Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K. vastu põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes 4090,49 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post XXX Kostja A. K. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2312,10 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 656,40 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2312,10 eurot alates 01.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskuludest 69% kostja kanda ja 31% hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 600,30 eurot (käibemaksuta).
Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K.lt (kostja) 3556,39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 18.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 03.04.2024 (täiendatud 18.06.2024) Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2881,69 eurot, intressi 211,66 eurot, haldustasu 15,20 eurot, lepingutasu 37,20 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 28.09.2023–03.04.2024 eest) 281,12 eurot ning viivise alates 04.04.2024 kuni põhinõude (742,67 eurot) täitmiseni määraga 24,90% aastas, viivise alates 04.04.2024 kuni põhinõude (279,02 eurot) täitmiseni määraga 15,90% aastas ning viivise alates 04.04.2024 kuni põhinõude (1860 eurot) täitmiseni määraga 16,90% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud.
2.1.Hageja nõue tugineb kolmele lepingule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XXX ja kostja 07.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX, 16.12.2022 järelmaksulepingu nr XXX ja 11.05.2023 laenulepingu nr XXX. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, seega saatis esialgne krediidiandja AS XXX 05.09.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise avalduse, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul. AS XXX loovutas 29.09.2023 nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud 29.09.2023 kirjaga.
2.2.Järelmaksulepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1059 eurot ning kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022 kuni 15.02.2025 jooksul. Lepingus lepiti kokku intressimääras 24,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 49,49% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud põhiosamakseid 316,33 eurot, seega on tasumata põhiosa summa 742,67 eurot.
Intressivõlgnevus on kostjal alates 17. osamaksest, s.o alates 15.07.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 19. osamakseni, s.o 15.09.2023, kokku 73,74 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (742,67 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 03.04.2024, ning edasiulatuvalt alates 04.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni määraga 24,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 95,63 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 30.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 08.11.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 20.11.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
2.3.Järelmaksulepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 299 eurot ning kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.01.2023 kuni 20.05.2025 jooksul. Lepingus lepiti kokku intressimääras 15,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 44,71% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud põhiosamakseid 19,98 eurot, seega on tasumata põhiosa summa 279,02 eurot. Intressivõlgnevus on kostjal alates 6. osamaksest, s.o alates 20.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni, s.o 20.09.2023, kokku summas 23,83 eurot. Lepingus lepiti kokku ka haldustasus 0,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.06.2023 kuni 20.09.2023 osamaksete haldustasud, s.o kokku 3,60 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (279,02 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 03.04.2024, ning edasiulatuvalt alates 04.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni määraga 15,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 30 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 12.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 10.11.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 20.12.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
2.4.Laenulepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 1860 eurot ning kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.06.2023 kuni 20.11.2026 jooksul. Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 16,90% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,45% aastas. Hagiavalduse kohaselt kostja ühtegi osamakset tasunud ei ole. Intressivõlgnevus on kostjal 1. osamaksest, s.o 20.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o 20.09.2023, kokku summas 114,09 eurot. Lepingus lepiti kokku ka haldustasus 2,90 eurot kuus ja lepingutasus 37,20 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.06.2023 kuni 20.09.2023 osamaksete haldustasud, s.o kokku 11,60 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (1860 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 03.04.2024, ning edasiulatuvalt alates 04.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni määraga 16,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 162,55 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt: 04.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 30.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 10.11.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
3.Vastutustundliku laenamise osas märkis hageja hagiavalduses, et krediidiandja kontrollis piisavalt kostja krediidivõimelisust ning tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. Hageja võttis aluseks kostja laenutaotlused ja
maksehäireregistri väljavõtte ning tuvastas, et kostjal krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Samuti kontrollis krediidiandja pangakonto, pensioniregistri ja Maksu- ja Tolliameti väljavõtet. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
4.Kohus võttis hagi 19.06.2024 määrusega menetlusse ning toimetas hagi kostjale kätte 05.07.2024 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.
5.Kohus leidis 12.05.2026 kohtunõudes, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
6.Hageja leidis 09.06.2026 vastuses kohtunõudele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Esialgne võlausaldaja kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Samuti tugineb hageja asjaolule, et tarbijakrediidi näol on tegemist väiksemahulise laenulepinguga, mida iseloomustab tavapärastest laenulepingutest väiksem krediidisumma ja väiksemad igakuised kohustused, seega oli krediidiandja kogutud teave piisav, et veenduda tarbija krediidivõimelisuses. Antud juhul ei olnud ka tarbija pangakonto väljavõtte küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik, kuna arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada. Ühes selgitustega esitas hageja alternatiivse nõude (ümberarvestused), juhuks kui kohus peaks leidma, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.1.Lepingu nr XXX puhul laenuotsuse tegemisel lähtuti sissetulekust 1296,52 eurot ja finantskohustustest 400 eurot. Laenulepinguga lisandus igakuine kohustus 51,89 eurot, seega moodustasid finantskohustused 34,85% sissetulekust. Kostjale jäi kätte 65,15% sissetulekust igapäevaste majapidamiskulude katteks. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on võlgnevus 231 eurot (1059 eurot põhiosa – 828 tasutud summa). Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhiosa katteks ei saa lugeda lepingut 27.09.2023 seisuga kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt (231 eurot) lepingu lõppemise kuupäevale järgnevast päevast, s.o alates 16.02.2025 määraga 24,90% aastas.
6.2.Lepingu nr XXX puhul laenuotsuse tegemisel lähtuti sissetulekust 1151,48 eurot ja finantskohustustest 0 eurot. Laenulepinguga lisandus igakuine kohustus 15,58 eurot, seega moodustasid finantskohustused 1,35% sissetulekust. Kostjale jäi kätte 68,65% sissetulekust igapäevaste majapidamiskulude katteks. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on võlgnevus 221,10 eurot (299 eurot põhiosa – 77,90 tasutud summa). Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhiosa katteks ei saa lugeda lepingut 27.09.2023 seisuga kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 12. osamaksest, s.o alates 20.12.2023. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt (221,10 eurot) lepingu lõppemise kuupäevale järgnevast päevast, s.o alates 21.06.2025 määraga 15,90% aastas.
6.3.Lepingu nr XXX puhul laenuotsuse tegemisel lähtuti sissetulekust 1100 eurot ja finantskohustustest 541 eurot. Laenulepinguga lisandus igakuine kohustus 63,55 eurot, seega moodustasid finantskohustused 54,96% sissetulekust. Kostjale jäi 45,04% sissetulekust igapäevaste majapidamiskulude katteks. Kuivõrd kostja ei ole tasunud ühtegi graafikujärgset makset, oli hageja hinnangul ka lepingu ülesütlemine kehtiv ning nõue ei muutu.
7.Kohus määras 19.06.2026 hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
8.09.07.2026 esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2881,69 eurot, intressi 211,66 eurot, haldustasu 15,20 eurot, lepingutasu 37,20 eurot, sissenõudmiskulusid 120 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid (perioodi 28.09.2023–03.04.2024 eest) 281,12 eurot ning viivist alates 04.04.2024 kuni põhinõude (742,67 eurot) täitmiseni määraga 24,90% aastas, viivist alates 04.04.2024 kuni põhinõude (279,02 eurot) täitmiseni määraga 15,90% aastas ning viivist alates 04.04.2024 kuni põhinõude (1860 eurot) täitmiseni määraga 16,90% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 696 eurot.
10.Kohus tuvastas, et AS XXX ja kostja sõlmisid kolm lepingut, mille mõlemad pooled on allkirjastanud. 07.02.2022 sõlmiti järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba (Apple iPhone Pro 128GB) maksumusega 1059 eurot (dtl 39–42). Hagiavalduse ja hageja 09.06.2026 seisukoha kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 828 eurot (dtl 46–49; 166). 16.12.2022 sõlmiti järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba (Apple AirPods Pro 2 gen) maksumusega 299 eurot (dtl 51–58). Hagiavalduse ja hageja 09.06.2026 seisukoha kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 77,90 eurot (dtl 59– 60; 167). 11.05.2023 sõlmiti laenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1860 eurot (dtl 62–67). Hagiavalduse ja hageja 09.06.2026 seisukoha kohaselt ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset (dtl 69; 168).
11.Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale (dtl 81–83).
12.AS XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
13.Kohus tuvastas, et 07.02.2022 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, 16.12.2022 seisuga 16,30% ja 11.05.2023 seisuga 15,31%. Seega oli lepingu nr XXX puhul maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%, lepingu nr XXX puhul 48,90% ja lepingu nr XXX puhul 45,93%. Praegusel juhul ei ületa laenu krediidi kulukuse määrad (49,49%; 44,71% ja 23,45%) VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55). Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
•
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
15.Kohus selgitas 12.05.2026 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 146–148).
16.Hagiavaldusest ja hageja 09.06.2026 vastusest ning sellele lisatud tõenditest järeldub, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja ja krediidiandja selgituse (dtl 28–30; 162–166; 88–90) kohaselt tegi krediidiandja enne laenu andmist päringud Maksu- ja Tolliametisse, pensioniregistrisse, pangakontole (dtl 88) ning kontrollis maksehäireregistrit (dtl 87). Eelkõige võttis krediidiandja aluseks kostja krediiditaotlused (dtl 84–86).
16.2.Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Reeglina tuleb konto väljavõtet küsida, kuivõrd enamasti ei ole ilma selleta võimalik tarbija reaalset majanduslikku seisundit välja selgitada. Kohus märgib ka, et krediidivõimelisuse hindamine, sh pangakonto väljavõtte küsimine, ei sõltu laenu ega osamaksete suurusest. Eesti seadusandja ei ole väiksemaid tarbijakrediite suurematest eristanud. Konto väljavõtte küsimine ja analüüsimine ei ole erakordne pingutus, vaid praktika näitab, et krediidiandjatel on võimalik teha konto väljavõtetele automaatanalüüse. Krediidiandja ei pea tuginema konto väljavõttele, kui muu kogutud teave on piisav krediidivõimelisuse hindamiseks (KAVS § 50 lg 4), kuid praegusel juhul ei nähtu, et krediidiandja oleks muu teabe alusel kindlaks teinud kostja rahalised kohustused, majapidamiskulud või muud faktid, mis mõjutaksid kohustuste nõuetekohast täitmist. Muuhulgas puudub krediiditaotlustel eraldi lahter majapidamiskulude summa
märkimiseks. Samuti jääb selgusetuks, kuidas tuvastas krediidiandja kostja sissetuleku allika ja regulaarsuse. Ka kohustuste puhul ei ole krediidiandja kontrollinud nende sisu, kestvust ega suurust.
16.3.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul ei nähtu, et krediidiandja oleks eelnimetatud kohustusi täitnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised olid kostja tegelikud rahalised kohustused, majapidamiskulud ja muud vältimatud kulud.
17.Hageja esitas 09.06.2026 ümberarvestused (vt otsuse punktid 7.1–7.3), juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingute nr XXX ja XXX puhul märkis hageja, et vastutustundliku laenamise rikkumise puhul ei olnud kostja lepingute ülesütlemise ajal võlgnevustega viivituses, seega ei olnud lepingud kehtivalt üles öeldud. Kohus nõustub selles osas hagejaga. Praeguse seisuga on lepingud sõltumata ülesütlemise kehtivusest lõppenud. Tulenevalt hageja ümberarvestusest ja alternatiivsest nõudest on kostja põhivõlgnevus lepingute nr XXX ja XXX puhul 452,10 eurot (231+221,10). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Lepingu nr XXX puhul ei teinud kostja ühtegi tagasimakset ning oli võlgnevuses 3 järjestikuse osamakse tasumisega. Seega oli lepingu punktist 9.5 tulenev ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Krediidiandja saatis kostjale 05.09.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 77). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, esitas esialgne krediidiandja 27.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 79). Neil asjaoludel saab lepingu ülesütlemise lugeda kehtivaks.
19.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär on iga lepingu puhul alates krediidi võimaldamisest olnud väiksem kui lepingus kokkulepitud intressimäärad (24,90%, 15,90% ja 16,90%). Seega ei saa hageja nõuda lepingus kokkulepitud määras intressi. Kohus selgitas 12.05.2026 kohtunõudes, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja intressi ümberarvestust ei esitanud. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
21.Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr
218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
22.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue haldustasu ja lepingutasu osas rahuldamata.
23.Hageja nõudis kostjalt 120 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist (40+30+50). Arvestades, et vastavalt ümberarvestusele ei olnud lepinguid nr XXX ja XXX kehtivalt üles öeldud, puudub ka alus nende osas sissenõudmiskulude nõudmiseks VÕS § 113 2 lg 2 järgi. Hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu nr XXX osas.
23.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 04.10.2023, 30.10.2023 ja 10.11.2023 (dtl 109– 117). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kahe tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Kohus märgib, et 04.10.2023 meeldetuletuskirja saatmisel ei olnud möödunud 7 päeva lepingu lõppemisest (27.09.2023). Seda enam, et kostjale on lepingu ülesütlemise teade edastatud 28.09.2023. Kohus selgitab, et tähtaja möödumine tähendab, et vahele peavad jääma vähemalt täispäevad (TsÜS § 137). Käesoleval juhul on esimene meeldetuletuskiri saadetud 7. päeval, s.t möödunud on 6 täispäeva. Järelikult ei ole põhjendatud esimese meeldetuletuskirja saatmise kulude hüvitamine.
23.2.Samuti nõuab hageja muude makseviivitusest tingitud kulude hüvitamist, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid (võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel), võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid kokku 15 eurot. Kohus määras 19.06.2024 määrusega hagejale tähtaja vastavate muude kulude tõendamiseks, kuid hageja nende kohta tõendeid ei esitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul muude makseviivitusega seotud kulude hüvitamine põhjendatud.
23.3.Eeltoodu põhjal tuleb kostjalt VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 10 eurot. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulud 110 euro ulatuses.
24.Hageja nõudis hagiavalduses viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 28.09.2023 kuni hagi esitamiseni viivisemääraga 35,18% aastas. Ümberarvestuse ja alternatiivse nõude kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist lepingute nr XXX ja nr XXX puhul alates lepingu lõppemise kuupäevale järgnevast päevast (vastavalt 16.02.2025 ja 21.06.2025) ning lepingu nr XXX puhul alates 28.09.2023 kuni põhinõuete täitmiseni vastavalt lepingute intressimääraga võrdses määras (24,90%, 15,90% ja 16,90%).
24.1.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.2.Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka viivise puhul lähtuda seadusjärgsest määrast.
24.3.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib alati õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral võrdseks seadusjärgse intressimääraga. Kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
24.4.Lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis iga lepingu puhul järgmine (vastavalt viivisekalkulaatori rakenduse abil tehtud arvutustele): -
lepingu nr XXX puhul viivis põhivõlalt 231 eurot perioodi 16.02.2025 kuni 31.07.2026 eest 35,01 eurot;
-
lepingu nr XXX puhul on viivis põhivõlalt 221,10 eurot perioodi 21.06.2025 kuni 31.07.2026 eest 25,07 eurot;
-
lepingu nr XXX puhul viivis põhivõlalt 1860 eurot perioodi 28.09.2023 kuni 31.07.2026 eest 596,32 eurot.
Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku 656,40 eurot (35,01 + 25,07 + 596,32) ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2312,10 eurolt (231+221,10+1860) alates 01.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 2312,10 (231+221,10+1860) eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 656,40 eurot (sh hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 117,81 eurot) ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2312,10 eurot (231+221,10+1860) alates 01.08.2026 kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas (1106,90 eurot) jääb hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.1.Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
26.2.Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 69% (2439,91 ÷ 3546,87 eurot × 100% = 68,79%). Seega jäävad menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ning 31% ulatuses hageja kanda (100% - 69% = 31%).
27.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Hageja 09.07.2026 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 1034 eurot, kokku 1524 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
28.1.Käesoleva tsiviilasja hagihind on 4090,49 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 4500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 490 eurot. Tasutud riigilõiv 490 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
28.2.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
28.3.Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 1014 eurot (6 tundi tunnitasuga 169 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud õigusabi tasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse
standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot. Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtunõuetele vastamist. Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Kohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et osa kuludest on tekkinud seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgituste andmisega, kuigi kohtupraktikat arvestades oleks hageja võinud hinnata juba hagi esitamisel, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on tõendamata ja esitada hagiavalduses vähendatud nõude. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 380 eurot (3 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu).
28.4.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 870 eurot (490 + 380). Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 69%, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 870 × 69% = 600,30 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtuotsuse kättetoimetamine
31.Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostjale üritati dokumente kätte toimetada aadressil XXX ja e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX. Samuti tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kuid PPA-l puudusid täiendavad andmed isiku elu- ja asukoha või sidevahendite kohta. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Töötamise registri järgi kostja Eestis töökohta ei oma.
32.Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.