Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-23-7510

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, võttes arvesse L.B. ja NV Masters OÜ kanda jäänud menetluskulude suurust. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

2-23-7510

Hageja kontrollis kauba saatelehti, kuid saatelehtede hulgas ei olnud ühtegi saatelehte, mis oleks kinnitanud, et kostja II oleks kunagi hagejale kaupa tarninud. Kuna kaupa võtavad vastu hageja territooriumil ainult kauba vastuvõtjad, küsis hageja neilt, kas nad on kunagi vastu võtnud kostja II saadetud kaupa. Vastuvõtjad kinnitasid, et kostja II nimi on neile tundmatu. Kahtlust äratas seegi, et kuigi kostjalt II oli justkui tellitud metallitööstuses kasutatavaid tooteid, on kostja II tegevusalaks hoopis valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldus (lisa 4 – NV Masters Äriregistri andmed, lk 2). Hageja tegi seejärel kostja I kõikidele tellimustele põhjalikuma kontrolli ning selgus, et identne tegevus oli toimunud ka kostjaga III ajavahemikul 08.09.2021 kuni veebruar 2023. Hageja oli kostjale III tasunud sel perioodil 34 esitatud arvet kokku summas 70 341.72 eurot (km-ta), kuid kostja III saatelehti hageja ei tuvastanud. Ka kõik kostja III arved oli Omniva E-arvekeskuses kinnitanud kostja I (lisa 5 – Y arved kinnitajatega). Nagu kostja II, oli ka kostja III nimi kauba vastuvõtjatele tundmatu (lisa 6 – seletuskiri tõlkega). Ka kostja III tellimuste puhul oli kasutatud viidetena teiste tarnijate tellimusandmeid, kostja III ise tarnijana tellimusregistris ei kajastunud. Lisaks tellimusregistrile võetakse tellitud materjalid arvele tootmisprogrammis Calitime, kuid kostjate II ja III materjalide arvele võtmist Calitimes ei kajastunud ning samuti ei olnud kostjad II ja III Calitime programmis tarnijate nimekirjas. Samal ajal oli aga ka kostjalt III Omniva Earvetekeskusesse laekunud kaks arvet: 16.02.2023 dateeritud arve 11613 ja 20.02.2023 dateeritud arve 11614. Kostja I oli seega teinud näilikke tellimusi, kasutades ära tellimusregistrisse kantud teiste tarnete andmeid ning kinnitanud Omniva E-arvekeskuses kostjate II ja III alusetuid arveid. Seejuures ei ole teised ostuspetsialistid kostjatelt II ja III kunagi midagi tellinud ning raamatupidajal on Earvekeskuses ennast kinnitajaks palunud määrata kostja I (lisad 7.1 ja 7.2 – kirjad raamatupidajale). Hageja tegi seoses kostjate II ja III tellimustega põhjaliku kontrolli, mille kohta koostas uurimisakti (lisa 8 – uurimisakt). Uurimise tulemusel oli ilmne, et kostjad on esitanud hagejale tasumiseks näilikke arveid kauba eest, mida ei ole kunagi hagejale tarninud. Hageja pöördus kostjate II ja III poole kauba saatelehtede saamiseks seoses viimaste esitatud, kuid veel tasumata arvetega. Kostja II reageeris hageja kirjale 27.02.2023 viivitamata, vastates, et komponentide tarnimisega olid probleemid ja arve olevat krediteeritud koheselt. Info selle kohta olevat edastatud kostjale I (lisa 9 – kirjavahetus kostjaga II). Kui vaadelda nimetatud ekirja manuste suvandeid, siis nähtub aga, et kostja II esitatud arve nr 32 on koostatud 15.02.2023. Kreeditarve nr 32a, mis väidetavalt tehti koheselt ja edastati kostjale I, on loodud aga tegelikkuses alles 27.02.2023 pärast seda, kui hageja oli kostja II poole pöördunud (lisa 10 – kostja II arve suvandid tõlkega). Kostja III väljastas hageja pöördumise peale koheselt kreeditarved, viidates, et väidetavalt oli kaupa üritatud tarnida, kuid kostja I ei võtnud vastu telefoni (lisa 11 – kostja III vastus ja lisa 12 – kostja III vastus kreeditarvetega). Võttes arvesse, et kaupa tarnitakse alati vastuvõtjatele (lisa 13 – töökorralduse reeglid p 4.9), mitte ostuspetsialistide kätte, oli hagejale selge, et kostja III ei olnud üldse teadlik hagejale kauba kättetoimetamise protseduurist. Selliselt on ka üheselt selge, et kostja III pole kunagi hagejale kaupa toimetanud, vastasel juhul oleks ta teadlik, et kauba võtavad vastu hageja territooriumil vastuvõtjad ning kauba tarnimiseks ei ole vajalik ühendust võtta ostuspetsialistidega. Seega on kostjad II ja III asunud oma tegevust varjama, esitades hagejale kreeditarved, mis on tegelikult koostatud hiljem, kui nad kostjate väidete kohaselt hagejale esitati. Kostjad on kooskõlastatud õigusvastase tegevuse tulemusel ära kasutanud hageja sisemisi tööprotsesse selleks, et teha alusetuid ülekandeid kostjale II ja kostjale III (lisa 14 – kontoväljavõte).

2-23-7510

Hagejal ei olnud võimalik varem näilikke arveid avastada (kostja I varjas oma tegevust). Pistelise kontrolli käigus (sh aasta inventuuride käigus) kostja II ja kostja III arvete fiktiivsus enne veebruari 2023 välja ei tulnud, kuna arved ise vastasid süsteemi nõuetele, st arvetel oli tellimusnumber. Samuti, kuna kõik kostja II ja kostja III arved olid väiksed, siis ei jäänud need kahe aasta vältel silma ka juhukontrollis, sest hageja tellimused on reeglina suuremad. Kostja I kasutas seda ka ära, teades, et võimalus näivate tellimuste tegemise vahelejäämises on olematu. Harju Maakohus tegi 13.11.2023 kohtumäärused, millega kinnitas MDC Max Daetwyler Eesti AS- i (hageja) ning L.B. (kostja I) ja NV Masters OÜ (kostja II) vahel sõlmitud kompromissilepingud ning lõpetas menetlused kostjate I–II suhtes. Menetlus jätkub XX OÜ (kehtetu nimi Y OÜ) (kostja III) suhtes (kompromissimääruste p II). Kompromissilepinguga on kostja I võtnud mh kohustuse hüvitada hagejale osaliselt ka kahju, mis kostjad I ja III ühiselt hagejale põhjustasid (solidaarvastutus). Hageja põhinõude suuruseks kostja III vastu on 35 170.49 eurot. Kostja I on kompromissilepinguga võtnud kohustuse mh osaliselt hüvitada kostjaga III ühiselt põhjustatud kahjust 35 171.20 eurot, mistõttu on hagejale hüvitamata 35 170.49 eurot (vt hageja 08.11.2023 e-kiri kohtule). Seega jätkub menetlus kostja III vastu 35 170.49 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes (vt hagi p 2.11 ja ptk D). Hagejale on hüvitamata järgmistest kostja III esitatud arvetest tulenev kahju: arve nr 10632 (summas 41 eurot), 10775, 10899, 11005, 11148, 11162, 11262, 11379, 11399, 11400, 11505, 11513, 11587, 11596, 11613, 11614, 11695, 11694, s.o kogusummas 35 170.49 eurot (vt hagi lisa 15). Kostja III ei ole tõendanud, et hageja on esitatud arvete alusel vastusoorituse saanud. Kostja III kinnitab oma vastuses, et kõik hagi aluseks toodud arvetes viidatud kaubad olid nõuetekohaselt üle antud, mistõttu ei ole arved näilikud. Samas ei ole kostja III esitanud ühtegi tõendit ega põhistanud väite tasandil, kuidas on kaup nõuetekohaselt üle antud või millised hageja väited ei vasta tõele. Kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid, et kostja on esitanud hagejale tasumiseks arved, mille eest ei ole tegelikult kaupa tarnitud. Kostja on oma 01.04.2024 lõplike seisukohtadega mh esitanud täiendavad tõendid (arved), mis peaksid tõendama tellitud kauba üleandmist hagejale. Hageja kostja esitatud väidetega ei nõustu ning leiab, et need on põhjendamata. Esiteks, kauba vastuvõtmine ei kuulu ostuspetsialisti tööülesannete hulka. Teiseks, kauba vastuvõtmine ei toimu arvete alusel, vaid müüja poolt väljastatud saatelehtede alusel. Seetõttu on alust arvata, et arved on allkirjastatud tagantjärele tõendite loomise eesmärgil, sest kostja väide, et talt on kriminaalmenetluses ära võetud dokumendid, ei ole ilmselgelt eluliselt usutav – sellisel juhul ei tohiks kostja valduses olla ka tõendina esitatud arveid või oleks tal olemas ka muud dokumendid, mis tõendaks kauba üleandmist hagejale (arve-saatelehed). Selliste tõendite mitteesitamine näitab, et tegelikult mingit kauba üleandmist ei ole toimunud. Kauba vastuvõtmine ei kuulu ostuspetsialisti tööülesannete hulka. Kostja on oma 01.04.2024 menetlusdokumendiga esitatud täiendavate tõenditena esitatud arvete osas märkinud, et need on allkirjastatud hageja esindaja poolt. Kuigi kostja ei ole viidanud, kes konkreetsel juhul hageja esindajana viidatud arved allkirjastas ja see ei nähtu ka allkirjastatud arvetelt (allkirjad on erinevad), võib kostja seisukohast järeldada, et kostja pidas silmas L.B.t (varasem kostja I). Hageja märgib, et arvete allkirjastamine ostuspetsialisti poolt ei tõenda kauba üleandmist. Kui ostuspetsialist kinnitab arved, toimub selline kinnitamine eraldi elektroonilises keskkonnas, kus arvete kinnitamine on võimalik üksnes digitaalselt. Kostja esitatud arved olid aga allkirjastatud käsitsi ja ostuspetsialisti poolt ning sellisel viisil allkirjastatud arveid hagejal ei ole (hagiavalduse lisa 5, kostja arved koos kinnitusringiga). Lisaks sellele on vähemalt ühelt kostja

2-23-7510

esitatud ostuarvelt võimalik järeldada, et see on allkirjastatud enne arve väljastamist (01.04.2024 kostja lisa 1, 11.10.2021 väljastatud arve, mis on allkirjastatud 08.10.2021). Eelnevast tulenevalt on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et arved võivad olla allkirjastatud tagantjärele tõendite loomise eesmärgil. Igal juhul ei ole kostja esitatud allkirjastatud arvetest võimalik järeldada, et kaup oleks hagejale üle antud, sest nagu hageja on hagis selgitanud, oli tegemist kostjate varjatud kooskõlastatud tegevusega hagejale näilike arvete esitamisel. Kauba vastuvõtmiseks on hageja äritegevuses määratud konkreetsed isikud, mistõttu ei kinnita ostuspetsialisti poolt arvete allkirjastamine kauba vastuvõtmist. Hageja töökorralduse reeglite p 4.9 kohaselt (23.05.2023 hagiavalduse lisa 13) tarnitakse kaup eranditult kauba vastuvõtjatele, mitte ostuspetsialistide kätte. Lisaks viitab hageja enda hagiavalduses esitatule, mille kohaselt oli ka hageja vastuvõtjate jaoks kostja nimi tundmatu, mistõttu on selge, et kostja ei ole hagejale kunagi tarninud arvetel märgitud kaupa. Kostja ei ole esitanud kauba vastuvõtjate poolt allkirjastatud arve-saatelehti. Kuigi kostja on oma 01.04.2024 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et esitatud arved tõendavad seda, et tehingud on toiminud ja kaup hagejale üleantud, ei nõustu hageja osundatud seisukohtadega. Kauba vastuvõtmine toimub kauba vastuvõtjate poolt saatelehtede alusel, kes saatelehed vastuvõtmisel ka allkirjastavad. Hageja on varasemalt selgitanud, et arvete alusel kauba tarnimist kinnitavaid kauba saatelehti hageja valduses ei ole ja hageja kauba vastuvõtjad ei ole kunagi kostjalt kaupa vastu võtnud, mistõttu on selge, et kauba üleandmist kinnitavate saatelehtede olemasolu ja selliselt kauba tarnimist hagejale, peab tõendama kostja. Kostja selliseid tõendeid, mis kauba üleandmist kinnitaksid, esitanud ei ole. Selliselt on selge, et kostja on esitanud hagejale tasumiseks näilikke arveid kauba eest, millel märgitud kaupa ei ole kunagi hagejale tarnitud. Kostja on üritanud jätta muljet, et kauba üleandmist kinnitavad dokumendid oleks justkui olemas kriminaalasja toimikus, millele kostjal ei ole ligipääsu ega saa seetõttu kõiki dokumente esitada. Hageja märgib, et see väide ei vasta tõele. Kriminaalasja toimikust esitatud aktist ei nähtu, et kostja esitatud arved olid läbiotsimise käigus äravõetud ja tagastatud. Kostja on esitanud koopia üleandmise-vastuvõtmise aktist kriminaalasja nr 22221000035 toimikust, mille vesimärgisest nähtub, et tegemist on kaitsja koopiaga (kostja 15.04.2024 seisukoha lisa 1). Kostja ei ole selgitanud, mis kriminaalasja toimikust pärineb akt. Meediast nähtub, et tegemist on Y OÜ endise ainuosaniku ja juhatuse liikme E.M.i ja Y OÜ suhtes poolelioleva kriminaalasjaga, keda kahtlustatakse maksupettuses. Kostja on ka väitnud, et kriminaalmenetlus käib tema suhtes (kostja 01.04.2024 seisukoha p 4). Seetõttu võib eeldada, et akt pärineb kostja kaitsja(te)lt, kellel on ligipääs kriminaalasja toimikule. Kostja esitatud aktist ei ole võimalik tuvastada, et kostja esitatud arved oleks kriminaalasja toimikus olnud, sest tagastatud dokumentide loetelus on üksnes „paberdokumendid“. KrMS § 125 lg 5 järgi, kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial. Kuna kostja kaitsja(te)l on ligipääs kriminaalasja toimikule, siis oli ka kostjal võimalik a) esitada kõik väidetavad tõendid, mis on vajalikud tsiviilkohtumenetluses (muu oluline põhjus); b) teha nendest menetleja allkirjaga koopiad; c. kuna arvetel ei olnud menetleja allkirja ja muul viisil ei olnud võimalik kontrollida kostja väiteid, siis pöördus hageja meediast nähtuvalt asja menetleva prokuröri poole, kes on kinnitanud, et kostja poolt kohtule esitatud arveid kriminaalasja toimikus ei olnud. Seega ei vasta tõele kostja väited, et kohtule esitatud arved olid läbiotsimise käigus ära võetud ja kostjal ei olnud võimalik väidetavaid tõendeid esitada. Hageja jääb seetõttu oma seisukoha

2-23-7510

juurde, et kostja esitatud arvete tegelik allkirjastamise aeg on teadmata, mistõttu ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega. Kostja väited, et tal ei ole kogu Y OÜ dokumentatsiooni, ei ole ka eluliselt usutav. Hageja märgib ka seda, et meedias avaldatud artiklist nähtub, et „Ärimees müüs ruttu firma ära“. Kostja esitatud aktist nähtub, et Y OÜ-lt on dokumendid ära võetud 13.06.2023 läbiotsimise käigus. Äriregistri väljavõttest nähtub, et Y OÜ nimi, omanik ja juhatuse liige on ära muudetud 27.06.2023, s.o kõigest 2 nädalat pärast läbiotsimise käigus dokumentide äravõtmist. Eluliselt ei ole usutav, et D.B. on omandanud ettevõtte (Y OÜ) teadmata selle olukorrast ja omamata mingit seost Y OÜ endise ainuosaniku ja juhatuse liikmega. Keegi ei omanda kahe nädalaga ettevõtet, mida kahtlustatakse maksupettuses, mille dokumentatsioon on läbiotsimise käigus ära võetud ja mille vara kriminaalmenetluses arestitud. Kostja on väitnud, et andis kaubad hageja ostuspetsialisti vahendusel. Kostja väited on ümber lükatud ka kogumis muude tõenditega, st hageja ostuspetsialist kauba vastuvõtmisega ei tegele, allkirjastatud arveid ei ole hagejale esitatud, kostja ei teadnud kauba vastuvõtmise korrast, arvesaatelehti ei eksisteeri ja hageja kauba vastuvõtjad ei ole Y OÜ- st midagi kuulnud. Kui kaupa ei ole kunagi tarnitud ja arved on tõenäoliselt tagantjärele allkirjastatud, siis on asjakohatud ka kostja väited, et talle ei ole siduv ostuspetsialisti pädevus või tavapärane on, et arve allkirjastamine tõendab kauba üleandmist. Kostja on üritanud ka väita, et hageja viidatud arvel võib olla trükiviga, sest allkirjal märgitud kuupäev on varasem, kui on arvel märgitud kuupäev (vt kostja 15.04.2024 seisukoha p 7 ja kostja 08.04.2024 seisukohale lisatud arve nr 9627). Hageja märgib esmalt, et see ei ole eluliselt usutav, et keegi allkirjastaks arve ja märgib omakäeliselt kuupäeva, mis on varasem, kui arve mingit trükiviga ei eksisteeri. Teiseks, kostja majandustegevuseks on vanametalli kokkuost, mitte hagejale väidetavalt tarnitud metallitööstuses kasutatavad tooted. Seega ei saa juba tegevusala tasemel kostjal eksisteerida sellist kaupa, mida hagejale on väidetavalt tarnitud. Kolmandaks, selliseid allkirjastatud arveid ei ole hageja ostuspetsialist ka kunagi hagejale tasumiseks edastanud. Hageja esitab selle tõendamiseks e-kirjad, mis hageja ostuspetsialist L.B. (endise nimega Q.W.) on hagejale tasumiseks esitanud - e-kirjadele on lisatud Y OÜ saadetud arved, mis on kõik allkirjastamata. II Kostja vastuväited

2-23-7510

(ainuosanik ja juhatuse ainuliige alates 28.06.2023) esitas kohtule leitud ja tema valduses olevad dokumendid, mis kinnitavad tehingute toimumist, sealhulgas kauba üleandmist-vastuvõtmist (01.04.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Kostja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et hageja võttis 08.04.2024 menetlusdokumendis omaks asjaolu, et kostja III 01.04.2024 menetlusdokumendiga esitatud arved allkirjastas hageja ostuspetsialist (Hageja 08.04.2024 menetlusdokumendi punkti 2.3.). Asjaolu, et dokumendid olid kriminaalasjas ära võetud ning hiljem osaliselt tagastatud, tõendab 15.04.2024 menetlusdokumendi lisas 1 toodud üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega on hageja väide dokumentide kriminaalmenetluses äravõtmise tõsiselt võtmise kohta alusetu. Asjaolu, et ostuspetsialisti töökohustuste hulka ei kuulu kauba vastuvõtmine, ei ole kostjale siduv, kuivõrd dokument, mis reguleerib hageja ja ostuspetsialisti vahelisi töö- või muid õigussuhteid ei ole kostjale siduv ning kostja ei pidanud olema teadlik ega teadnud hageja tööprotsessi täpsest korraldamisest. TsÜS § 121 lg-d 2-3 sätestavad, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui esindusõigust on piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. Kostja kui hageja suhtes kolmas isik ei teadnud, et ostuspetsialisti pädevusse ei kuulu kaupade vastuvõtmine. Samamoodi ei pidanud kostja teadma ega teadnud, et hageja sisereeglite järgi toimub kauba vastuvõtmine saatelehtede alusel või muul viisil. L.B. ametinimetus ostuspetsialist annab põhjendatud alust arvata, et tal kui ostuspetsialistil on õigus kaupu vastu võtta. Kostja andis vaidlusalused kaubad hagejale ostuspetsialisti vahendusel ning ei tea üleantud kaupade edasist saatust. Nimelt oli kostja kohustuseks toimetada tellitud kaup hageja määratud kohta ning anda see üle hageja esindajale. Kostja asub seisukohale, et hageja esindaja poolt allkirjastatud arved on piisav tõend kinnitamaks kauba üleandmist. Kauba üleandmine arve allkirjastamisega kauba tellija poolt on majandustegevuses tavapärane ja laialt levinud. Hageja viidatud 01.11.2021 arvel võib olla trükiviga. Prokuröri vastusest ei saa teha järeldust, et uurimisasutus ei ole läbiotsimise käigus vaidlusaluseid dokumente ära võtnud. See, et kriminaaltoimikus puuduvad vaidlusalused arved, tähendab eelkõige seda, et tegemist ei ole kriminaalasjasse puutuvate tõenditega. Muu hulgas rõhutas prokurör, et Keskkriminaalpolitsei käsutuses peab olema toona läbiotsimisel leitud ja D.B.ie tagastatud dokumentide koopiad, s.t seal on võimalik vajadusel lisa- või täiendkontroll teostada. Seega on hageja järeldus, et vaidlusalused arved ei olnud läbiotsimise käigus äravõetud, paljasõnaline. Kohtule esitatud arved olid läbiotsimise käigus ära võetud, mistõttu ei olnud kostjal varem võimalik neid esitada. Äriühingu põhitegevus ei tähenda, et äriühingul puuduvad teised ärisuunad. Seejuures on vanametalli kokkuost ja metallitööstuses kasutatavad tooted olemuselt sarnased (naaber)majandustegevused (metall ja metalltööstus). Asjaolu, et väidetavalt ei ole hageja ostuspetsialist allkirjastatud arveid hageja teistele teenistujatele edastanud, on hageja organisatsisooni siseküsimus ega puutu kostjasse.

III Varasem menetlus

2-23-7510

2-23-7510

2-23-7510

2-23-7510

kirjad, millele on lisatud Y OÜ saadetud arved, mis on allkirjastamata. Hageja on esitanud kohtule kostja arved koos infoga, kes on arved kinnitanud. Lisaks toob hageja välja, et ühelt ostuarvelt on võimalik järeldada, et see on allkirjastatud enne arve väljastamist (11.10.2021 väljastatud arve, mis on allkirjastatud 08.10.2021). Eelnevast tulenevalt on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et arved võivad olla allkirjastatud tagantjärele tõendite loomise eesmärgil. Hageja leiab, et kriminaalasja üleandmise-vastuvõtmise aktist ei ole võimalik tuvastada, et kostja esitatud arved oleks kriminaalasja toimikusse esitatud, sest tagastatud dokumentide loetelus on üksnes „paberdokumendid“. Hageja on pöördunud meediast nähtuvalt asja menetleva prokuröri poole, kes on kinnitanud, et kostja poolt kohtule esitatud arveid kriminaalasja toimikus ei olnud. Keskkriminaalpolitsei uurija Pille Pilemann kontrollis ajavahemikul 31.05.2024 kuni 03.06.2024 B.le (kostja juhatuse liikmele) tagastatud dokumendid üle, sh nii käsitsi kui ka märksõnaotsinguga (nii äriühingu nime kui ka manuses olnud arve numbri põhjal), ent ühtegi vastet ei leitud. Kostja hinnangul ei saa prokuröri vastusest teha järeldust, et uurimisasutus ei ole läbiotsimise käigus vaidlusaluseid dokumente ära võtnud.

2-23-7510

Arvestades kohtule esitatud asjaolusid ning tõendeid kogumis – hageja ostuspetsialist kauba vastuvõtmisega ei tegele, allkirjastatud arveid ei ole hagejale esitatud, kostja ei olnud tellijana kirjas hageja andmebaasides, kostja ei teadnud kauba vastuvõtmise korrast, saatelehti ei eksisteeri, hageja kauba vastuvõtjad ei ole kostjast midagi kuulnud, uurija Pille Pilemann tagastatud dokumentide hulgast kostja esitatud arveid ei leidnud, kauba üleandmine ei ole tõendatud, L.B. ja hagi õigeksvõtnud NV Masters OÜ-ga on sõlmitud kompromissid – leiab kohus, et vaidlusaluste arvete puhul oli tegemist näilike tehingutega. Kuna näilikud tehingud on TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised, tuleb kostjal tagastada VÕS § 1027 alusel hagejale näilike arvete alusel saadud summad. Kuna L.B. tagastab hagejale kompromissi alusel pool kostja esitatud arvetest, tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele tagastada teine pool esitatud arvete summast ehk järgnevate arvete alusel tasutud summad: 10632 (summas 41 eurot), 10775, 10899, 11005, 11148, 11162, 11262, 11379, 11399, 11400, 11505, 11513, 11587, 11596. Selguse huvides toob kohus välja, et hageja on hagiavalduse täienduses viidanud ka arvetele nr 11613, 11614, 11695, 11694, kuid arvetega 11695, 11694 krediteeris kostja juba arved 11613, 11614. Nimetatud arved ei kajastu ka hageja nõude summas.

2-23-7510

XX OÜ kaaskostjad on kompromissilepingu alusel tasunud hageja poolt 12.07.2023 kohtule esitatud õigusabikuludest vastavalt 4763 eurot (13.11.2023 kohtumääruse p 6) ja 2382 eurot (13.11.2023 kompromissimääruse p 7), kokku 7 145 eurot. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda, kuid võtab hüvitatavate menetluskulude suuruse määramisel arvesse L.B. ja NV Masters OÜ kanda jäänud menetluskulude suurust. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.