Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K T vastu võla nõudes 6359,07 eurot Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) Kolmas isik hageja poolel: Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi registrikood 559310-4697) Hageja ja kolmanda isiku lepingulised esindajad S R ja A J Kostja: K T (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Jätta rahuldamata taotlus senise hageja asendamiseks Rediem Capital AB-ga.
2.Kaasata Rediem Capital AB menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
3.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
4.Mõista K Tilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 3662,24 eurot, millest 3106,13 eurot on sissenõutavaks muutunud põhivõlg ja 556,11 eurot otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivis 3106,13 euro suuruselt põhivõlalt alates 20.07.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista K Tilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kokku 937,76 eurot järgmistel maksetähtpäevadel:
5.1.10.08.2026 78,12 eurot;
5.2.10.09.2026 78,12 eurot;
2-23-126137
5.3.10.10.2026 78,12 eurot;
5.4.10.11.2026 78,12 eurot;
5.5.10.12.2026 78,12 eurot;
5.6.10.01.2027 78,12 eurot;
5.7.10.02.2027 78,12 eurot;
5.8.10.03.2027 78,12 eurot;
5.9.10.04.2027 78,12 eurot;
5.10.10.05.2027 78,12 eurot;
5.11.10.07.2027 78,12 eurot;
5.12.10.08.2027 78,12 eurot;
5.13.10.09.2027 0,32 eurot.
6.Mõista K T TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja eelmises punktis märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast kuni selle osamakse tasumiseni.
7.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 594,49 euro, intressi 203,85 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 61,37 euro, haldustasu 17,70 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro nõudes, samuti osas, milles hageja nõudis lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.
8.Jätta kõik menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
9.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1370 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista K Tilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 1096 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kätte. Avaldada
tagaseljaotsuse
11.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele 2 (14)
2-23-126137 vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 (AS SEB Pank), EE062200221059223099 (Swedbank AS), EE221700017003510302 (Luminor Bank AS), EE567700771003819792 (AS LHV Pank) või EE604204278601694436 (Coop Pank AS). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Kohus hoiatab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist (TsMS § 474 lg 2). − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. − Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 21.11.2023 (täiendatud 24.05.2024 ja 06.05.2025) hagi K Ti (kostja) vastu võla nõudes.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 23.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, kohustudes laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja tasus hagejale perioodil 10.04.2022–10.11.2022. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata 10.11.2022; 10.12.2022 ja 10.01.2023 osamaksed. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis hageja 08.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.02.2023 3 (14)
2-23-126137 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 23.02.2023 lepingu üles.
1.2.Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista: − põhivõla 4638,38 eurot; − intressi 203,85 eurot; − haldustasu 17,70 eurot; − sissenõudmiskulud 50 eurot; − 21.11.2023 seisuga sissenõutava viivise 617,48 eurot; − viivise põhivõlalt alates 22.11.2023 kuni põhivõla täitmiseni, määraga 17,93% aastas.
2.Menetluse käigus tegi kohus hagejale ettepaneku esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
3.16.10.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et kostja vastu esitatud nõude on loovutatud Rediem Capital AB-le. Rediem Capital AB esitas 16.10.2024 (täpsustatud 14.01.2025 ja 06.05.2025) võla ümberarvestuse. Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 956,11 eurot (361,62 eurot põhiosa katteks, 547,29 eurot intressi katteks ja 47,20 eurot haldustasu katteks). Kui kõik kostja maksed arvestada põhivõla katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista: (a) 06.05.2025 kuupäevaga sissenõutavaks muutunud, s.o 10.04.2023–10.04.2025 põhiosa osamaksete summa 1934,33 eurot; (b) tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt: − 10.05.2025 78,12 eurot; − 10.06.2025 78,12 eurot; − 10.07.2025
78,12 eurot;
− 10.08.2025
78,12 eurot;
− 10.09.2025
78,12 eurot;
− 10.10.2025
78,12 eurot;
− 10.11.2025
78,12 eurot;
− 10.12.2025
78,12 eurot;
− 10.01.2026
78,12 eurot;
− 10.02.2026
78,12 eurot;
− 10.03.2026
78,12 eurot;
− 10.04.2026
78,12 eurot;
− 10.05.2026 − 10.06.2026 − 10.07.2026
78,12 eurot; 78,12 eurot; 78,12 eurot;
− 10.08.2026
78,12 eurot;
− 10.09.2026
78,12 eurot; 4 (14)
2-23-126137 − 10.10.2026
78,12 eurot;
− 10.11.2026
78,12 eurot;
− 10.12.2026
78,12 eurot;
− 10.01.2027
78,12 eurot;
− 10.02.2027
78,12 eurot;
− 10.03.2027
78,12 eurot;
− 10.04.2027
78,12 eurot;
− 10.05.2027
78,12 eurot;
− 10.07.2027
78,12 eurot;
− 10.08.2027
78,12 eurot;
− 10.09.2027 0,32 eurot; (c) edasiulatuva viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1934,33 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.25.11.2025 kirjas selgitas kohus nõude loovutamisega seonduvat – käesolevas asjas tuleb loovutusele vaatamata hagejaks pidada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada selgesõnaline taotlus senise hageja loovutuse saanud isikuga asendamiseks või menetlusse kaasamiseks.
5.02.12.2025 menetlusdokumendis esitas hageja taotluse senise hageja asendamiseks Rediem Capital AB-ga või alternatiivselt kaasata Rediem Capital AB kolmanda isikuna. Hageja taotlus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 3 alusel kätte toimetatud 02.05.2026. Kostja hageja asendamise ega Rediem Capital AB kaasamise taotlusele ei vastanud.
6.17.03.2026 esitas hageja 06.05.2025 menetlusdokumendil rajaneva nõude hageja nimel juhuks, kui kohus hagejat Rediem Capital AB-ga ei asenda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus lahendab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus TsMS § 317 lg 3 alusel kätte toimetatud 03.07.2024 ning nõude ümberarvestus ja selle täpsustused 02.05.2026. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus kontrollib siiski omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust, imperatiivsete tarbijakaitsenormide järgimist ja hagi õiguslikku põhjendatust.
8.TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
8.1.TsMS § 210 lg 1 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama sätte lg-st 2 tuleneb, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg-st 3 tuleneb, et õigusjärglane võib sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või 5 (14)
2-23-126137 õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.
8.2.TsMS § 210 lg 3 järgi on menetlusosaluse asendamiseks vajalik õigusjärglase tahteavaldus astuda menetlusse senise poole asemel ning vastaspoole nõusolek sellega. TsMS § 210 lg 3 mõttest tulenevalt on poole asendamiseks selle sätte järgi vajalik nõusolek ka seniselt poolelt, kuna teda ei saa tahtevastaselt menetlusest eemaldada (vt RKTKo 11.12.2006, 3-2-1128-06, p 16). Antud juhul on tuvastatav nõusoleku andmine seniselt hagejalt (dtl 216). 16.04.2026 määras kohus kostjale tähtaja hageja asendamise taotluse osas seisukoha esitamiseks. Kostjale on kõnesolev kohtumäärus kätte toimetatud 02.05.2026, kuid kostja ei ole hageja asendamise küsimuses seisukohta esitanud ega nõusolekut andnud. Tulenevalt TsMS § 210 lg 3 teisest lausest on praegusel juhul alus kaasata Rediem Capital AB menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
9.Hageja nõuded tulenevad laenulepingust, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 12). Kuna hageja ei ole väitnud vastupidist, on viidatud laenusuhte puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
10.Hageja väidete õigsust eeldades on üldtingimused tüüptingimustena VÕS § 37 lg 1 järgi saanud lepingu osaks.
11.Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14 ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).
11.1.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hagist nähtub, et kostja on teinud tahteavalduse kohustuste võtmiseks. Tarbijaga ning krediidiandjaga seotud andmed on toodud laenulepingu esimesel ja teisel leheküljel, samuti lepingu tingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Kostja on laenulepingu ja sellele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe digitaalselt allkirjastanud. Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks. Krediidileping on ka VÕS § 408 lg 2 mõistes kehtiv, kuna tarbija on saanud laenu kätte.
6 (14)
2-23-126137
11.2.Tulenevalt VÕS § 4062 lg-st 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 22,03% aastas (dtl 29). VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 23.03.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Seega ei ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4062 lg 1 järgset kolmekordset piirmäära 50,85%.
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: − omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja − hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.1.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: − tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); − tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); − tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); − tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
12.2.Tulenevalt KAVS § 50 lg-st 3 peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p-dest 1 ja 2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja 7 (14)
2-23-126137 saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2).
12.3.Hageja pidi näitama, et krediidiandja kogus enne lepingu sõlmimist piisavad andmed kostja sissetulekute, olemasolevate finantskohustuste, majapidamiskulude ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta, kontrollis neid mõistlikus ulatuses ning hindas kogutud andmete põhjal kostja võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Hageja ei ole seda teinud. Esitatud materjalidest ei nähtu terviklikku krediidivõimelisuse hinnangut, milles oleks arvesse võetud kostja kõiki olemasolevaid finantskohustusi, nende teenindamiseks vajalikke makseid, tegelikke majapidamiskulusid ning sissetuleku suurust ja regulaarsust.
12.4.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist oli kostja kontole lühikese aja jooksul laekunud raha mitmelt krediidiandjalt: 19.11.2021 xxx AS-ilt 700 eurot, 24.01.2022 xxx OÜ-lt 500 eurot, 22.02.2022 xxx AS-ilt 500 eurot ja 16.03.2022 xxx OÜ-lt 475 eurot. Vahetult enne neid laekumisi oli kostja kontojääk vastavalt 4,93 eurot, 6,62 eurot, 9,89 eurot ja 23,39 eurot ning enne 23.03.2022 sõlmitud lepingu alusel laenu laekumist 46,99 eurot. Sellest järeldub, et kostja olemasolevate kohustuste suurus ja teenindamise koormus vajasid enne täiendava krediidi andmist väljaselgitamist ja kogumis hindamist. Hageja ei ole näidanud, et krediidiandja seda tegi.
12.5.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab hindama krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). Kuna hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja selgitas välja ja hindas kogumis kostja olemasolevaid finantskohustusi, nende teenindamise koormust, majapidamiskulusid ning sissetulekut, ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja võis kogutud andmete põhjal veenduda kostja krediidivõimelisuses. Seetõttu ei järginud krediidiandja vaidlusaluse lepingu sõlmimisel võlaõigusseaduse § 4034 lg-s 6 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.6.VÕS § 4034 lg-st 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lg-s 6 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud väidet, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks andmeid võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.
13.Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4). Lisaks selgitas Riigikohus, et krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud 8 (14)
2-23-126137 nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
13.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13.2.Hagis esitatud kohaselt jäid kostjal osaliselt või täielikult tasumata 10.11.2022, 10.12.2022 ja 10.01.2023 osamaksed. Kõnesolevate osamaksete tasumata jätmine sai aluseks ka krediidiandja lepingu ülesütlemisele. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 956,11 eurot. Hageja ümberarvestusest tuleneb, et kui arvestada kõik kostja maksed põhinõude katteks, siis ei saaks lugeda lepingut 23.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eelnevast järeldub, et laenulepingu ülesütlemine oli vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja krediidiandja poolel ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.
14.VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Laenulepingule kohalduvate üldtingimuste p 3.1 järgi kohustub klient tasuma pangale osamakseid kooskõlas maksegraafikus toodud summade ja tähtaegadega. Laenulepingule kohalduvate eritingimustest ja maksegraafikust tuleneb, et osamakse tähtpäev on iga kuu 10. kuupäev.
15.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 3.1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 3106,13 eurot (s.o sissenõutavad osamaksed 06.05.2025 ümberarvestuse seisuga summas 1934,33 eurot, liites neile juurde maksed, mis muutusid sissenõutavaks perioodil kuni 11.07.2026 summas 1171,80 eurot).
16.Hageja esitas ka lepingu täitmise nõude selliselt, milles taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole rohkem kui kolme aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb.
16.1.Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja alates 10.08.2026 kuni 10.09.2027 sissenõutavaks muutuvad kohustused summas 9 (14)
2-23-126137 937,76 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt ümberarvestusest tulenevale maksegraafikule: (1) 10.08.2026 78,12 eurot; (2) 10.09.2026 78,12 eurot; (3) 10.10.2026
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse lepingujärgseks intressimääraks VÕS § 4034 lg 7 järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem kokkulepitud intressimäärast. Lepingu sõlmimise ajal 23.03.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Seetõttu jätab kohus hageja 203,85 euro suuruse intressinõude rahuldamata.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 617,48 eurot põhivõlalt 4638,38 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.11.2023 lepingujärgses viivisemääras 17,93% aastas.
18.1.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei saa krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Lepingujärgse viivise lubamine ei oleks kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga vähendada krediidiandja krediidist saadavat tulu ja tarbija koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult (TlnRnKm 27.06.2025, 2-23-136801, p 10). VÕS § 113 lg 1 järgi on krediidiandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui see ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära.
18.2.Kohus mõistab kostjalt lepingu kehtivuse aja osamaksetelt välja viivise summas 556,11 eurot vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt: Tasumata Viivise arvestuse Viivise arvestuse Viivituses oldud Summa osamakse algus lõpp päevad 59,45 11.04.2023 19.07.2026
19.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 3106,13 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 20.07.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates iga osamakse tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamiseks 50 eurot. Nõue koosneb 31.03.2023 saadetud kirja 25 euro suurusest tasust, 25.04.2023 ja 05.06.2023 saadetud kirjade kummagi 5 euro suurusest tasust ning 15 euro suurusest muudest väidetavatest sissenõudmiskuludest. Hageja tugineb VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 ja laenulepingu üldtingimuste punktile 3.7.
11 (14)
2-23-126137
21.VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral krediidiandjale muid tasusid. Seetõttu ei saa krediidiandja nõuda sissenõudmiskulusid lepingujärgse fikseeritud tasuna üksnes lepingu tüüptingimuste või hinnakirja alusel. Vastasel juhul oleks krediidiandjal võimalik vältida VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seaduses lubatud intressi.
22.VÕS § 4034 lg 7 ei välista siiski krediidiandja õigust kasutada tarbija makseviivituse korral seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Krediidiandja võib nõuda makseviivituse tõttu tegelikult tekkinud mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, kui ta tõendab kohustuse rikkumise, kahju tekkimise ja suuruse ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 1132 sätestab tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude ülempiiri, kuid ei ole iseseisev nõudealus ega vabasta võlausaldajat kahju tekkimise ja suuruse tõendamisest.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli kostja varasemad maksed arvestada ümber põhivõla katteks. Ümberarvestuse kohaselt muutus esimene tasumata põhiosa osamakse summas 59,45 eurot sissenõutavaks 10.04.2023. Seega ei olnud kostja 31.03.2023 kirja saatmise ajal ümberarvestatud maksegraafiku järgse kohustuse täitmisega viivituses. Kohustuse rikkumise puudumise tõttu ei saa selle kirja saatmisega seotud kulu kostjalt nõuda.
24.Kostja oli 25.04.2023 ja 05.06.2023 kirjade saatmise ajal 10.04.2023 osamakse tasumisega viivituses. Hageja ei saa siiski nõuda nende kirjade eest üldtingimuste punktis 3.7 ette nähtud fikseeritud tasu, sest selline lepingujärgne tasu on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses muu tasu. Hageja ei ole nõuet esitanud ega põhistanud tegelikult tekkinud kahju hüvitamise nõudena. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kirjade saatmisega kaasnes talle kummagi kirja puhul 5 euro suurune tegelik kulu. Ainuüksi kirjade saatmine ja viide VÕS §-s 1132 sätestatud ülempiirile ei tõenda kahju tekkimist ega selle suurust.
25.Ka ülejäänud 15 euro suuruse nõude kohta on hageja nimetanud üksnes üldiselt nõudeandmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsimise, võlgnikuga suhtlemise, telefonikõnede ning nõude avaldamisega seotud kulusid. Hageja ei ole täpsustanud, millised konkreetsed toimingud tehti, millal need tehti, milline kulu iga toiminguga tegelikult kaasnes ega milliste tõenditega on kulu tekkimine ja suurus tõendatud. Seetõttu ei ole ka selles osas tõendatud hüvitatava kahju tekkimine ega suurus.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulude 50 euro suuruse nõude tervikuna rahuldamata.
27.Samuti palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista laenu haldustasu 17,70 eurot vastavalt laenulepingu eritingimustele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise. Seega jätab kohus hageja laenu haldustasuga seonduva nõude täies ulatuses rahuldamata.
28.Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 163 lg-st 1 tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi 12 (14)
2-23-126137 kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvesse võttes jäävad menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluses ei osalenud ja asja materjalidest menetluskulude kandmist ei nähtu. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
31.Kohus lähtub hageja menetluskulude nimekirjast, mis on esitatud 17.03.2026. Hageja menetluskuludeks on: − riigilõiv 630 eurot; − menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; − nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule (ajakulu 3 tundi); − hageja 16.10.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (ajakulu 1 tund); − hageja 14.01.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (ajakulu 0,5 tundi); − hageja 06.05.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (ajakulu 0,5 tundi); − hageja 02.12.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (ajakulu 0,5 tundi); − hageja 17.03.2026 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (ajakulu 0,5 tundi).
32.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
32.1.Hageja esindajate kvalifikatsiooni arvesse võttes ei saa kohus nõustuda nende õigusabiteenuse tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Kohus loeb asja olemust ja õiguslikku keerukust arvestades hüvitatavaks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga ning toimingutega seonduv ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja esindajate põhjendatud ajakuluks 6 tundi. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja ei ole menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist taotlenud. Hüvitatav on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Põhjendatuks loeb kohus hageja poolt tasutud riigilõivu 630 eurot.
33.Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1370 eurot (s.o esindajakulud 720 eurot (6 h × 120), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 630 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 1096 eurot.
34.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / 13 (14)
2-23-126137 Antero Maksing kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.