiendamise vajadus puudub. Samas ei ole selgitatud, kuidas vaatluse käigus kirjeldatud olukordadest jõuti järelduseni, et lapse täiendava toe vajadus puudub.
18.Abivajaduse hindamine ei saa piirduda üksikute lühiajaliste vaatlustega, vaid peab hõlmama isiku tegelikku toimetulekut tema igapäevases keskkonnas ning arvestama erinevatest allikatest pärinevat teavet, sealhulgas lapsega igapäevaselt töötavate spetsialistide tähelepanekuid. Lasteaia töötajad ja tugispetsialistid puutuvad lapsega kokku igapäevaselt ning nende tähelepanekud põhinevad lapse pikaajalisel jälgimisel erinevates olukordades ja ajaperioodidel. Vaidlustatud haldusaktist ega vaideotsusest ei nähtu, kuidas haldusorgan on lapse abivajaduse hindamisel arvesse võtnud lasteaia töötajate tähelepanekuid lapse igapäevase toimetuleku kohta. Samuti ei ole otsustes selgitatud, millisel viisil hinnati lapse abivajadust tervikuna ega kuidas jõuti järelduseni, et tugiisikuteenuse laiendamine ei ole vajalik.
19.Oluliste asjaolude arvestamata jätmine või nende sisulise hindamise puudumine kujutab endast kaalutlusviga. Kui haldusorgan jätab otsuse tegemisel arvesse võtmata asjaolud, mis võivad mõjutada isiku abivajaduse hindamist või teenuse osutamise vajadust, ei saa lugeda kaalutlusõigust teostatuks õiguspäraselt. Sellisel juhul ei ole võimalik järeldada, et haldusorgan oleks otsuse tegemisel arvestanud kõiki asjas olulisi asjaolusid ning teinud otsuse lapse tegelikku olukorda arvestades.
20.Kaebaja taotluses ning lasteaia töötajate tähelepanekutes on viidatud olukordadele, kus lapse käitumine võib mõjutada rühma igapäevast toimimist ning teiste laste turvalisust. Vaidlustatud haldusaktist ega vaideotsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks lapse parimate huvide põhimõtet otsuse tegemisel sisuliselt hinnanud (lastekaitseseaduse § 21 lg 1).
21.Vaide menetluse käigus viidi lasteaias läbi täiendav vaatlus. Selline täiendavate asjaolude kogumine viitab sellele, et haldusorgan ei olnud algse haldusakti andmise hetkel kogunud otsuse tegemiseks piisavalt teavet lapse tegeliku abivajaduse kohta. Vaatlusprotokollis kirjeldatakse mitmeid olukordi, kus laps vajas täiskasvanu aktiivset sekkumist, sealhulgas olukordi, kus laps keeldus rühmategevustes osalemast, ei soovinud täita õpetaja juhiseid või käitus viisil, mis nõudis täiskasvanu sekkumist. Samuti kirjeldatakse olukordi, kus laps ei soovinud osaleda söögikorras ega riietuda õueminekuks ning tekkis konflikt õpetaja ja teiste lastega. Hoolimata nende asjaolude kirjeldamisest järeldati vaideotsuses siiski, et tugiisikuteenuse laiendamine ei ole vajalik. Vaideotsusest ei nähtu, kuidas nimetatud asjaolusid hinnati ega millisel viisil jõuti järelduseni, et need ei viita lapse täiendava toe vajadusele.
22.Vastustaja vastus kaebusele keskendub peamiselt sellele, milliseid erinevaid tugiteenuseid on lapsele osutatud või milliseid teenuseid võiks laps tulevikus saada. Samas ei esitata ühtegi konkreetset tõendit ega erialaspetsialisti hinnangut, millest nähtuks, et lapse vajadus täiskasvanu kõrvalabi järele pärastlõunasel ajal puudub või on muul viisil piisavalt kaetud. vastustaja ei käsitle sisuliselt üldse seda ajavahemikku, mille üle käesolevas asjas tegelikult vaieldakse. Vastuses ei esitata ühtegi põhjendust selle kohta, miks peaks lapse kõrvalabivajadus pärast lasteaiapäeva esimest poolt vähenema või lõppema, kuigi lapsevanemad, lasteaia personal ning lapsega töötanud spetsialistid on järjepidevalt toonud välja, et lapse suurimad toimetulekuraskused avalduvad just pärastlõunasel ajal.
23.Individuaalne eripedagoogiline töö algas X.Xiga alles 16.01.2026 ning kuni 07.05.2026 toimus kokku üksnes üheteistkümnel korral. Sellises mahus osutatud eripedagoogiline abi ei ole võrreldav lapse igapäevase kõrvalabiga rühmakeskkonnas ega saa olla aluseks järeldusele, et tugiisikuteenuse laiendamine ei olnud vajalik. Menetluses on tuvastatud, et Rajaleidja soovitatud eripedagoogilist tuge ei olnud õppeaasta algusest võimalik vajalikus mahus pakkuda ning vastustaja oli sellest enne vaidlustatud otsuse tegemist teadlik. Seetõttu ei saa Rajaleidja soovitustele viitamine põhjendada järeldust, et lapse tegelik abivajadus oli kaetud.
24.Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille vajadus ja maht tuleb sotsiaalhoolekande seaduse § 24 lõike 1 kohaselt hinnata iga lapse puhul eraldi tema 4(11)
individuaalsest kõrvalabivajadusest lähtudes. Seetõttu ei saa vastustaja põhjendada tugiisikuteenuse piisavust üksnes viitega Rajaleidja soovitustele või hariduslike tugimeetmete olemasolule. Isegi juhul, kui kõik Rajaleidja soovitatud meetmed oleksid olnud täielikult rakendatud, ei vabastaks see Kohila Vallavalitsust kohustusest hinnata iseseisvalt lapse tugiisikuteenuse vajadust ning määrata selle maht vastavalt lapse tegelikule kõrvalabivajadusele.
25.Laps käis kliinilise psühholoogi vastuvõtul kokku neljal korral – 10.11.2025, 08.01.2026, 06.02.2026 ja 19.05.2026 –, millest teraapia toimus üksnes kahel korral. Vastuvõttude vähene sagedus ei olnud tingitud lapse vajaduse puudumisest, vaid tervishoiusüsteemi piiratud võimalustest. Järgmised vastuvõtuajad 08.09.2026 ja 13.10.2026 näitavad, et teenust osutatakse pikemate ajavahemike järel ning tegemist ei ole regulaarse sekkumisega, mis võiks tagada lapse igapäevase kõrvalabi lasteaias. Kliinilise psühholoogi vastuvõtt on tervishoiuteenus, mille eesmärk on lapse hindamine ja teraapia. Tegemist ei ole teenusega, mis tagaks lapse igapäevase kõrvalabi lasteaias või asendaks tugiisikuteenust rühmakeskkonnas.
26.Vanemate kasvatamiskohustus ei vabasta Kohila Vallavalitsust kohustusest hinnata lapse individuaalset kõrvalabivajadust ja korraldada sellele vastav tugiisikuteenus. Käesolev vaidlus puudutab üksnes lapsele tugiisikuteenuse osutamist lasteaias ajal, mil laps viibib lasteaia hoole all ning vanematel puudub võimalus oma kasvatamiskohustust vahetult täita.
27.Sisuliselt on kujunenud olukord, kus Kohila Vallavalitsus ei nõustu oma hallatava lasteaia õpetajate ja tugispetsialistide professionaalse hinnanguga, kuid ei põhjenda, miks peab nende pikaajalisi tähelepanekuid vähem usaldusväärseks kui enda üksikuid vaatlusi.
28.Vastustaja kohtule esitatud seisukohad ei ole kooskõlas tema enda koostatud dokumentidega. Kõige selgemalt ilmneb see 08.04.2026 koostatud juhtumiplaanist ning STAR-i andmetest, mis kirjeldavad lapse jätkuvat ja ulatuslikku kõrvalabivajadust. Juhtumiplaanis on kirjeldatud lapse impulsiivsust, motoorset rahutust, lühiajalist keskendumisvõimet, tugevat mõjutatavust keskkonnastiimulitest ning vajadust suurema järelevalve ja täiskasvanu toe järele.
29.Kohtumenetluses võib haldusorgan oma otsust selgitada, kuid ta ei saa tagantjärele asendada haldusaktis puudunud kaalutlusi uute põhjendustega ega muuta sellega puudulikult põhjendatud haldusakti õiguspäraseks. Seda ilmestab muu hulgas vastustaja tuginemine halduslepingule. Sotsiaalhoolekande seaduse § 24 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kõigepealt tuleb hinnata iga isiku individuaalne kõrvalabi vajadus ning alles seejärel koostatakse haldusakt või haldusleping, milles määratakse kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud. Seetõttu ei saa haldusleping ise olla tõend selle kohta, et selles määratud teenuse maht vastas lapse tegelikule kõrvalabivajadusele. Haldusleping kajastab üksnes haldusorgani varasema kaalutlusotsuse tulemust ega saa asendada abivajaduse sisulist hindamist.
30.Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et vaidlustatud haldusaktid ei vasta haldusmenetluse seaduse nõuetele. Haldusorgan ei ole otsuse tegemisel selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid, ei ole põhjendanud oma järeldusi ega ole sisuliselt hinnanud lapse tegelikku abivajadust. Samuti ei nähtu haldusaktidest, kuidas on otsuse tegemisel arvesse võetud lasteaia töötajate ja tugispetsialistide hinnangut lapse toimetuleku kohta ega kuidas on kaalutud lapse käitumise mõju rühma igapäevasele toimimisele ja teiste laste turvalisusele. Selliste menetlus- ja kaalutlusvigade tõttu ei ole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on lapse abivajadust hinnanud terviklikult ning kas otsus on tehtud kõiki asjas olulisi asjaolusid arvesse võttes. Seetõttu tuleb vaidlustatud haldusaktid tühistada ning kohustada Kohila Vallavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Vastustaja seisukohad
31.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
32.Kohila Vallavolikogu 27.03.2018 määruse nr 5 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ § 5 lg 4 näeb ette, et tugiisikuteenust osutatakse Kohila Vallavalitsuse, tugiisikuteenuse osutaja ning tugiisikuteenuse saaja või vajadusel tema seadusliku esindaja vahel sõlmitava kolmepoolse 5(11)
halduslepingu alusel. Kõnealusel juhul tuleb tugiisikuteenuse määramise alusena vaadata ennekõike halduslepingus kokkulepitut. Vastustaja, tugiisiku ja lapsevanemate vahelises halduslepingus on ette nähtud, et tugiisikuteenust osutatakse esmaspäevast reedeni 08.00-st kuni 13.00-ni (25 tundi nädalas).
33.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid. Tugiisikuteenuse rakendamine lapsevanematele vähendab vajadust lapsi perest eraldada vanemate toimetulekuoskuste puudumise tõttu.
34.Lisaks tavapärasele juhendamisele lasteasutuse tugispetsialistide ning õpetajate poolt, on lapsele tagatud alates 01.09.2025 tugiisikuteenuse osutamine – 5 kuud 5 tundi päevas lasteasutuses viibimise ajal täiendavat abistamist ning juhendamist. Laps on käinud lisaks erinevates muudes teraapiates ning erispetsialisti vastuvõttudel – kõik eelkirjeldatu peaks kumulatiivselt tagama selle, et lapse abivajadus ajas väheneb mitte ei suurene või äärmisel juhul püsib ajas muutumatuna.
35.SHS-i seletuskirjas on välja toodud, et lapse tugiisik tegeleb eelkõige lapsega, tehes samal ajal last kasvatava isikuga koostööd ning toetades lapse ja vanema häid suhteid. Lapse ja pere olukorda hinnates otsustab sotsiaaltöötaja, kas tugiisiku töö peaks keskenduma lapsevanemate juhendamisele ja jõustamisele, mille tagajärjel paraneb ka lapse olukord, või on otstarbekam määrata lapsele tugiisik, kes tegeleb peamiselt lapsega. Samuti on seadusandja selgitanud, millistel juhtudel võiks olla lapsele tugiisikuteenuse määramine vajalik: teismelistele käitumisprobleemidega lastele, asendushooldusele suunatud lapsele, üksikvanema või suure pere lapsele, kus vanemad oskavad ja tahavad, kuid ei jõua lastega piisavalt tegeleda. Märgitud on ka seda, et tugiisikuteenus võib osutuda vajalikuks nende kooliealiste puudega laste puhul, kes vajavad lisaks juhendamisele ja julgustamisele ka füüsilist kõrvalabi.
36.Ei saa jätta tähelepanuta või pidada vähemtähtsaks ka põhiseaduse § 27 lg-s 3 toodut, mida tuleks vaadelda vanemlikku põhikohustust sisaldava sättena, mis paneb vanematele kohustuse hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid.
37.Tugiisikuteenuse näol on tegemist mitterahalise hüvitisega, mis on isikule antav soodustus, mis seisneb isikule teenuse osutamise korraldamises. SÜS § 26 lg-s 2 on seadusandja ette näinud, et hüvitise andmisest keeldumise haldusaktis märgitakse vähemalt: isiku taotluse kokkuvõte, kui hüvitise saamiseks on esitatud taotlus (p 1); hüvitise andmisest keeldumise põhjendus (p 2); muud seaduses sätestatud andmed (p 3). Kohila Vallavolikogu 27.03.2018 määruse nr 5 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ § 5 lg 6 kohaselt taotluse rahuldamata jätmisel teavitatakse taotluse esitajat sellest kirjalikult, tuues välja taotluse rahuldamata jätmise põhjused ning võimalusel soovitused isiku toetamiseks sobilike muude sotsiaalteenuste kohta. Eelviidatule tuginedes on vastustaja oma 09.02.2026 vastuskirjas nr 8-2.2/28 välja toonud lapse isa poolt esitatud taotluse kokkuvõtte ning tuginedes ka teistes dokumentides esitatud asjaoludele esitanud hüvitise andmisest keeldumise põhjenduse ning märkinud, milliste muude meetmete kaudu saaks last toetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.
39.Kaebaja on esitanud kaebuse Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 vastuskirja (otsuse) nr 8-2.2/28 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata taotlus tugiisikuteenuse laiendamiseks, Kohila Vallavalitsuse 09.03.2026 vastuskirja (vaideotsuse) nr 8-2.2/28 tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata 10.02.2026 esitatud vaie, ning Kohila valla kohustamiseks vaadata tugiisikuteenuse laiendamise taotlus uuesti läbi. 6(11)
40.Tugiisikuteenuse saajaks on kaebaja alaealine laps X.X, mitte kaebaja ise. Reeglina saab kaebuse esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Samas loeb kohus kaebaja kui lapsevanema õiguste kaitsega hõlmatuks ka tema alaealise lapse õiguste kaitse, kes saab lasteaias tugiisikuteenust, kuivõrd lapse heaoluga on sisuliselt seotud kaebaja kui lapsevanema õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja neid hooldada. Kohus on varasemas menetluses selgitanud ka seda, et kuigi haldusmenetluses ja vaidemenetluses pöördus Kohila valla poole lapse tugiisikuteenuse laiendamise asjus lapse isa, ei välista see kaebaja kui lapse ema õigust pöörduda kohtusse oma last puudutavate haldusaktide vaidlustamiseks (vt kohtu 18.03.2026 määruse p 7).
41.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
42.Kaebaja laps X.X oli vaidlustatud haldusaktide andmise aja seisuga 5-aastane. Vaidlus puudub selles, et X.X-le on osutatud tugiisikuteenust lasteaias päeva esimeses pooles õppetöö ajal. Pärastlõunaseks ajaks (s.o pärast 13.00) tugiisikuteenust ette nähtud ei olnud. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja lapse käitumise tõttu on lasteaiarühma teiste laste vanemad lasteaiale pöördumisi esitanud. Algses tugiisikuteenuse laiendamise taotluses on märgitud: „Rühma poole on tehtud mitmeid pöördumisi teiste laste vanematelt, nii kirjalikult kui ka suuliselt, väljendades muret oma laste heaolu ja turvalisuse pärast just pärastlõunasel ajal (dtl 20).“ Kaebaja on seda ka kohtumenetluses läbivalt väitnud ja vastustaja ei ole väidet kahtluse alla seadnud.
43.Pooled vaidlevad selle üle, kas tugiisikuteenuse osutamist oleks tulnud laiendada ka pärastlõunasele ajale, millal lapse käitumisraskused kaebaja väitel rohkem avalduvad. Vastustaja keeldus sellest oma 09.02.2026 vastuskirjaga nr 8-2.2/28 ja jäi oma seisukoha juurde 09.03.2026 vastuskirjana pealkirjastatud vaideotsuses nr 8-2.2/28.
44.Tugiisikuteenust reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS). SHS § 23 lg-st 1 tuleneb, et tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. SHS § 23 lg 3 sätestab, et lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. SHS § 24 lg 1 kohaselt hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi. SHS § 24 lg 3 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.
45.Kohila Vallavolikogu 27.03.2018 määruse nr 5 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ § 2 lg 3 sätestab, et lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga ning õppeasutusega lapse arengu ja kollektiivis toimetuleku toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last õppetegevustes ja arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel täiskasvanutega ja eakaaslastega väljaspool kodu. Määruse nr 5 § 5 lg 3 sätestab, et tugiisikuteenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt iga üksikjuhtumi korral erinev. Vajalikud tegevused, nende osutamise maht ja kestvus, teenuse osutamise koht ning muud olulised teenuse osutamisega seonduvad asjaolud selgitab spetsialist välja enne teenuse osutamise aluseks oleva Kohila vallavalitsuse, tugiisikuteenuse osutaja ning tugiisikuteenuse saaja või vajadusel tema seadusliku esindaja vahel sõlmitava kolmepoolse halduslepingu sõlmimist.
46.Vastustaja on esitanud kohtule 25.08.2025 korralduse nr 2-2/237, mille alusel sõlmiti tugiisikuteenuse leping Kohila Vallavalitsuse, teenuse osutaja (tugiisik) ja lapsevanemate vahel (dtl 44 ja 48–49). Tugiisikuteenuse lepingus on ette nähtud, et teenuse osutamise periood on 01.09.2025 kuni 30.11.2025 ja teenuse osutamise aeg on esmaspäevast reedeni 08.00 kuni 13.00 (25 tundi nädalas). Kohila Vallavalitsus määras 08.12.2025 korraldusega nr 2-2/345 X.X-le 7(11)
tugiisikuteenuse mahus 5 tundi päevas (25 tundi nädalas) ka ajavahemikul 08.12.2025 kuni 30.06.2026, teenuse osutamisega eelkõige lapse viibimise ajal lasteaias päeva esimeses pooles õppetöö ajal (dtl 47).
47.Sisuliselt taotleti vastustajalt kaebaja lapse kõrvalabi vajaduse ümberhindamist selliselt, et lapsele osutataks tugiisikuteenust kogu lasteaiapäeva vältel, mitte üksnes päeva esimeses pooles. Vastustaja pidas olemasolevat tugiisikuteenuse mahtu piisavaks.
48.Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 26 lg 2 sätestab, et hüvitise andmisest keeldumise haldusaktis märgitakse vähemalt: 1) isiku taotluse kokkuvõte, kui hüvitise saamiseks on esitatud taotlus; 2) hüvitise andmisest keeldumise põhjendus; 3) muud seaduses sätestatud andmed. Vastustaja 09.02.2026 keelduvas otsuses ja 09.03.2026 vaideotsuses on hüvitise ehk tugiisikuteenuse laiendatud mahus andmisest keeldumise põhjenduste osa iseenesest olemas. Vaidlus on tekkinud aga selle üle, kas põhjendus on ka asjakohane ja täidab põhjenduse ülesannet (s.o haldusakti adressaadi veenmine, et tehtud on õige otsus).
49.Haldusakti üldine põhjendamise kohustus on sätestatud HMS §-s 56. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).
50.Esmalt tuleb märkida, et vastustaja 09.02.2026 ja 09.03.2026 haldusaktid on põhjendamispuudusega juba seetõttu, et neis pole viidatud ühelegi õigusnormile. See tähendab, et haldusaktide põhjendustes puudub viide nende andmise õiguslikule alusele. Õiguslikule alusele viitamine on oluline osa haldusakti põhjendamise kohustusest, sest see võimaldab haldusakti adressaadil kontrollida, kas tema taotluse rahuldamata jätmine oli kehtiva õigusega kooskõlas.
51.Kohila Vallavalitsus tugines 09.02.2026 otsust põhjendades eelkõige 04.02.2026 lasteaias teostatud lapse vaatlusele, mille põhjal järeldati, et lapse käitumises ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid tugiisikuteenuse mahu suurendamise vajadusele. Täiendava argumendina on viidatud lasteaia selgitustele seoses Rajaleidja otsuse rakendamisega.
52.Kohila Vallavalitsus tugines 09.03.2026 vaideotsust põhjendades eelkõige 03.03.2026 lasteaias teostatud vaatlusele. Täiendavalt viidati eripedagoogilise teenuse rakendamisele kolmapäeviti kell 16.00 ja rühmapersonali toetamisele, et keerulisemates olukordades toime tulla.
53.Kohus leiab, et oluline osa haldusakti põhjendamisest ja kaalutluste väljatoomisest on haldusakti taotlemisel esitatud väidete analüüsimine. Kaebaja on kaebusele lisanud 30.01.2026 vastustajale esitatud taotluse tugiisikuteenuse aja laiendamiseks. Taotluse juures on ka lasteaia eripedagoog-nõustaja 29.01.2026 allkirjastatud selgitused kaebaja lapse toimetuleku kohta lasteaias pärastlõunasel ajal. Nii taotluses kui lasteaia selgitustes on välja toodud mitmed probleemid, mis pärastlõunasel ajal esinevad. Näiteks on lasteaia poolt välja toodud, et kaebaja laps vajab pärast päevaund virgumiseks rohkem aega kui teised lapsed. Pärast ärkamist on laps oma vanemate tulekut ootavas seisundis, mis kajastub tema käitumises. Tal on raskusi ootamisega seotud emotsioonide reguleerimisega. Rühmatöötaja sõlmib lapsega õuesoleku ajaks kindlad kokkulepped. Riietumise ajal suunatakse laps pärast rühmakaaslasi riietuma. Kokkuleppel, et ta hoiab oma käed-jalad endale ja riietub eesmärgipäraselt, saab ka rühmakaaslastega koos riietumiseks võimaluse. Kui X.X kokkulepetest nii toa- kui ka õueajal kinni ei pea (mida juhtub tihti), on täiskasvanu sunnitud ta kaaslastest eraldama ja lapsega individuaalselt tegelema. Sel ajal aga on teised rühmakaaslased vähendatud jälgimise all. Õhtusel ajal nii toas kui ka õues otsib X.X rühmatöötajalt individuaalset kontakti. Sageli teeb seda ebasobival viisil, kui kohe ei saa täiskasvanult soovitud vastust. Ta sekkub eakaaslaste mängu, teeb teiste laste loodud ehitisi katki, väljendab end valjuhäälselt, on lasteaia õuealal liikuv, vahetades sageli asukohta jäämata pikemalt mõne kindla tegevuse juurde. Ta teeb sel ajal ka teistele lastele haiget, samas seda enesele 8(11)
teadvustamata. Rühmameeskonna poole on teinud kirjalikult pöördumise oma lapse heaolu ja turvalisusega seoses kahe lapse pered ja suuliselt samuti kahe lapse pered. Pöördumistes on väljendatud ka muret pärastlõunase ehk õhtupoolse päeva osas (dtl 23).
54.Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 otsuses on viidatud lasteaia seisukohale, et tugiisik võiks olla lapsele lisaks hommikupoolsele ajale toeks ka ajavahemikus 15.00–17.15, kuid eripedagoognõustaja seisukohtades välja toodud probleeme sisuliselt analüüsitud ega isegi mainitud ei ole. Kohtule näib, et Kohila Vallavalitsus tugines üksnes lastekaitsespetsialisti ja sotsiaalnõuniku poolt 04.02.2026 läbi viidud vaatlusele ja kuna selle käigus probleeme ei ilmnenud, ei peetud tugiisikuteenuse laiendamist vajalikuks. Kohus nõustub kaebaja väitega, et tema väited on jäänud analüüsimata ja vastustaja on omistanud liiga suure kaalu vaatluse käigus toimunule ja lapse poolt öeldule (nt „Laps oli vaatluse ajal seltsiv ja julge ning avaldas, et kõik rühmakaaslased on tema sõbrad.“). Kohus leiab, et kui on olemas info, mis räägib haldusorgani enda ametnike poolt tuvastatud infole vastu, tuleks seda läbikaalutud otsuse langetamisel teadvustada ja haldusakti põhjendustes kajastada. Kaebaja taotlusele lisatud seisukoht on arvestamist ja põhjalikumat analüüsi vääriv tõend, sest selle on allkirjastanud lasteaia eripedagoog, kellele on kaebaja lapsega seonduvad asjaolud hästi teada. Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et üks tema suurimaid muresid on asjaolu, et tema lapse käitumine on häirinud lasteaiarühma teisi lapsi sellisel määral, et teiste laste vanemad on lasteaia poole pöördunud. Seos tugiisikuteenuse laiendamise vajaduse ja kogu lasteaiarühma heaolu tagamise vahel on Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 otsuses tähelepanuta jäänud. Otsuses on küll välja toodud, et kaebaja laps nimetas 04.02.2026 vaatluse käigus kõiki rühmakaaslasi oma sõpradeks, kuid lapse vanust ja muud teadaolevat infot arvestades ei saa sellisest repliigist teha järeldust, et probleemi ei ole. Asja materjalidest nähtub, et lapsel esineb impulsiivsus, aktiivsus ja motoorne rahutus. Püsivus on lühiajaline. Lapsel esineb trotslikku käitumist ning arendamist vajavad muuhulgas koosmänguoskused, eneseregulatsioonioskused ja toimetulek enda tunnetega. Kaaslastega suhete loomisel ja hoidmisel vajab laps järelvalvet ning täiskasvanu tuge ebasobiva käitumismaneeri avaldumise ennetamiseks (dtl 66).
55.Seega on vastustaja tugiisikuteenuse laiendamisest keeldudes jätnud kaalumata, kas tugiisikuteenuse laiendamine on vajalik kogu lasteaiarühma heaolu tagamist silmas pidades või on teiste laste huvide kaitse saavutatav muul viisil. Tähelepanuta ei saa jätta lastekaitseseaduse § 21 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.
56.Kohila Vallavalitsuse 09.03.2026 vaideotsuse tegemisele eelnevalt viidi 03.03.2026 läbi veel üks vaatlus. Kohtu hinnangul ei ole see iseenesest vastustajale etteheidetav, sest täiendav vaatlus andis võimaluse koguda enne vaide lahendamist rohkem infot kaebaja lapse olukorra kohta. Samas jääb vaideotsuse põhjendusi lugedes ebaselgeks, kuidas vastustaja lõplik seisukoht vaideotsuse tegemisel kujunes. Kohila Vallavalitsus on kirjeldanud vaatluse käigus tekkinud olukordi, kuid sellele ei järgne analüüsi, mis arusaadavalt seostaks vaatluse käigus toimunu järeldusega, et tugiisikuteenuse laiendamine ei ole vajalik. Ära on märgitud üksnes see, et lasteaed on rakendanud kord nädalas eripedagoogilist teenust kolmapäeviti 16.00 ja lisaks jätkatakse rühmapersonali toetamist, et keerulisemates olukordades toime tulla. Tulenevalt eeltoodust ning eelnevalt kogutud materjalidest ei rahuldanud Kohila Vallavalitsus vaiet tugiisikuteenuse pikendamiseks pärastlõunasele ajale. Võib seega eeldada, et eripedagoogilise teenuse rakendamist ja rühmapersonali toetamist peeti piisavaks. Samas ei ole Kohila Vallavalitsus otseselt analüüsinud 03.03.2026 vaatluse käigus tuvastatud asjaolusid.
57.Lasteaias 03.03.2026 toimunud vaatluse protokollist (dtl 17) nähtub muuhulgas, et last tuli peaaegu pool tundi veenda, et ta sööma tuleks, enne õueminekut tegi laps WC-s kõik kraanid lahti ja sai pahaseks, kui tal paluti need kinni panna, laps keeldus õueriiete selgapanemisest ja vehkis enda jalanõudega õpetaja ja rühmakaaslaste suunal. Vaatluse kokkuvõttes on märgitud, et 9(11)
lastekaitse hinnangul ei esinenud lapsel rühmas ühtegi sellist olukorda, mis selgitaks tugiisikuvajaduse õhtupoolsel ajal. Samas ei ole ka vaatluse protokollis täpsemaid põhjendusi, miks tekkinud olukorrad ei ole sellised, mis eeldaksid tugiisiku abi õhtupoolsel ajal. Tuvastatud asjaolude kirjeldusest võib keskmisele mõistlikule inimesele jääda mulje, et kaebaja lapse käitumine siiski nõuab lasteaiatöötajatelt tavapärasest rohkem tähelepanu ja mitte ainult päeva esimeses pooles. Ühe lapsega tegelemine tähendab samas seda, et teised lapsed saavad vähem tähelepanu. On ka eluliselt usutav, et lapse käitumine muutub raskemaks just päeva teises pooles, sest ta väsib päeva jooksul. Väsimus teadupärast võimendab väikeste laste puhul ebasobivat käitumist. Lisaks ei näi olevat arvesse võetud seda, et vaatluse käigus tuvastatud olukorrad esinevad tõenäoliselt igapäevaselt ja võivad pikema aja jooksul kumuleerudes olla lasteaiatöötajatele ning teistele lastele häirivad. Seega ei ole kohus 09.03.2026 vastuskirja põhjal veendunud, et vastustaja hindas enne otsuse tegemist olukorda terviklikult ja kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes.
58.Täiendavalt märgib kohus, et eripedagoogilise teenuse olemasolu ei ole eriti kaalukas argument tugiisikuteenuse laiendamise vastu olukorras, kus eripedagoogilist tuge ei olnud alates õppeaasta algusest võimalik vajalikus mahus pakkuda. Kaebaja on välja toonud, et individuaalne eripedagoogiline töö tema lapsega algas alles 16.01.2026. Lisaks nähtub vastustaja 09.03.2026 vastuskirjast, et eripedagoogiline teenus on tagatud ainult ühel päeval nädalas kell 16.00.
59.Vastustaja on kohtumenetluses esitanud täiendavad vastuargumendid tugiisikuteenuse laiendamisele. Riigikohtu praktikas on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
60.Vastustaja kohtumenetluses esitatud vastuargumendid tugiisikuteenuse laiendamisele on kokkuvõtlikult järgnevad: seda piirab kolmepoolses halduslepingus kokkulepitu ning lapse kasvatamist ja arendamist ei saa väga suurel määral delegeerida kolmandatele isikutele. Kohtu hinnangul ei saa millestki järeldada, et vastustaja juhindus nendest põhjendustest juba 09.02.2026 ja 09.03.2026 haldusaktide andmisel. Asjaolu, et lasteaias viidi 04.02.2026 ja 03.03.2026 läbi vaatlused, viitab sellele, et vastustaja nägi vähemalt võimalust tugiisikuteenuse laiendamise kaalumiseks. Samas on kohtumenetluses esitatud argumendid sellised, mis seavad vaatluste läbiviimise mõttekuse küsimärgi alla.
61.Seoses kolmepoolse halduslepinguga peab kohus siiski vajalikuks välja tuua, et lepingus kokkulepitu ei ole kohtu hinnangul takistus tugiisikuteenuse laiendamiseks. Asjaolu, et tugiisikuteenuse lepingus fikseeriti teenuse osutamise ajavahemikuks kell 08.00 kuni 13.00 ei välista kohtu hinnangul lepingu sõlmimise järgselt nimetatud ajavahemiku muutmist. Halduslepingu sõlmimisele eelneb lapse kõrvalabi vajaduse hindamine. Kui halduslepingu täitmise käigus tekib põhjendatud kahtlus, et tugiisikuteenust on tegelikult vaja rohkem kui päeva esimeses pooles, saab kõrvalabi vajaduse ümber hinnata ja sellest tulenevalt ka lepingu tingimusi muuta. Halduslepingu muutmise võimalus on sätestatud HMS §-s 102. Kohila Vallavalitsuse 08.12.2025 korraldusest nr 2-2/345 nähtub, et kaebaja taotles 24.11.2025 oma lapsele tugiisikuteenuse osutamise pikendamist lapse erivajadusest tulenevalt kuni õppeaasta lõpuni. Vastustaja nõustus tugiisikuteenuse osutamise perioodi pikendamisega kuni 30.06.2026. Seega pidi olema põhimõtteliselt võimalik muuta ka tugiisikuteenuse osutamise kellaaegu, kui lepingu osapool seda taotles ja Kohila Vallavalitsus seda põhjendatuks pidas. Eelneva tõttu ei nõustu 10(11)
kohus vastustaja seisukohaga, et kolmepoolne haldusleping takistas tugiisikuteenuse osutamise ajavahemiku muutmist.
62.HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 vastuskirja (otsuse) nr 8-2.2/28 ja 09.03.2026 vastuskirja (vaideotsuse) nr 8-2.2/28 puhul on põhjendamispuudused sellist laadi, et need võisid mõjutada asja otsustamist. Kohila Vallavalitsus ei viidanud õigusnormidele, jättis haldusakte põhjendades tähelepanuta 30.01.2026 esitatud taotluses sisalduvad väited ja taotlusele lisatud eripedagoog-nõustaja seisukoha. Lisaks jättis Kohila Vallavalitsus kaalumata kaebaja lapse rühmakaaslaste huvid ja põhjalikult analüüsimata 03.03.2026 vaatluse käigus ilmnenud probleemsed olukorrad. Seega ei saa olla kindel, et tugiisikuteenuse laiendamise küsimuses on tehtud kõiki asjakohaseid kaalutlusi arvestav otsus.
63.Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et nii Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 vastuskirja kui 09.03.2026 vastuskirja on koostanud lastekaitsespetsialist Karmen Metssalu ja allkirjastanud sotsiaalnõunik Angela Põder. Õiguskirjanduses on leitud, et juhul, kui haldusakti andnud lähteorgan toimib ka vaideorganina, on raskem saavutada vaideorgani erapooletust. Selle tagamiseks on soovitatud, et võimaluse korral vaataks sellisel juhul vaiet läbi mitte haldusakti andnud või toimingu sooritanud ametnik ise, vaid mõni teine selle haldusorgani ametnik (Anno Aedmaa jt. „Haldusmenetluse käsiraamat“. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 402). Tegemist ei ole küll otseselt õigusvastase olukorraga, kuid halduse enesekontrolli funktsiooni paremaks täitmiseks ning vaideotsuse usaldusväärsuse suurendamiseks haldusakti adressaadi silmis, oleks tulnud eelistada vaide läbivaatamist mõne teise Kohila Vallavalitsuse ametniku poolt.
64.Kokkuvõttes leiab kohus, et Kohila Vallavalitsuse 09.02.2026 vastuskiri (otsus) nr 8-2.2/28 ja 09.03.2026 vastuskiri (vaideotsus) nr 8-2.2/28 on õigusvastased ja tuleb tühistada. Kuna tugiisikuteenuse laiendamise taotlus lahendati õigusvastaste ja tühistamisele kuuluvate haldusaktidega, kohustab kohus Kohila valda tugiisikuteenuse laiendamise taotlust uuesti läbi vaatama.
65.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ainsad tõendatud menetluskulud on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud kogusummas 40 eurot. Tasutud riigilõivu saab välja mõista ka olukorras, kus kaebaja pole kuludokumente esitanud (nt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 71). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 40 eurot.
66.Kaebaja on palunud asendada avaldatavas kohtuotsuses alaealise andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning jätta avaldamata tema isikukood, sünniaeg, aadress ja muud andmed, mis võimaldavad teda üheselt tuvastada. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja lapse nime tähemärgiga. Lapse isikukoodi, sünniaega ja aadressi kohtuotsus ei sisalda. Kuna andmed lapse vanemate kohta võimaldavad lapse üheselt tuvastamist, asendab kohus omal algatusel tähemärgiga ka kaebaja ja kaebaja abikaasa nimed.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.