Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.08.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Kaebaja X esitas 04.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja taotleb, et vastustaja korraldaks tema laste koolitranspordi perekonda vähem koormavalt ning teistega võrdselt. Kaebaja perekond elab Jõgeva vallas P külas. Lähima ehk E bussipeatuseni on 3,7 km, Jõgevale ca 20 km. Kaebaja peres on kolm last, kellest üks käib Põhikoolis ja kaks Gümnaasiumis (2026/2027 õppeaastal üks põhikoolis ja üks gümnaasiumis). Tegu on lähimate koolidega. 2025/2026 õppeaastal muudeti põhikooli esimese tunni algusaega, tunnid algavad kell 9.00. Gümnaasiumis algavad tunnid kell 8.30 (2026/2027 õppeaastal 8.45).
Kaebajal tuli viia lapsed bussipeatusesse 8.02 väljuvale bussile, sellega jõudis laps põhikooli ca 30 minutit enne tundide algust ja gümnaasiumi õpilased hilinesid pisut. Kaebuse esitamise päeval sai kaebaja teada, et buss hakkab väljuma 15 minutit hiljem ja jõuab koolidele lähimasse peatusesse 8.45, nii suur igapäevane hilinemine ei ole võimalik. Teine variant on viia kõik lapsed 7.21 väljuvale bussile, siis peab põhikooli õpilane koolis ootama 70 minutit. Laste viimine erinevatele bussidele või autoga kooli paneb liiga suure koormuse vanemale. Kaebaja soovib transpordi korraldamist nii, et ta on teistega võrdses olukorras. Bussiaegade muutmisel arvestati teiste peredega, kuid kaebaja pere jaoks olukord halvenes. Kaebuse esitamise seisuga hüvitas vastustaja maksimaalselt ühe sõidu hommikul ja ühe õhtul. Menetluse käigus olukord muutus ning vastustaja hüvitab neli sõitu päevas bussipeatusesse ja tagasi. Kaebaja perele vähem koormavat lahendust pole aastaid leitud. Kaebaja viib lapsed hommikul Jõgevale ja käib õhtuti bussipeatuses järel. Kohus palus kaebajal selgitada, täpsemalt millist olukorda ta kaebusega saavutada soovib. Kaebaja avaldas, et ta soovib, et bussipeatus oleks elamule lähemal (kuni 15 min jalutuskäigu kaugusel), et lapsed saaksid iseseisvalt bussipeatusesse liikuda, ja et hommikune ühistranspordi graafik vastaks tundide alguse ajale. Kaebaja kirjeldas, et tee tema kodust bussipeatusesse on halvas seisukorras, osaliselt on tegemist naabervallas paikneva Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) kuuluva teega, tee lumest puhastamisel on korduvalt olnud probleeme.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus on olnud õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab kehtivatest õigusaktidest tulenevatele kohustustele tagada hariduse kättesaadavus. Vastustajal on alates 01.09.2025 kohustus korraldada põhiharidust omandava õpilase sõit haridusasutusse ja tagasi ning hüvitada põhiharidust ja keskharidust omandavale isikule sõidukulu (HaS § 7 lg 2 p 81). Kohalik omavalitsus täidab talle seadusega pandud ülesandeid oma haldusterritooriumil (KOKS § 6 lg 1 ja lg 3 p 1). Oluliseks asjaoluks transpordi korraldamisel on, et kaebaja elukohani viivad teed ei kuulu valdavas osas vastustaja omandisse, vaid tegemist on erateede ning RMK kasutuses olevate teedega. See piirab vastustaja võimalusi rajada või muuta regulaarseid õpilasliine ning tagada ühistranspordi ligipääs vahetult elukohani. Vastustaja hüvitab isikliku sõiduki kasutamise kodu ja lähima ühistranspordipeatuse vahelisel lõigul pikkusega 3,7 km, hüvitamismääraga 0,25 eurot kilomeetri kohta. Alates 01.09.2025 on seadusemuudatuse ning valla vastava korra alusel laiendatud hüvitamise võimalust ka gümnaasiumiõpilastele. Perele kompenseeritakse alates 01.09.2025 sõit bussipeatusse ja tagasi kuni neli korda päevas, kokku 32 km päevas. See tagab piisava paindlikkuse olukorras, kus õpilaste tundide algused ja tundide lõpud on erinevad. Vastustaja on taganud kooli jõudmise võimaluse ühistranspordi ja sõidukulude hüvitamise kombineeritud lahendusega, mis vastab õigusnormide nõuetele. E peatusest väljuvad hommikul bussid kell 7.20 ja 8.16. Varasema bussiga saavad kooli sõita gümnaasiumiõpilased, hilisema bussiga põhikooli õpilane. Koolist koju sõiduks on selle piirkonna õpilastel mitmeid võimalusi. Kui lapsed osalevad regulaarses huvitegevuses, siis saab lapsevanem taotleda täiendavat transporditoetust. Vastustaja on lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest ning üldisest praktikast, mille kohaselt tuuakse õpilased hommikul kooli ja viiakse koju pärast õppetöö lõppu. Samast piirkonnast liiguvad õpilased erinevatesse
koolidesse (Siimusti ja Jõgeva) ning ühistransport on korraldatud erinevate perede ja koolide vajadusi arvestades. Kohtu seisukoht
3.Kohus lahendab praeguses asjas kohustamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui reeglina hinnatakse haldusakti või toimingu õiguspärasust selle andmise aja seisuga, siis kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda või toimingut teha, siis jäetakse kohustamisnõue rahuldamata (vt Riigikohtu lahendid 17.05.2021 asjas 3-18-1432 p 42, 01.03.2017 asjas 3-3-1-79-16 p 20).
4.Kohus eeltoodut arvestades hindab, kas vastustaja on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui koolitransport on korraldatud järgmiselt: - põhikooli õpilane saab sõita kooli E peatusest kell 08.16 väljuva bussiga. Buss jõuab kooli juurde 08.45, tunnid algavad 09.00; - gümnaasiumi õpilane saab sõita kooli E peatusest kell 07.20 väljuva bussiga. Buss jõuab kooli juurde 07.48. Tunnid algasid eelmisel õppeaastal 08.30 ja algavad järgmisel õppeaastal 08.45. Kooli kodulehe andmetel pääseb koolimajja vähemalt alates 08.00; - on olemas kohased bussid, millega saab sõita pärast tundide lõppemist E peatusesse; - kaebaja transpordib õpilasi kodu ja E peatuse vahel isikliku autoga. Vastustaja hüvitab kaebajale autosõidu kodu ja E peatuse vahel neljal korral päevas.
5.Õigusnormid reguleerivad erinevalt vastustaja kohustusi põhikooli ja gümnaasiumi õpilase koolitranspordi korraldamisel. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p 8 1 sätestab, et kohalikud omavalitsused korraldavad põhiharidust omandava lapse sõidu haridusasutusse ja tagasi ning hüvitavad põhiharidust, keskharidust, kutseharidust omandavale või lisaõpet läbivale isikule sõidukulu ühistranspordiseaduses sätestatud alustel. See tähendab, et põhikooli õpilase puhul on vastustaja kohustus korraldada sõit haridusasutusse ja tagasi pluss hüvitada sõidukulu ühistranspordiseaduses sätestatud alustel. Gümnaasiumi õpilase puhul on vastustaja kohustus hüvitada sõidukulu ühistranspordiseaduses sätestatud alustel. Lisaks eeltoodule sätestab HaS § 4 lg 1, et riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused õppimiskohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. Tegemist on riigi ja kohaliku omavalitsuse üldisema ülesandega, mida täpsustavad muud õigusnormid. Koolitranspordi osas on erinormiks HaS § 7 lg 2 p 81. HaS § 7 lg 2 p 81 kehtib praeguses redaktsioonis, kus sõnaselgelt on ette nähtud kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada põhiharidust omandava lapse koolitransport, alates 01.09.2025. Varasemas redaktsioonis sisaldus vastustaja kohustus korraldada koolitransport sama seaduse § 7 lõike 2 punktis 8 ja oli sõnastatud üldisemalt. Kohtu hinnangul oli ka varasemas redaktsioonis koolitranspordi korraldamise kohustus seotud õppimisega põhikoolis (oli ette nähtud koolikohustuslikele lastele), kuid varasema redaktsiooni sõnastus võis põhjustada ka avaramaid tõlgendusi. Seda tuleb arvestada õigusteoorias ja - praktikas koolitranspordi kohta väljendatud seisukohtade kasutamisel.
6.Kohtu hinnangul ei ole alust kaebuse rahuldamiseks kaebaja gümnaasiumis õppiva lapse osas. Vastustaja on mõistlikult kaasa aidanud gümnaasiumi õpilase õppimiskohustuse täitmisele, hüvitades õpilase transportimise kodu ja E bussipeatuse vahel kaebaja autoga. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tema gümnaasiumis õppiva lapse koolitranspordi korraldab täielikult vastustaja. Kaebaja on valinud endale elukoha hajaasustuses ning asukohas, kus lähim bussipeatus asub 3,7 km kaugusel. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku lahendusega, kui kaebaja transpordib õpilast kodu ja bussipeatuse vahel ning vastustaja hüvitab sellega seotud kulud.
7.Kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, et busside väljumist ei saa korraldada nii, et see vastab kõigi erineva elukohaga ja erinevates koolides õppivate õpilaste ootustele. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ülemäärase ooteajaga, kui gümnaasiumi õpilane jõuab Jõgeva linna kell 07.48, koolimajja pääseb sisse hiljemalt kell 08.00 ning tunnid algavad kell 08.30 või
08.45.Aega enne tundide algust on koolimajas võimalik mõistlikult sisustada, s.h näiteks tundideks valmistumisega.
8.Põhikoolis õppiva lapse puhul on kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et lapse koolitranspordi korraldab täies ulatuses vastustaja. Kohtuasjas esitatud andmetel on selleks olemas sobiv bussiliin - buss väljub E peatusest kell 08.16, jõuab kooli juurde 08.45 ning tunnid algavad 09.00. Probleemiks on see, kuidas jõuab õpilane kodust E bussipeatusesse. Õiguskantsler on selgitanud, et olukord, kus lapsevanem viib lapse kooli ja toob sealt tagasi lepingulistel alustel, on lubatav viis koolitranspordi korraldamiseks. Selleks et vald saaks lapsevanema kaudu oma ülesannet täita, peab vald sõlmima vanemaga kokkuleppe (lepingu) koolitransporditeenuse osutamiseks. Kokkuleppest peavad selguma lepingu olulised tingimused: lapsevanema kohustus osutada vallale teenust (nõuded teenuse osutamisele), teenuse osutamise tähtaeg, teenuse hind ja selle eest maksmise tingimused (näiteks vanema nõusolek valla õigusaktides kehtestatud tingimustega). Tähtis on, et mõlemad pooled saavad aru, et tegemist on koolitranspordi korraldamise kokkuleppega1.
9.Kohtule ei ole arusaadav, kas pooled on sõlminud kokkuleppe, et kaebaja transpordib põhikoolis õppivat last kodu ja E bussipeatuse vahel ning vastustaja tasub selle eest, või teeb kaebaja seda põhjusel, et vastustaja ei ole muud lahendust välja pakkunud. Ülekaalus on asjaolud, mille põhjal tegemist on teisena toodud olukorraga. Seda, et kaebaja ei ole kujunenud olukorraga nõus, näitab kaebuse esitamise fakt. Lisaks saatis kaebaja 02.09.2025 vastustajale e-kirja (dtl 13), mille põhjal kaebaja ei soovi enam sellise sagedusega lapsi kodu ja E bussipeatuse vahel transportida. Kohus juhtis 19.06.2026.a määruses tähelepanu sellele, et kohtuasjas puuduvad andmed, kas ja kuidas vastustaja selle taotluse lahendas, ning andis vastustajale võimaluse seda selgitada. Vastustaja ei esitanud kohtule täiendavaid avaldusi. Kokkuleppena ei saa käsitleda seda, kui kaebaja on taotlenud vastustajalt sõidukulude hüvitamist (dtl 44). Põhikooli õpilase koolitranspordi korraldamine ning põhikooli ja gümnaasiumi õpilase sõidukulude hüvitamine on erinevad küsimused. Kui poolte vahel on kokkulepe, et kaebaja osutab vastustajale põhikooli õpilase osas koolitranspordi teenust, siis tuleks kokkulepe vormistada kirjalikult. Kui kokkulepet poolte vahel ei ole või kui kaebaja on esitanud avalduse, et ta ei soovi enam vastustajale koolitranspordi teenust osutada, siis tuleb vastustajal leida põhikoolis õppiva lapse koolitranspordi korraldamiseks muu lahendus.
Õiguskantsleri 02.03.2022.a seisukoht nr 7-5/220157/2201256. www.oiguskantsler.ee
10.Otsuse punktis 8-9 toodu tähendab, et vastustaja ei ole õiguspäraselt lahendanud põhikoolis õppiva lapse koolitranspordi korraldamise küsimust ning vastustajal tuleb see küsimus uuesti otsustada. Kohus ei käsitle seda arvestades põhjalikumalt, mil viisil tuleks koolitransport korraldada. Tegemist on vastustaja pädevuses oleva küsimusega, mille lahendamisse kohus ei saa ennetavalt sekkuda (HKMS § 158 lg 3). Kohus siiski käsitleb lühidalt mõnesid kohtuasjas välja toodud probleeme. Kooliteekonna korraldamine on haldustoiming, mille puhul vallal on kaalutlusõigus. Kaebajal on õigus nõuda, et koolitranspordi korraldab vastustaja, samuti seda, et vastustaja teostab koolitranspordi viisi otsustamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt, kuid kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetset tema eelistatud lahendust. Kohtuasja asjaoludel on võimalikud erinevad lahendused, näiteks eespool kirjeldatud lepingu sõlmimine poolte vahel, lepingu sõlmimine vastustaja ja muu isiku vahel, kes transpordib põhikooli õpilast kodu ja E bussipeatuse või kodu ja kooli vahel, ühistranspordi ümberkorraldamine nii, et vahemaa põhikooli õpilase kodu ja bussipeatuse vahel on õpilase vanust ja teeolusid arvestades mõistlikult jalgsi läbitav jne. Õiguspäraseks lahenduseks ei ole see, et õpilane regulaarselt hilineb kooli või lahkub koolist enne tundide lõppemist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et põhikooli õpilasele luuakse teiste õpilastega täpselt samasugused tingimused (näiteks koolitranspordi korraldamine tingimata ühistranspordi kaudu, sama pikk vahemaa bussipeatuseni, sama pikk ooteaeg enne tundide algust). On õiguspärane, et ühistransport korraldatakse enamuse vajadustest lähtudes ning üksikute isikute vajadused, mida ühistransport ei kata, rahuldatakse erilahendustega. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lg 3 sätestab, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Asjakohane kaalutlus ei ole see, kellele kuuluvad kaebaja elukohani viivad teed. Kohtuasja andmetel paikneb E bussipeatus riigiteel ning kaebaja elukoha ja E bussipeatuse vahel on metsatee (kohtuasjas nimetatud RMK-le kuuluv tee), eratee ja riigitee. Ehitusseadustiku (EhS) § 93 lg 1 alusel on metsatee avalikult kasutatav, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Puuduvad andmed, et RMK oleks seda teinud. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine sellekohase vajaduse korral on EhS § 94 lg 1 ja 2 alusel samuti vastustaja pädevuses. Samuti ei ole asjakohane väide, et kaebaja elukoha ja E bussipeatuse vahel kulgev tee läbib ka naabervalla territooriumi (metsatee lõik paikneb X.N-i valla territooriumil). Kaebaja elukoht on ja põhikooli õpilase elukohajärgne kool paikneb Jõgeva vallas. Kui see osutub vajalikuks, siis tuleb vastustajal ning asjakohastel riigiasutustel või kohalikel omavalitsustel teha koostööd (halduskoostöö seaduse § 17 lg 1, § 18 lg 1 p 1).
11.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab vastustajat uuesti otsustama kaebaja põhikoolis õppiva lapse koolitranspordi korraldamist. Menetluskulud. Selgitused
12.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praeguses asjas ei ole kaebuse rahuldamise proportsioon rahaliselt määratletav. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
13.Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente. Teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab poole sellest
ehk 10 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.