Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9470
Kohtuasi
D.M avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.M 23.09.2024 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) D.M (isikukood XXX)
022/2020/1115
Puudutatud isik I (sissenõudja) Swedbank (registrikood 10060701), volitatud esindaja R.W
AS
Puudutatud isik II kohtutäitur Elin Vilippus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
jätta
D.M
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-24-9470 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.M (avaldaja, võlgnik) esitas 18.06.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täiteasja nr 022/2020/1115 täitemenetluse aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1121723.
2.Sissenõudja Swedbank AS (puudutatud isik I, sissenõudja) ja kohtutäitur Elin Vilippus (puudutatud isik II, edaspidi: kohtutäitur) olid seisukohal, et aegumistähtaeg algas alates täitmisavalduse esitamisest, s.o 10.02.2020. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723, millega tunnustati sissenõudja nõuet summas 75 753,18 eurot ja sissenõudja 10.02.2020 esitatud täitmisavaldus. Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723 jõustus 27.05.2014. Lisaks on sissenõudja esitanud kohtutäiturile Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-11-21723, millega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723 jõustus 28.12.2019.
3.Kohtutäituri hinnangul algas aegumistähtaeg alates täitmisavalduse esitamisest, s.o 10.02.2020. Pankrotiseaduse (PankrS) § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-21723 lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 28.12.2019. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.06.2021 tsiviilasjas nr 2-21-1534 tehtud määruse p-s 33 märkinud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamata jätmisel katkestab kohtulahendi täitmiseks esitamine võlausaldaja nõude aegumise ja see algab täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 10.02.2020.
4.Sissenõudja oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 23.04.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-21723, mille puudutatud isik I andis kohtutäiturile esmakordselt täitmisele 10.02.2020 täitmisavaldusega. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument nagu iga teine täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks esitamine, mis antud juhul toimus 10.02.2020. 23.04.2014 kohtumäärus ei oleks saanud TsÜS § 159 lg 1 mõttes aeguda enne 2024 aastat, kuid kuna see esitati täitmiseks 2020. a, st igal juhul enne aegumist, ning täitmiseks esitamine katkestas aegumise, siis ei ole aegumise avaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 10.02.2020 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 10.02.2030.
2-24-9470
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus jättis 06.09.2024 määrusega võlgniku avalduse täitemenetluse 022/2020/1115 lõpetamiseks aegumise tõttu rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Maakohus vaatas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt asja läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatas kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
7.Maakohus leidis, et tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKo 20.12.2022, 2-22-12649, p 10). Kuna täitmisel on sissenõudja pankrotimenetluses tunnustatud nõue, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 3, mille järgi pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Lisaks üldisele nõude täitmise aegumise tähtajale tuleb siiski arvestada ka võimaliku täitemenetluse peatumisega (TsÜS § 159 lg 1). Maakohus tuvastas, et täitmisavaldus on esitatud esmakordselt täitmiseks 10.02.2020 (dtl 27). Täitemenetluse registri andmed kinnitavad, et täiteasja toimik on avatud 11.02.2020. Seega TsÜS § 159 lg 1 alusel 23.04.2014 kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 10.02.2020. Sellist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika (nt TlnRnKm 15.02.2023, 2-22-17853, p 21). Seega saab avaldaja esitada TMS § 223 1 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 11.02.2030 ning täitemenetluses 022/2020/1115 ei ole nõude täitmine TMS § 2231 lg 1 mõttes aegunud.
8.Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuna sissenõudja kinnitas menetluskulude puudumist (dtl 25) ja kohtutäiturit ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, määras kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada, tühistada Harju Maakohtu 06.09.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-24-9470 ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja avaldus ning lõpetada täitemenetlus nr 022/2020/1115 aegumise tõttu.
10.Avaldaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti tuginenud aegumise katkemise sättele, mille kohaselt TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud tähtaeg katkeb TsÜS § 159 lg 1 järgi PankrS § 168 nimetatud pankrotimenetluse lõpetamise määruse kui täitedokumendi esimest korda täitmiseks andmisega. Avaldaja leiab, et selline tõlgendus kohtleb võlgnike ebavõrdselt. Maakohtu lahendist lähtuvalt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude minimaalne sundtäitmise/aegumise tähtaeg 15 aastat. See ei ole kooskõlas TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud aegumise tähtajaga.
2-24-9470
11.Avaldaja selgitab, et pankrotimenetluse lõppedes algatati avaldaja suhtes kohustustest vabastamise menetlus, mis toimus PankrS sätestatud korra kohaselt. Avaldaja hinnangul on kohustustest vabastamise menetlus sisuliselt täitemenetlus, kus kohaldatakse võlgnikule sundi kohtulahendiga kindlaksmääratud võlgnevuste tasumiseks. Seega pankrotimenetluse lõpetamise määruse täitmise aegumine algas 27.05.2014 ning täitmine aegus hiljemalt 24.05.2024. See tähendab seda, et täiteasjas nr 022/2020/1115 täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu määruse nr 2-11-21723 täitmine toimus perioodil 27.05.2014 kuni 09.12.2019. Avaldaja üle peeti järelevalvet täitedokumendiks oleva kohtumääruse täitmisel. PankrS § 44 lg 1 näeb ette, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Puudub igasugune põhjus kohelda ühetaoliselt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui täitedokumenti, sest miks muidu on seadusandja pidanud vajalikuks eraldi märkida pankrotimenetluse lõppmäärusele TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud tähtaega. TsÜS § 157 lg 3 sätestatud aegumistähtaega on seadusandja eristanud alates TsÜS vastuvõtmisest. Juba siis oli TsÜS § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Sellest nähtuvalt peab seadusandja pankrotimenetluse lõpetamise määrust eraldiseisvaks täitedokumendiks, kui seda on TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendid. Seega ei saa pankrotimenetluse lõppmäärusele kohaldada TsÜS § 159 lg 1, sest TsÜS § 157 lg 3 kohaselt ei kohaldu pankrotimenetluse lõppmäärusele TsÜS § 157 lg 1.
12.Avaldaja suhtes toimunud pankrotimenetluses oli kolm võlausaldajat, kelle nõuded tunnustati määrusega nr 2-11-21723, mis jõustus 27.05.2014. Kui lähtuda maakohtu seisukohast, siis täitedokumendiks olev kohtumäärus võiks aeguda 26.05.2034 ehk alles 20 aasta möödudes. Avaldaja suhtes algatati pankrotimenetlus 2011. aastal, mil kohustusi täideti pankrotimenetluse käigus. Võlausaldajatel on nõudeid olnud võimalik maksma panna 23 aasta jooksul. Selline tõlgendus ei kohtle võlgnikke võrdselt ega täida pankrotivõlgnikule õiguspärase ootuse põhimõtet, st et õiguskorras eksisteerib võimalus võlgadest vabaneda ja eluga edasi minna. Kui aegumistähtaeg on ebainimlikult pikk, siis võib kujuneda olukord, kus inimene peab näiteks (kergekäeliselt) võetud laenukohustust täitma kogu oma elu. Menetlusosaliste seisukohad
13.Puudutatud isik I vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, kuivõrd avaldaja vastu suunatud nõue ei ole aegunud ning maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Puudutatud isik I palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
14.Puudutatud isik I selgitab, et 23.04.2014 Harju Maakohtu pankrotimenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-11-21723 on täitedokument, kuid seda ei saanud puudutatud isik I sundtäitmisele esitada, sest sama määrusega algatati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse ajal täitemenetlust läbi viia ei saa.
15.Avaldaja kohustustest vabastamise menetlus lõppes tema kohustustest vabastamata jätmisega 09.12.2019 määrusega, sest avaldaja rikkus temal seadusest tulenevaid kohustusi süüliselt. Kohustustest vabastamise menetluses ei teinud avaldaja puudutatud isiku I nõude katteks ühtegi väljamakset. Lisaks lisandus avaldajal 02.02.2018 krediidiinfosse uus maksehäire, mis viitab sellele, et avaldaja oli kohustustest vabastamise menetluse kestel võtnud uusi kohustusi, millega ta ilmselgelt kahjustas pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate huve, kelle nõuded on endiselt rahuldamata. Sellises olukorras oleks kohustustest vabastamise menetluse ja täitemenetluse võrdsustamine võlausaldajate õiguste mitmekordne kahjustamine, mis ei saaks olla mingil juhul põhjendatud. Puudub igasugune põhjus kohelda erinevalt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui
2-24-9470 täitedokumenti. Eriti põhjendamatu on see nõuete osas, mille suhtes ei ole võlausaldajal enne pankrotimenetlust olemas täitedokumenti, mille täitmist nõuda.
16.Arvestades avaldaja käitumist kohustustest vabastamise menetluse raames, on viidatud avaldaja avaldus lausa pahatahtlik. Avaldaja ei olnud kohustusest vabastamise menetluse ajal kättesaadav ei usaldusisikule ega ka kohtule. Järelevalve teostamine oli avaldajast tingitult sisuliselt võimatu. Usaldusisikul puudus informatsioon võlgniku kohta, kuigi ta kasutas kõiki teadaolevaid kontakte, et temaga ühendust saada. Seega ei ole avaldaja teinud midagi selleks, et välja teenida võimalust eluga edasi minna võetud kohustusi täitmata. Avaldaja on vastupidi teinud kõik endast oleneva, et võetud kohustusi mitte täita.
17.09.12.2019 määrusega keeldus kohus avaldajat pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Täitmisavalduse esitas puudutatud isik I 10.02.2020. Seega ei ole täitedokumendi täitmisele esitamisega ka viivitatud. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 10.02.2020 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 10.02.2030. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuses avaldatud asjaolud relevantsed ega anna alust kaebuse rahuldamiseks. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti tuginenud aegumise katkemise sätetele, sest pankrotimenetluse lõppmäärusele ei saa kohaldada TsÜS § 159 lg-t 1. Avaldaja hinnangul ei kohaldu TsÜS § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõppmäärusele TsÜS § 157 lg 1. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1, § 157 lg-le 3 ja arvestades seni kujundatud kohtupraktikat (TlnRnKm 15.05.2023, 2-22-17853, p 21) leidnud, et kuivõrd puudutatud isik I esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 10.02.2020, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 10.02.2020. Seega leidis maakohus õigesti, et avaldaja saab esitada TMS § 2231 lg 1 kohase avalduse kohtule kõige varem 11.02.2030 ning nõude täitmine ei ole aegunud.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja ekslikult leidnud, et kohustustest vabastamise menetlust saab võrdsustada täitemenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus tuvastanud, et Harju Maakohtu 23.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-21723 kinnitati avaldaja pankrotimenetluse lõpparuanne, lõpetati avaldaja pankrotimenetlus PankrS § 163 alusel ning algatati avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtumäärusega samas tsiviilasjas lõpetati kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2-24-9470
22.Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud isik I kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist (vt TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33; TlnRnKm 01.11.2023, 2-23-419, p 19). Määrus, millega keelduti avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 28.12.2019 ja puudutatud isik I esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 10.02.2020.
23.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, mis seonduvad sellega, et maakohtu tõlgendus ei kohtle võlgnikke võrdselt ega täida pankrotivõlgnikule õiguspärase ootuse põhimõtet võimalusena võlgadest vabaneda ja eluga edasi minna, et nõustub puudutatud isiku I seisukohaga. Harju Maakohtu 09.12.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-1121723 nähtuvalt tuvastas kohus, et avaldaja käitumine oli käsitatav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Sellest tulenevalt ei andnud avaldaja endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu keeldus kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Õige on seisukoht, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
24.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus tuvastas, et sissenõudja on kinnitanud menetluskulude puudumist (dtl 25) ja kohtutäiturit ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja, määras maakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel kindlaksmääratavad menetluskulud ka ringkonnakohtus.
26.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS § 2231 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.