Aktiva Finance Group OÜ hagi P.L. vastu võla nõudes
Hagihind
793,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; aadress: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn,
XXX);
Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post:); Kostja: P.L. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX,50110 Tartu, viibimiskoht Tartu Vangla Turu tn 56, Tartu.
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista P.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1011,06 eurot, millest 509,94 eurot on põhivõlg, 100,20 eurot intress ning viivised alates 17.02.2018 kuni kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 14.11.2024 400,92 eurot.
3.Välja mõista P.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 15.11.2024 kuni põhinõude (509,94 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista P.L.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot.
2.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 709458351.
3.Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 (7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aktiva Finance Group esitas 27.05.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Elle P.L.-i vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 509,94 eurot, intressid 100,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 142,27 eurot, samuti edasiulatuvad viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kohus võttis hagi 06.06.2019. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja seadusliku esindajana on kohtu määruses märgitud Kxxxxx Vallavalitsus.
3.Kostja Exxx P.L.-i seaduslik esindaja Kxxxxx Vallavalitsus vastas kohtule 26.06.2019, teatades, et Kxxxxx Vallavalitsus on Tartu Maakohtu 10.04.2018 määrusega nr 2-18-4112 määratud Exxx P.L.-i seaduslikuks esindajaks põhjusel, et Exxx P.L. on dementne ning ei ole võimeline igapäevaelu toiminguid sooritama, sh rahaga toime tulema. Kostja ei ole aastaid iseseisvalt väljas liikunud. Seega ei ole võimalik, et kostja on iseseisvalt sõlminud lepingu ning saanud aru sellega kaasnevatest kohustustest. Samuti puudus kostjal liikumisvõimalus ning toimetulek ja teadmised ostude sooritamiseks või sularaha väljavõtmiseks. Exxx P.L.-i dokumendid, s.h. ID kaart on olnud tema poja P.L.-i käes. Kostja seaduslik esindaja on pöördunud 27.03.2018 politseisse eesmärgiga tuvastada tegelik krediidilepinguid sõlminud ja vahendeid kasutanud isik. Politsei algatas kriminaalmenetluse 29.03.2018.a. Kostja seadusliku esindaja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
4.Kostja andis 23.07.2019 seisukohas nõusoleku asjas menetluse peatamiseks TsMS § 355 alusel kuni põhjuse äralangemiseni. Kohus 30.09.2019.a protokollilise määrusega peatas asjas menetluse seoses menetlusega kriminaalasjas nr. 18278000515.
5.Kohus määrusega 27.10.2023 uuendas asjas menetluse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasja kohtueelse menetluse numbriga 18278000515 arutati Tartu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-22-3918. Asjas on tehtud 16. novembril 2022 otsus, mis on jõustunud 21. märtsil 2023. Seega on kriminaalmenetlus lõpetatud ja menetluse peatamise alus on ära langenud.
6.Kohus määrusega 14.11.2023 asendas tsiviilasjas nr 2-19-108869 kostja Exxx P.L. kostjaga P.L.. Kriminaalasjas nr 1-22-3918 tuvastatud, et nõude aluseks oleva järelmaksulepingu sõlmis Exxx P.L.-ina esinedes P.L.. Hageja esitas 24.11.2023 hagiavalduse asendatud kostja vastu.
7.Kohus määrusega 25.01.2024 jätkas asjas menetlust teises kohtukoosseisus, võttis hagi P.L.-i vastu menetlusse ja määras kostjale vastamistähtaja. Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente tema elukohas kätte toimetada. Kohus tegi kindlaks, et P.L. Lxxxxxxxx on kriminaalasjas 1-22-3918 saadetud teatis kohustusega ilmuda vangistusse karistust kandma. Kostja ei ole vangistusse ilmunud, sellekohane sundtoomise taotlus on täitmata.
8.Kohus määrusega 08.05.2024 toimetas menetlusdokumendid kostjale P.L. kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugedes menetlusdokumendid kostjale
2 (7)
P.L. kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.05.2024, kättetoimetatuks lugemise kuupäev on 24.05.2024. Seega on hagiavaldus koos lisadega P.L.ile kätte toimetatud 24.05.2024.a.
9.Kohus kirjaga 18.07.2024 selgitas hagejale ja kostjale taolise nõude õiguslikke aluseid. Tartu Maakohtu 16.11.2022. a otsusega tunnistati P.L. süüdi kannatanute Exxx P.L.-i ja Inbank AS suhtes toime pandud kuritegudes KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi. Seega on tõendamist leidnud, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva osamaksetega tasumise müügilepingu sõlmis 25.07.2017. a P.L. Exxx P.L.-i nimelt. Kohus selgitas menetluspooltele, et asjas on tegemist TsÜS § 130 sätestatud kahjunõude eeldustega. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 130 on käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes. See tähendab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal ei ole esindusõigust, tuleneb tema vastutus tehinguga tekitatud kahju eest üksnes TsÜS §-st 130 kui kahju hüvitamise erikoosseisust ning deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu.
10.Hageja esitas 14.08.2024 vastuse kohtu kirjale koos kahjunõude eelduste äranäitamisega. Hageja leiab, et kahjunõude eeldused on täidetud. TsÜS § 130 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada esindusõiguseta esindajaga tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindajal oleks olnud esindusõigus ning temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud. Tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuna TsÜS § 130 lg 2 mõttes on käesoleval juhul käsitatavad nii Inbank AS poolne finantseering ostu eest tasumiseks, kui ka lepingus sätestatud viivis, intress jm kõrvalnõuded. AS Inbank loovutas 6.11.2018 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisega astus uus võlausaldaja senise asemele. Kohtule 05.09.2024 saadetud menetlusdokumendis palub hageja rahuldada kahju hüvitamise nõude P.L.-i vastu kahju hüvitamise sätete alusel, hageja palub kohtul kohaldada õigust ise, olemata seotud poolte poolt esitatud kvalifikatsiooniga. Hagi muutmisena ei ole käsitatav nõude õigusliku aluse muutmine.
11.Kohus saatis 20.09.2024 kostjale kirja Tartu Vanglasse, milles selgitas põhjalikult tema vastu esitatud nõude faktilisi ja õiguslikke aluseid, andis võimaluse varasemate menetlusdokumentidega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Kohtu kiri toimetati kostjale P.L. kätte AET-i vahendusel 23.09.2024. Kostja kohtule ei vastanud.
12.Kohus määras lõpplahendi tegemise aja.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus peab põhjendatuks lahendada asi sisuliselt lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 p.7,8 sätteid arvestades. Ehkki kohus on esialgselt teatanud asja lahendamisest tagaseljaotsusega, on tagaseljaotsuse tegemine kohtu diskretsiooniõigus, mitte kohustus.
13.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud järgmised asjaolud: -P.L., kasutades Exxx P.L.-i isikuandmeid, dokumente ja esinedes Exxx P.L.-ina tellis Hansapost OÜ veebilehelt teleri Philips 32 LED, nutitelefoni Alcatel Idol4 koos VR prillidega ning akupanga Platinet 20000mAh, so kauba kogumaksumusega (koos saatekuluga) 509,94 eurot. Seejärel, kasutades Exxx P.L.-i andmeid, esitas Inbank AS-le taotluse ostu eest tasumiseks Inbank AS finantseeringuga. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem 3 (7)
automaatselt positiivse laenuotsuse ning Inbank AS sõlmis Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks 25.07.2017. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890 ja tasus kauba eest 01.08.2017. a Hansapost OÜ-le 509,94 eurot. Hansapost OÜ andis 28.07.2017. a Omniva kulleri vahendusel P.L.-i poolt tellitud kauba Tartumaal Kxxxxx vallas xxxxxxxx alevikus xxxxxxx juures üle Exxx P.L.-ile, kes kauba kättesaamise kohta allkirja andes allkirjastas ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890. P.L. omastas Hansapost OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu ettekavatsetult Inbank AS-ile tagasi maksmata. -
-
P.L.-i selline tegevus on Tartu Maakohtu 16.11.2022.a. otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-22-3918 kvalifitseeritud arvutikelmuseks ehk KarS § 213 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks (koos muude samalaadiliste tegudega), ta on süüdi tunnistatud ja mõistetud karistus. Kriminaalasjas sellekohast tsiviilhagi ei käsitletud. Kohus võttis kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse asja juurde omal algatusel TsMS § 405 lg.1 p.8 järgi. Dtl 334 jj. AS Inbank ütles lepingu üles 16.02.2018, kuna lepingust tulenevat kohustust ei täidetud (dtl 144). AS Inbank loovutas 6.11.2018 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ.le (dtl 145). Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Exxx P.L.-i vastu, millele Exxx P.L.-i seaduslik esindaja Kxxxxx Vallavalitsus esitas vastuväite. Nõue anti menetlemiseks hagimenetlusse Tartu Maakohtule (dtl 1-31)
Nende tõenditega on tõendatud, et Exxx P.L. ei sõlminud lepingut AS-ga Inbank, seda tegi tema poeg P.L., kellel puudus kavatsus Exxx P.L.-i nimel võetud rahalist kohustust täita. Exxx P.L. ja tema seaduslik esindaja Kxxxxx Vallavalitsus ei ole tehingut heaks kiitnud.
14.TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-135-16, p 16). Kui kostjal puudus lepingu sõlmimiseks esindusõigus TsÜS § 117 mõttes (sh kas tehinguga antud volitus või seadusjärgne esindusõigus) ja esindatav tehingut heaks ei kiida, siis on tehing tühine ja teise isiku nimel esindusõiguseta tegutsenud isikul võib tekkida kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus TsÜS § 130 järgi.
15.TsÜS § 130 lg 1 järgi peab esindusõiguseta teise isiku nimel tehingu teinud isik juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse (nn usalduskahju). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju).
16.Käesoleval juhul Exxx P.L., kelle nimel on tehing tehtud, ei ole tehingut heaks kiitnud ja temalt kui lepingu poolelt ei ole võimalik nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist näiteks VÕS § 76 lg.1 ja § 100 alusel. Seega on hagejale tekkinud kahju, kuna ta ei saa nõuda teiselt lepingupoolelt hageja poolt kantud kulutuste ja muu kahju hüvitamist. Selline kahju kuulub hüvitamisele TsÜS § 130 lg.2 alusel. Riigikohus on olnud asjas 2-19-16650 seisukohal, et sellise kahju hüvitamiseks esitatava 4 (7)
nõude eeldused on järgmised: -
kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingu; kostjal puudus lepingu sõlmimiseks esindusõigus; esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised; kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust; hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 130 lg-s 2 nimetatud kahju.
17.Kriminaalasjas nr 1-22-3918 tehtud otsusega (otsus jõustunud 21.03.2023) on tõendamist leidnud TsÜS § 130 lg.2 alusel esitatava kahjunõude eeldused, et P.L. sõlmis Exxx P.L.-i nimel lepingu, P.L.-il puudus Exxx P.L.-i esindusõigus. P.L.-ile oli teada, et tal puudub tehingutegemiseks Exxx P.L.-i esindusõigus. Käesolevas tsiviilasjas on Exxx P.L. keeldunud P.L.-i poolt tehtud tehingut heaks kiitmast. TsÜS § 129 lg.1 sätestab, et Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seetõttu on AS Inbank ja Exxx P.L.-i vahel 25.07.2017.a sõlmitud tehing tühine.
18.Hagejal on tekkinud kahju, mis seisneb finantseeringus, mille Inbank AS tasus ostu eest. Kauba maksumus on 509,94 eurot, mille hulka kuulub ostetud kauba (teler Philips, nutitelefon Alcatel, Platinet akupank) maksumus ja saatekulu (leping dtl 138-139, arve dtl 146). Hageja kahju hulka kuulub ka tehingu tühisuse tõttu saamata jääv tulu (VÕS § 128 lg.4 järgi), mis käsitletava lepingu puhul seisneb finantseeritud ostusummalt arvutatavas intressis (lepingu p.2 järgi 25% aastas), viivises (lepingu p.2 järgi 24% aastas) ja muudes lepingu kõrvalkuludes, mida lepingu pool on kandnud (leping dtl 138-139).
19.Kohus on seisukohal, et hagejal on kostja P.L.-i vastu TsÜS § 130 lg.2 alusel esitatav kahjunõue. TsÜS § 130 lg.2 sätestab: Kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju). VÕS § 128 lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg.3 järgi on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on tasunud kostjale üleantud kauba eest (faktooring), kuid kostja ei ole seda hüvitanud. See on hageja otsene kahju. Kuna tagasimakseviivitus kestab pikka aega, tuleb seda kompenseerida viivise maksmisega. VÕS § 128 lg.4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesolevas asjas on saamata jäänud tulu intressisumma. Kohus loeb põhjendatuks hageja kahjunõude, mis seisneb põhivõlgnevuses- kauba maksumuses ja kauba kohaletoimetamise saatekulus kokku 509,94 eurot. See tuleb kostjalt välja mõista. Kohus loeb põhjendatuks ka intressisumma kuni lepingu ülesütlemiseni 16.02.2018, mille hageja on arvutanud summas 100,20 eurot. Kohus loeb põhjendatuks viivise, mida hageja on arvutanud lähtudes lepingujärgsest määrast 5 (7)
24% aastas 0,06% päevas, hagiavalduse esitamise päeva 27.05.2019 seisuga 142,27 eurot. Kokku põhinõue, intress ja viivis hagi esitamise päeva seisuga 752,41 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi eest alates hagi esitamisest kuni haginõude täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg.1 teise lause järgi Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg.1,lg.2 järgi sätestatud intressimäär on Eesti Panga poolt avaldatav Euroopa Keskpanga poolt kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit. Aastal 2019 oli intressimäär 0,00 kuni aasta 2022 1.juulini, mil see tõusis 0,50-le, viivisemäär seega alates 1.07.2022 8,5% aastas. Perioodil 01.01.2023-01.07.2023 on viivisemäär 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023-01.01.2024 12,25% aastas, perioodil 01.01.2024-01.07.2024 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024-14.11.2024 12,25%aastas. Kokku kostjalt väljamõistetavad viivised perioodil 28.05.2019 – 14.11 2024 258,65 eurot. Kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistetav summa on 1011,06 eurot (põhinõue 509,94 eurot, intress 100,20 eurot, viivised kokku 400,92 eurot). Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude 509,94 eurot täitmiseni. Alates 15.11.2024 tuleb viivis välja mõista seega VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 175 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Hageja õigusabikulud on 527 eurot (menetluskulude nimekiri dtl 149). Menetluskulude nimekirja järgi kuulub sellesse maksekäsu kiirmenetluses kulu 20 eurot TsMS § 482 2 järgi, täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistus ja koostamine, lisade kogumine, komplekteerimine, esitamine kohtule – 3 tundi, tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kokku õigusteenuse tasu 527 eurot. Hageja põhjendab tunnihinna 169 eurot suurust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu
527 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt.
Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot loeb kohus TsMS § 484 2 alusel põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on ajakulu 3 tundi põhjendatud, kuid rakendatavat tunnitasu 169 eurot ei saa pidada põhjendatuks. Eesti kohtupraktikas rakendatakse tunnitasu 169 eurot keerukates õigusvaidlustes, kus esindajaks on vastavat kvalifikatsiooni omav vandeadvokaat. Kohus 6 (7)
möönab, et käesolev vaidlus ei ole olnud minimaalse keerukusega, vaid mõnevõrra keerukam, kuna sisaldab harvaesinevat kahju hüvitamisena kvalifitseeritavat nõuet. Samas ei ole see initsiatiiv lähtunud hagejast ja kohtu kirjades antud juhised on jäänudki hageja poolt täitmata. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks rakendada tunnitasu 169 eurot, vaid 130 eurot, mille alusel 3 tunni tasu 390 eurot, koos maksekäsu kiirmenetluse tasuga 410 eurot. Koos riigilõivuga 175 eurot kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 585 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 709458351.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.