B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi A. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1488,14 eurot
Menetlusosalised ja nende HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk esindajad 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja Anu Volmer KOSTJA A. B., ik xxxx, elukoht xxxx või xxxx Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. B. hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) kasuks B OÜ ja A. B. vahel 29.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx, 15.02.2022 sõlmitud lisalaenu lepingust nr. xxxx ning 29.12.2022 sõlmitud refinantseerimislepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 667,73 eurot, tasumata intress 4,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 57,96 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ põhinõue 460,66 eurot, intressinõue 206,31 eurot, viivisenõue 40,72 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 5 eurot.
4.Jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja A. B. kanda ja 48% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda ning välja mõista kostjalt A. B.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 145,60 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (145,60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) esitas 22.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 04.10.2023 hagiavalduse A. B. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A. B. 29.10.2021 B OÜ-ga laenulepingu nr. xxxx, mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 341,25 eurot, intressimääras 40% aastas, krediidi kulukuse määras 55,94% aastas (dtl 41-44). Laen summas 325 eurot on kostja arvelduskontole xxxx kantud 29.10.2021 (dtl 45). Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 54,48 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 21,08 eurot, intressi katteks 33,40 eurot (dtl 46-47). 15.02.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ lisalaenu lepingu nr. xxxx, milles lepiti kokku laenusummas 1219,18 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 320,17 eurot, lisalaenu väljamaksest 830 eurot ja lepingutasust 69,01 eurot), intressimääras 42,81% aastas, krediidi kulukuse määras 50,79% aastas (dtl 48-51). Lisalaen summas 830 eurot on 15.02.2022 kantud kostja arvelduskontole (dtl 52). Antud lepingu katteks on kostja poolt tehtud maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 423,85 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 153,25 eurot, intressi katteks 247,85 eurot, viivise katteks 1,28 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 1,47 eurot, meeldetuletustasude katteks 20 eurot (dtl 53-54). 29.12.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ refinantseerimislepingu nr. xxxx, millest hageja oma nõude esitamisel lähtub (dtl 55-57). Lepingus lepiti kokku laenusummas 1134,98 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 1065,93 eurot, tasumata meeldetuletuskirja tasust 15 eurot ja lepingutasust 54,05 eurot), intressimääras 26,39%, krediidi kulukuse määras 29,98% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste (dtl 62-78) punktist 1.5 tulenevalt väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja et pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt (dtl 79-81) on krediidikulukuse määra arvutamise aluseks - 1134,98 euro laenamisel 72 kuuks, fikseeritud intressimäär 26,39% aastas, lepingutasu 54,05 eurot, muud kaasnevad kulud 0 eurot, tagasimakstav kogusumma 2405,35 eurot.
3.Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. 29.10.2021 lepingu nr. xxxx puhul hinnati kostja krediidivõimelisust pensionikonto nelja kuu sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK), mille järgi saadi kostja keskmiseks
sissetulekuks 1224 eurot (kostja ise märkis laenutaotlusel sissetulekuks 1650 eurot), finantskohustused kokku 475 eurot (aluseks võeti kostja poolt märgitu) ja muud minimaalsed kohustused 276 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kostja ise märkis muudeks kuludeks 250 eurot). Krediidiandja riskihinnangutest ja kehtestatud sise-reeglitest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 412 eurot, milles hinnati kahte arvutust, millest valiti madalam: 1) sissetulek 1224 eurot – finantskohustused 475 eurot – muud kohustused 276 eurot – puhver 61 eurot (5% sissetulekust) = 412 eurot; 2) sissetulek 1224 eurot * 0,8 (80% oli maksimaalne finantskohustuste suhe sissetulekutesse) – olemasolevad finantskohustused 475 eurot = 504 eurot. Maksegraafiku kohaselt oli konkreetse taotletud laenusumma puhul osamakse suurus 18,16 eurot, mis jäi lubatud lisanduva määra piiresse ja oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee, pensionikonto (dtl 38-39). 15.02.2022 lisalaenu lepingu nr xxxx puhul hinnati kostja krediidivõimelisust pensionikonto nelja kuu sissemaksete alusel EVK-s, mille järgi saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 1373 eurot (kostja ise märkis laenutaotlusel sissetulekuks 1422 eurot), finantskohustused kokku 340 eurot (aluseks võeti kostja poolt märgitu) ja muud minimaalsed kohustused 289 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kostja ise märkis muudeks kuludeks 276 eurot). Krediidiandja riskihinnangutest ja kehtestatud sise-reeglitest lähtuvalt, määrati kostja maksevõimeks 412 eurot /kohtu märkus: õige summa on 676 eurot/, milles hinnati kahte arvutust, millest valiti madalam: 1) sissetulek 1373 eurot – finantskohustused 340 eurot – muud kohustused 289 eurot – puhver 68 eurot (5% sissetulekust) = 676 eurot; 2) sissetulek 1373 eurot * 0,8 (80% oli maksimaalne finantskohustuste suhe sissetulekutesse) – olemasolevad finantskohustused 340 eurot = 758 eurot. Maksegraafiku kohaselt oli konkreetse taotletud laenusumma puhul osamakse suurus 67,07 eurot, mis jäi lubatud lisanduva finantskohustuste limiidi piiresse ja oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli andmebaasidest - Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee, pensionikonto (dtl 38-39). 29.12.2022 refinantseerimisleping nr. xxxx on erandlik, sest arvutus tehakse kliendi poolt esitatud andmete alusel tulenevalt sellest, et uut laenusummat ei väljastata ning osamakse suurust ja intressimäära vähendatakse. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti aluseks järgnevad andmed: sissetulek 1850 eurot (kliendi poolt esitatu) (dtl 40), finantskohustused 340 eurot, muud minimaalsed kohustused 672 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kostja ise ei märkinud muid kulusid). Krediidiandja riskihinnangutest ja kehtestatud sise-reeglitest lähtuvalt, määrati kostja maksevõimeks 746 eurot, milles hinnati kahte arvutust, millest valiti madalam: 1) sissetulek 1850 eurot – finantskohustused 340 eurot – muud kohustused 672 eurot – puhver 92 eurot (5% sissetulekust) = 746 eurot; 2) sissetulek 1850 eurot * 0,8 (80% oli maksimaalne finantskohustuste suhe sissetulekutesse) – olemasolevad finantskohustused 340 eurot = 1140 eurot. Maksegraafiku kohaselt oli konkreetse taotletud laenusumma puhul osamakse suurus 33,40 eurot, mis jäi lubatud lisanduva finantskohustuste limiidi piiresse ja oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli andmebaasidest - Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (kehtiv maksehäire, kuid refinantseerimislepingu puhul lisalaenu ei antud ning tingimused olid kostjale soodsamad), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee, pensionikonto ja lepingu xxxx puhul ka LexisNexis. Piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust, samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks.
4.Krediidikonto avamiseks pidi kostja end algselt tuvastama, peale mida sai esitada laenu saamiseks kliendikeskkonna kaudu taotluse, mis pidi sisaldama kõiki laenuandja poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Enne lepingu sõlmimise tahte avaldamist kohustus kostja tutvuma põhjalikult lepingu tingimustega. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
5.Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laen kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu xxxx katteks on kostja poolt tehtud maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 33,95 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 6,59 eurot, intressi katteks 24,96 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 0,63 eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 1,77 eurot (dtl 82).
6.Laenuandja edastas kostjale 10.05.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx teatise (dtl 85), milles hoiatas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse mittetasumisel või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamise osas mittepöördumisel laenuandja poole, loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 24.05.2023 ei likvideerinud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 10.03.2023, 10.04.2023 ja 10.05.2023 graafikujärgse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu xxxx ülesöelduks 25.05.2023 seisuga (dtl 86). Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl 87).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1128,39 eurot (laenusumma 1134,98 eurot – 10.02.2023 tagasimakse põhiosa katteks 6,59 eurot) ning tasumata intress kokku summas 211,07 eurot. Intress koosneb 1) refinantseeritud laenu xxxx tasumata intress summas 126,07 eurot vastavalt maksegraafikule: 15.10.2022 osamakse 38,03 eurot, 15.11.2022 osamakse 37 eurot, 15.12.2022 osamakse 35,94 eurot ja 15.01.2023 osamakse 34,83 eurot /30 päeva * 13 päeva summas 15,10 eurot; 2) refinantseerimislepingu xxxx tasumata intress alates 10.03.2023 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud päevani 24.05.2023 summas 85 eurot vastavalt maksegraafikule: 10.03.2023 osamakse 24,82 eurot, 10.04.2023 osamakse 24,66 eurot, 10.05.2023 osamakse 24,52 eurot ja 10.06.2023 osamakse 24,37 eurot /31 päeva * 14 päeva summas 11 eurot.
8.Maksetega hilinemisel on laenuandjal õigus lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) tulenevalt arvestada viivist 24% aastas, päevamääraga 0,067%. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest 25.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.10.2023 (133 päeva eest) arvestatuna põhinõudelt 1128,39 eurolt summas 98,68 eurot.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulude hüvitist lepingu kehtivuse ajal vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 alusel summas 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandja poolt edastatud aadressile xxxx 11.03.2023, 13.04.2023, 10.05.2023 ning tasulised võlateatised 17.03.2023 (5 eurot), 16.04.2023 (5 eurot) ja 10.05.2023 (5 eurot) (dtl 92-95). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitis peale lepingu lõppemist summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu
lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02.06.2023 (25 eurot), 12.06.2023 (5 eurot), 19.06.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.
10.Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.
11.07.03.2024 seisukohas kostja vastusele leiab hageja, et kostja esitatud vastuväited on alusetud ning põhjendamata. Kostja ja laenuandaja vahel sõlmitud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Seega laenutoote spetsiifikast tulenevalt, toimub kogu laenu protsess, sh lepingu sõlmimine ja tahtevalduste esitamine interneti vahendusel laenuandaja laenuportaalis. Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga xxxx kliendikeskkonda, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Kostja tegi kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse 11.12.2019 ning esitas enda andmed. Küsimused oli laenusaaja kohustatud laenuandjale esitama enne laenulepingu sõlmise tahte kinnitamist. Laenuleping on poolte vahel sõlmitud leping, mis koosneb Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, personaalsetest tingimustest, hinnakiri, üldtingimustest, laenusaaja poolt antud isikuandmete töötlemise nõusolekust ning laenusaaja poolt esitatud laenutaotlusest. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingut. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, täites enne lepingu, lisalaenu lepingu ja refinantseerimislepingu sõlmimist krediidiküsitlused, mida saab lugeda kostja otseseks tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 2 mõistes. Laenuleping loeti sõlmituks peale kostja poolt laenuandaja laenuportaalis lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist (andes nõutavad kinnitused) ning peale krediidiandaja poolt positiivse otsuse tegemist. Kostja hakkas saadud laenu ka kasutama (dtl 46-47, 53-54, 82-84). Sõlmitud lepingu puhul oli tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 404 lg 1 tulenevalt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Peale laenulepingu sõlmimist edastas laenuandaja laenulepingud koos kõigi tingimustega kostjale laenuandja laenuportaali kaudu TsÜS § 79 sätestatud vormis püsival andmekandjal, see tähendab kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx. Lisaks olid kõik dokumendid kostjale kättesaadavad kliendikeskkonnas xxxx. Tulenevalt eeltoodus leiab hageja, et tarbijakrediidilepingule kohaldatav kohustuslik vorminõue on täidetud.
12.Hageja selgitab, et esmaklient peab nõustuma esmasel registreerimisel kasutajatingimustega ning isikuandmete töötlemise tingimustega, püsiklient seda korduvalt tegema ei pea. Kuivõrd kostja ei olnud seisuga 29.10.2021 esmaklient (oli klient juba alates 2019 aastast, siis antud kinnitust kostja käest ankeedi uuendamisel enam ei küsitud, seetõttu on ka süsteemis märgitud vastuseks „false“. Püsiklient pidi edaspidi nõustuma vaid taotletud laenulepingu tingimustega, mida kostja ka tegi. Hageja märgib, et hagiavalduses on toodud välja andmed, mis võeti aluseks krediidiandaja poolt krediidivõimelisuse hindamisel (see tähendab kliendi enda esitatud andmed ja krediidiandja poolt arvesse võetud majapidamiskulude määr) järgnevalt: kliendi sissetulekuna on arvestatud 1850 eurot – aluseks on võetud kliendi poolt 29.12.2022 esitatud andmed (dtl 32-37, dtl 40), kliendi finantskohustustena on arvestatud 340 eurot – aluseks on võetud kliendi poolt 29.12.2022 esitatud andmed (dtl 32-37, dtl 40), kliendi muude kohustustena on arvestatud 672 eurot – krediidiandja poolt kehtestatud miinimum, kuna kostja poolt 29.12.2022 esitatud krediidiküsitluses pole märgitud muude kulude summat (dtl 40).
03.10.2023 koostatud dokumentide kohta selgitab hageja, et endine krediidiandja on 03.10.2023 edastanud hagejale vastuse, milles hageja palus selgitada kostjale krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevaid asjaolusid. Antud analüüs ning väljavõtted on hageja poolt esitatud kohtule korrektses tõendite esitamise formaadis, mitte krediidiandaja poolt edastatud e-kirjas. Kogu laenu protsess toimub laenuandaja laenuportaalis ning dokumendil genereeritud 28.08.2023 kuupäev on endise krediidiandja poolt laenuandja portaalist dokumentide allalaadimise ja hagejale edastamise kuupäev.
13.Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas kostja poolt viidatud maksekäsu kiirmenetluse otsused nr xxxx ja nr xxxx puutuvad käesoleva tsiviilasja vaidlusse.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas leiab hageja, et hagiavalduse punktis 1.1 on toonud välja alused, millest krediidiandaja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel ning esitanud sise-eeskirja ja tehtud päringute väljavõtted laenuandja süsteemist. Kostja sissetulekut kontrolliti Eesti Väärtpaberite Keskregistris pensionikonto sissemaksete alusel ning finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringu krediidiinfosse, taust.ee. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Lisalaenu saamiseks pidid olema täidetud krediidiandaja sisereeglitest tulenevad lisalaenu saamise tingimused. Kliendile määratud limiit (ehk maksevõime) võimaldas lisalaenu saada, klient ei olnud osamaksete tasumisega võlgnevuses ning kliendi krediidivõimelisus ei olnud halvenenud. Antud tingimused olid kostja poolt täidetud. Krediidiandaja sise-eeskirja kohaselt sõlmiti refinantseerimisleping ainult võlgnevuses oleva kliendiga ning kliendile soodsamatel tingimustel. Refinantseerimislepinguga ei antud kostjale juurde lisalaenu, mille tõttu kostja kohustused oleksid suurenenud. Refinantseerimislepinguga vähendati intressimäära ning osamaksete suurust. Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-reeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on piiratud. Need võimalused sõltuvad laenuvõtja enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Laenaja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt laenuandja hooletus. Hageja leiab, et kostjal on alati võimalus makseraskustesse sattumise korral väita, et laenuandja polnud piisavalt hoolas. Selline kostja seisukoht on vastuolus laenusuhte olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede eest. Hageja leiab, võttes arvesse kostja vastuväiteid, et kostja soov on lihtsalt vabaneda enda kohustustest. Hageja leiab, et laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.
15.14.10.2023 esitas hageja vastuse kohtunõudele ja alternatiivse taotluse. Hageja märgib, et kostja ei ole hageja pakutud kompromissile vastanud. Hageja jääb krediidivõimelisuse hindamise osas hagiavalduse punktis 1.1 ja 07.03.2024 seisukohas toodu juurde leides, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet piisava hoolsusega. Kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Kostja oli lepingu xxxx ja lisalaenu lepingu xxxx sõlmimise hetkel suuteline võetud finantskohustusi kandma. Lepingutest tulenevad kuumaksed olid krediidiandja hinnangul kostjale jõukohased. Lepingu xxxx puhul moodustusid laenu väljastamisel kostja finantskohustused kokku suurusjärgus 40,29% (475 (olemasolevad finantskohustused) + 18,16 (lepingu kuumakse) /1224 (keskmine netosissetulek) *100), lisalaenu lepingu xxxx puhul 29,65% ((340 (olemasolevad finantskohustused) + 67,07 (lepingu kuumakse)
/1373 (keskmine netosissetulek) *100) ja refinantseerimislepingu nr xxxx puhul 20,18% (340 (olemasolevad finantskohustused) + 33,40 (lepingu kuumakse) /1850 (keskmine netosissetulek) *100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Eestis on soovituslik, et kogu kohustuste osakaal ehk kõik laenukohustused kokku ei ületaks 50% netosissetulekust. Refinantseerimisleping oli erandlik. Antud lepingu sõlmimise eesmärk oli kliendi kohustuste restruktureerimine eesmärgil leevendada kliendi makseraskusi. Refinantseerimisleping on toode, kus uut väljamakset ei tehta, vaid alandatakse intressimäära ja pikendatakse maksegraafikut, et võimaldada kohustuste täitmise jätkamine, nagu seda antud juhul ette tuli.
16.Hageja märgib, et kostja ja krediidiandja vahel on lepingud sõlmitud 2021 ja 2022, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2021 ja 2022 kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Kaks aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, mistõttu leiab hageja, et ei saa kohaldada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele sõlmiti leping vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada. Muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid. Hageja hinnangul on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ka uue tagasimaksegraafiku korral, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud ning põhinõue sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kuna kostja sai lepingu xxxx ja lisalaenu lepingu xxxx alusel laenu kokku summas 1155 eurot ning lepingute xxxx, xxxx, xxxx katteks on tagasimakseid tehtud kokku summas 512,28 eurot, kujuneks hageja põhinõudeks 642,72 eurot. Seega kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 642,72 eurot, viivis põhivõlalt (642,72 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1) ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
17.01.11.2024 täiendavas seisukohas märgib hageja, et ta oli õigusrahu huvides valmis sõlmima kostjaga kompromissi, millega seoses edastas kostjale 03.10.2024 enne lõplike seisukohtade esitamise tähtaja saabumist ka pakkumise, millele kostja andis põhimõtteliselt nõusoleku. Hageja leiab, et kompromissi punktis olevat numbrilist viga oleks saanud parandada, kui kostjal oleks olnud reaalne soov kompromissi sõlmimiseks, mistõttu leiab hageja, et kostja on käitunud pahauskselt. Lisaks viitab hageja kostja ja krediidiandaja poolt sõlmitud viimase kehtiva refinantseerimislepingu xxxx krediidivõimelisuse hindamise osas, et Riigikohus on 09.10.2024 lahendis 2-20-1490 (p 26) asunud seisukohale, VÕS § 403 4 lg-t 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul. Antud juhul on lepingu xxxx puhul tegemist refinantseerimislepinguga, millega ei antud laenusaajale raha juurde ning refinantseerimiskokkuleppe ülemmäär ei suurenenud, mistõttu on hageja seisukohal, et krediidiandaja ei pidanud lepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisust uuesti hindama, mistõttu ei ole rikutud krediidiandaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtet.
KOSTJA SEISUKOHT
18.16.02.2024 esitatud vastuses ei võta kostja hagi õigeks ega tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid.
Kostja leiab, et hageja ei saa VÕS § 11 lg 4 alusel laenulepingut esitada. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks ja TsÜS § 79 tähenduses, ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kuid see oli tehtud kliendikeskkonnas kõik lepingud loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Hageja poolt esitatud dokumendis nimega "Lepingu üldtingimused" punktis 4.1 on kirjutatud, et "Laenuleping loetakse sõlmituks, kui laenusaaja on kliendikeskkonnas andnud nõutavad kinnitused". Kui need kinnitused on dokumendis nimega "Krediidivõimelisuse hindamise alused" 2. ja 4. leheküljel, tabelites nimega "Klient ise esitas järgmised andmed", ridades nimega "Kasutaja tingimuste nõusolek" on süsteemis märgitud vastuseks „False (negatiivne)“ - see asjaolu on vastuolus iseteeninduskeskkonna kasutustingimustega. Kostja leiab, et VÕS § 4034 alusel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Dokumentides nimega „Krediidivõimelisuse hindamise alused“ ja „29.12.2022 kliendi andmed“ on erinevad andmed ja kuupäevad. Eespool nimetatud dokumentide metaandmete kontrollimisel selgus, et dokumendid on loodud 03.10.2023 ja nende dokumentide koostajaks on hageja esindaja Anu Volmer. Sellest lähtuvalt ei saa need dokumendid autentsust kinnitada ega ümber lükata. Hagejal poolt esitatud dokumendid: välised päringud, 29.12.2022 kliendi andmed, maksegraafik ja tagasimaksete arvestus (dtl 46-47), maksegraafik ja tagasimaksete arvestus (dtl 53-54), maksegraafik ja tagasimaksete arvestus (dtl 82-84) ning nõude loovutamise teatis olid genereeritud 28.08.2023. Hageja sõnul nõude loovutamine toimus aga 26.05.2023. Kõik dokumendid on esitatud pdf-vormingus ning neil ei ole juriidilist jõudu, sest igal ajal saab neid redigeerida. Kostja palub tunnistada vastuhagis kehtetuks maksekäsu kiirmenetluse otsus nr. xxxx ja maksekäsu kiirmenetluse otsus nr. xxxx. Need menetlused on seotud hagejaga (OK Incure OÜ). Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule asjaolud ja tõendid selle kohta, et kostjaga krediidilepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eelkõige kuidas on hageja andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti ei ole võimalik lahendada asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, sest hageja ei suutnud mitme kuu jooksul esitada veenvaid tõendeid võlgade kohta.
19.31.10.2024 seisukohas märgib kostja, et hageja ei saa dokumentaalselt tõestada, et kostja on tutvunud krediidilepingu tingimuste ja tagasimaksegraafikutega. Esitatud krediidilepingud ja tagasimaksegraafikud ei oma kinnitust ning ei vasta lepingu vorminõuetele vastavalt VÕS § 11 lg 4. Kostja palub tunnistada need tõendid kehtetuks. Kõik tõendid on esitatud .pdf-vormingus, kuid neil ei ole juriidilist jõudu, kuna neid saab igal ajal mugavas ja kasulikus vormis redigeerida. Isikukonto loomine mis tahes finantsteenuste pakkumise portaalis ei kohusta lõppkasutajat kasutama selle teenuse osutaja pakutavaid teenuseid. Samuti juhib kostja tähelepanu eksitusele kompromisslepingus seoses osamaksete suurusega, mis kostja hinnangul on eksitav ja seab kahtluse alla kompromisslepingu koostaja pädevuse hageja poolelt. Kostja palub kehtetuks tunnistada maksekäsu kiirmenetluse otsuse nr. xxxx ja maksekäsu kiirmenetluse otsuse nr. xxxx, kuivõrd need menetlused on seotud hagejaga (OK Incure OÜ).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
21.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
22.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A. B. on B OÜ-ga sõlminud kolm laenulepingut (dtl 41-44; 48-51; 55-61): 29.10.2021 laenulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 341,25 eurot, 15.02.2022 refinantseerimislepingu nr. xxxx, millega sai lisalaenu summas 830 eurot ning 29.12.2022 refinantseerimislepingu nr. xxxx, millega täiendavat laenu ei väljastatud, kuid lepiti kokku refinantseeritavas summas 1134,98 eurot, vähendati osamaksete suurust ja intressimäära. Uueks intressimääraks oli 26,39% aastas ning krediidi kulukuse määraks 29,98% aastas. Laen kuulus tagastamisele 72 osamaksega, igakuiselt 33,40 eurot. Viivise määraks oli kokku lepitud 24% aastas. Leping on üles öeldud 25.05.2023.
23.Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja ei saa dokumentaalselt tõestada, et kostja on tutvunud krediidilepingu tingimuste ja tagasimaksegraafikutega, sest need ei oma kinnitust ning ei vasta lepingu vorminõuetele vastavalt VÕS § 11 lg 4. Kostja palub tunnistada need tõendid kehtetuks. Kõik tõendid on esitatud .pdf-vormingus, kuid neil ei ole juriidilist jõudu, kuna neid saab igal ajal mugavas ja kasulikus vormis redigeerida. Hageja selgitab, et kostja ja laenuandaja vahel sõlmitud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Kogu laenu protsess, sh lepingu sõlmimine ja tahtevalduste esitamine, toimub interneti vahendusel laenuandaja laenuportaalis. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on hakanud laenu kasutama.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisalda kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (vt. ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-66-14 p. 18). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
25.TsÜS § 79 kohaselt tähendab kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Käesoleval juhul vastavad kohtule esitatud laenulepingud nimetatud vorminõuetele. Hageja on esitanud tõendina ka kostja enda poolt 11.12.2019 digitaalallkirjastatud füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise ankeedi ning fotod elamisloast (dtl 170-173), millest nähtuvalt lõi kostja kliendisuhte B OÜ-ga. Hageja selgituste kohaselt toimus kostja poolt laenutaotlustele kinnituste andmine kooskõlas üldtingimuste p 5.1. krediidiküsitluste täitmisega kostja poolt kliendikeskkonnas. Nimetatu tõendamiseks on hageja esitanud 29.10.2021 ja 15.02.2022 krediidiküsitlused ning laenuandja teated laenutaotluste rahuldamise ja laenulepingute sõlmimise kohta (dtl 175-181). Kohus ei pea tõenäoliseks, et hageja on eelmärgitud andmeid kuidagi muutnud või redigeerinud. Kohtumenetluse tarbeks tulebki hagejal esitada (genereerida) kliendiprogrammist vajalikud andmed kujul, mis võimaldab kohtul ja kostjal nendega tutvuda. Samas ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et kostjale kui tarbijale oleks saadetud sidevahendi abil sõlmitud lepingudokumendid või selle koopiad püsival andmekandjal. Hageja esitatud süsteemi väljavõttest laenudokumentide edastamise kohta kostjale (dtl 182), ei ole võimalik tuvastada, millised konkreetsed dokumendid kostjale e-kirjaga saadeti. Samas on hageja esitanud kohtule väljavõtted võlausaldaja pangakontolt (dtl 45, 52), mille kohaselt on laenuandja kandnud kostja arveldusarvele laenusummad - kokku 1155 eurot. Maksekorraldustelt nähtuv arveldusarve number ühtib laenulepingutel märgitud kostja arveldusarve numbriga. Kostja ei ole eitanud rahasummade saamist. Seega ei ole õige kostja väide, et kostja on vaid loonud isikukonto finantsteenuseid pakkuvas portaalis. Lähtuvalt sellest, et laenud on kostjale välja makstud, tuleb lugeda krediidilepingud kehtivaks VÕS § 408 lg 2 alusel. Asudes ka laenulepinguid täitma, saab lugeda, et kostja on lepingute sõlmimist tunnistanud.
26.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
27.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud
tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
28.29.10.2021, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 55,94% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. 15.02.2022, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%, seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 50,79% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. 29.12.2022, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,90% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 29,98% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega ka leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
29.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
30.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
31.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
32.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
33.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
34.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et 29.10.2021 taotlust esitades märkis kostja enda tööandjaks Viru RMT OÜ ja igakuiseks sissetulekuks 1650 eurot, finantskohustustena 475 eurot, muude kohustustena 250 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikke andmebaase – Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee. Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK), pensioniregistri väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 1224 eurot. Tulenevalt krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul määrati kostja muudeks kuludeks 276 eurot ning kostja maksevõimeks 412 eurot. 15.02.2022 esitatud lisalaenu lepingu taotlust esitades märkis kostja taotluses sama tööandja ning sissetuleku suuruseks 1422 eurot, finantskohustustena 340 eurot ja muude kohustustena 276 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikke andmebaase – Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), Taust.ee. Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK), pensioniregistri väljavõte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 1373 eurot. Tulenevalt krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast ühe ülalpeetava puhul määrati kostja muudeks kuludeks 289 eurot ning kostja maksevõimeks 676 eurot. 29.12.2022 refinantseerimislepingu puhul uut laenu ei väljastatud ning tingimused muutusid pigem kostja jaoks soodsamaks, mistõttu lähtuti kostja poolt varem esitatud andmetest. Sellele vaatamata teostas krediidiandja kontrolli andmebaasidest - Krediidiinfost (kehtiv maksehäire, kuid refinantseerimislepingu puhul lisalaenu ei antud ning tingimused olid kostjale soodsamad), Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregister ja LexisNexis. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd antud lepinguga ei antud laenusaajale raha juurde ehk krediidisumma ei suurenenud, siis ei pidanud krediidiandaja kostja krediidivõimelisust uuesti hindama (vt ka Riigikohtu 09.10.2024 lahendit 2-20-1490 (p 26)), mistõttu jätab kohus kostja vastuväited selles osas tähelepanuta.
35.Kohtu hinnangul on krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja sissetulekuid (Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) pensioniregistrist), kuid kohtu hinnangul ei ole esialgne krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist ning kostja igapäevaste tegelike kohustuste suurust. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes
maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei piirdu sellega, et krediidiandja arvutab matemaatiliselt välja sissetuleku ja sise-eeskirjas määratud minimaalse kohustuste suhte alusel laenu summa. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Vastutustundlik laenuandja oleks pidanud küsima kostjalt täiendavaid andmeid (pangakonto väljavõtet) kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse väljaselgitamiseks. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kohus ei saa siinkohal arvestada ka hageja 14.10.2024 menetlusdokumendis tehtud arvestustega seoses kostja kohustuste protsentuaalse jaotusega võrreldes tema sissetulekuga (dtl 190-191), kuivõrd ka nendes arvestustes ei ole aluseks võetud kostja tegelikke kohustusi. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 403 4 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.
36.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
37.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
38.Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 26.05.2023 B OÜ teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on viimane loovutanud kostja nõude xxxx OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ) (dtl 87).
39.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja
poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt lepingud 25.05.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja on alates 10.03.2023 osamaksest tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.
40.Kostjale on väljastatud laenu 29.10.2021 325 eurot ja 15.02.2022 830 eurot, kokku 1155 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada laenult intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas ning 01. jaanuarist 2023 – 30. juunini 2023 2,5% aastas. Hageja intressi nõue 126,07 eurot refinantseeritud lepingust nr. xxxx perioodil 16.09.2022 – 31.12.2022 ei ole seega põhjendatud. Kõik perioodil 28.11.2021- 27.01.2022 tasutud osamaksed (kokku 54,48 eurot, dtl 46) ja perioodil 15.04.2022 – 15.09.2022 tasutud põhiosa, intressi ning refinantseeritud intressi osamaksed (kokku 402,57 eurot, dtl 23-24, 53) tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. 01.01.2023 seisuga oli seega kostja tasumata põhivõlgnevuse suuruseks 697,95 eurot (1155 – 54,48 – 402,57). Hagejal oli õigus arvestada intressi 2,5% aastas perioodil 01.01.2023 – 10.02.2023, s.o. 41 päeva eest tasumata põhinõudelt 697,95 eurolt summas 1,96 eurot. Kostja tasus 10.02.2023 33,95 eurot, millest 1,96 eurot saab arvestada tasumisele kuulunud intressi katteks, 1,77 eurot refinantseeritud laenu viivise katteks ning ülejäänud 30,22 eurot põhinõude katteks. Seega hageja intressinõue 2,5% aastas perioodil 11.02.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 25.05.2023, s.o. 104 päeva eest, tasumata põhinõudelt 667,73 eurolt (697,95 – 30,22) moodustab 4,76 eurot, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhinõue summas 667,73 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 460,66 eurot ja intressinõude summas 206,31 eurot.
41.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
42.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
43.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja krediidiandja kokku leppinud intressimäärast erinevas viivisemääras ehk 24% aastas (kokkulepitud intressimäär oli 26,39% aastas). Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohaselt lepingujärgses viivisemääras.
44.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 667,73 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 24 % aastas perioodil 26.05.2023 kuni 04.10.2023
(s.o kuni hagi esitamiseni) 132 päeva eest on 57,96 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 40,72 eurot (98,68 – 57,96).
45.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 sissenõudmiskulude hüvitis enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest summas 15 eurot ja viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis peale lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest summas 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Tasuta meeldetuletuskirjad on edastatud kostjale krediidiandja poolt 11.03.2023, 13.04.2023, 10.05.2023 (dtl 89-91) ning tasulised võlateatised 17.03.2023 (5 eurot), 16.04.2023 (5 eurot) ja 10.05.2023 (5 eurot) (dtl 92-95). Kohus peab esitatud nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuivõrd kohtu poolt tuvastatud hageja nõuded ei ületa 1000 eurot, on õigeks viiteks lepingu lõppemise järgselt nõutava sissenõudmiskulude hüvitise nõude puhul VÕS § 113 2 lg 2 punkti 2, mille alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 02.06.2023 meeldetuletus (20 eurot), 12.06.2023 pretensioon (5 eurot), 19.06.2023 hagihoiatus (5 eurot) (dtl 96-98). Kohus leiab, et hageja eelmärgitud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt summas 30 euro. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõudmiskulude hüvitise nõue 45 eurot ning rahuldamata jääb hageja sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot.
46.Seoses hageja esitatud alternatiivse nõudega märgib kohus järgmist. TsMS § 370 lg 2 võimaldab hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist alternatiivsete nõuetega. Hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning hageja nö alternatiivse nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osaliselt rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuete esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab TsMS § 163 järgi kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 370 komm 3.5.3 c). Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik hagist osaliselt loobuda (TsMS § 429) või hagi osaliselt tagasi võtta (TsMS § 424), kuid hageja ei ole seda teinud. Olukorras, kus kohus rahuldab väiksema nõude, on tegemist nõude osalise rahuldamisega.
47.Kostja taotlus tunnistada kehtetuks maksekäsu kiirmenetluse nr. xxxx ja nr. xxxx lahendid ei kuulu lahendamisele käesolevas tsiviilasjas. Jõustunud lahendeid ei saa kohus tühistada ega kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendi uuesti läbivaatamiseks on ette nähtud teistmismenetlus, mida lahendab Riigikohus ning teistmise alused on sätestatud TsMS §-s
702.Maakohtul puudub pädevus jõustunud kohtulahendite uuesti läbivaatamiseks, mistõttu ei saa seda taotleda ka vastuhagiga.
48.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
50.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1488,14 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 712,69 eurot ehk ⁓48% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.
51.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 52% ulatuses ehk summas 145,60 eurot (280 x 52%).
52.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
53.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
54.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.