Aktiva Finance Group OÜ hagi G.D võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1099,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood: 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: G.D (ik XXX; s: XXX-i)
Menetlemise viis
vastu
elukoht RR-
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi G.D vastu osaliselt.
Mõista G.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 25.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud järelmaksu lepingust nr L89016762573 tulenev põhiosa võlgnevus 26,53 eurot, intress 0,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0,37 eurot, kokku 27,37 eurot.
Mõista G.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa võlgnevuselt 26,53 eurot alates 25.08.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Mõista G.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad järelmaksu lepingust nr L89016762573 tulenevad ümberarvestatud põhiosa osamaksed järgmiselt: Nr
Mõista G.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse põhiosalt alates vastava osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi G.D vastu sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 8,32 euro, intressi 43,33 euro ja viivise 164,22 eurot väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 77,04% ulatuses G.D kanda ja 22,96% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 520 eurot, millest 400,61 eurot mõista G.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
10.Mõista G.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.01.2026 kohtule hagiavalduse G.D (kostja) vastu põhivõlgnevuse 691 eurot, intressi 84,65 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 164,59 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras 23% aastas. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 280,00 eurot ja õigusabikulud 338,00 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.06.2024 järelmaksulepingu nr L89016762573. Lepingu alusel soetas kostja kauba järelmaksuga maksumusega 724,00 eurot. Lepingus märgiti krediidi kulukuse määraks 35,92% aastas ja intressimääraks 23% aastas (dtl 13–16). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Hageja selgitas, et hagi aluseks olev leping nr L89016762573 ei olnud teise lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal veel kolm kuud võlgnevuses. Seetõttu ei olnud seda lepingut 05.12.2024 saadetud ülesütlemise hoiatuses eraldi nimetatud (dtl 24). Hageja tugines siiski sellele, et kostja oli võlgnevuses teise samaliigilise Inbankiga sõlmitud lepingu nr L89016641021 alusel ning üldtingimuste p 5.3 (dtl 19–20) järgi oli krediidiandjal õigus teenuseleping üles öelda ka juhul, kui tarbija rikkus muud krediidiandjaga sõlmitud teenuselepingut. Mõlemad lepingud öeldi hageja selgituste järgi üles 27.12.2024 (dtl 25).
3.AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastu tekkinud nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas nõude loovutamise teatise, mis saadeti kostjale (dtl 26). Kostjalt ei ole lepingu nr L89016762573 kehtivuse ajal laenuandjale ühtegi tagasimakset laekunud. Pärast nõude loovutamist on hagejale toimunud makseid summas 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 73,00 eurot. Hageja arvestas sellest 40,00 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 33,00 eurot põhiosa katteks, mistõttu jäi hageja arvestuse järgi tasumata põhiosa 691,00 eurot. Hageja nõuab lisaks intressivõlgnevust 84,65 eurot täismaksepuhkuse ajalt 27.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.12.2024, hagiavalduse esitamise seisuga 09.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivist 164,59 eurot ning edasiulatuvat viivist põhivõlalt 691,00 eurot alates 10.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras 23% aastas.
4.Hageja täpsustas kohtu nõudel lepingu ülesütlemisega seonduvat. Hageja esitas teise lepingu nr L89016641021 (dtl 50–51) ning selgitas, et selle lepingu alusel pidi kostja tasuma 109,99 euro suuruse ostusumma kolme võrdse osamaksena. Hageja andmetel tegi kostja selle lepingu alusel makseid 09.08.2024 summas 78,56 eurot ja 04.11.2024 summas 0,15 eurot. Maksete tähtpäevad olid iga kuu 16. kuupäeval ning hageja arvestuse järgi oli kostja võlgnevuses alates 16.09.2024. Hageja selgitas, et 05.12.2024 saadetud ülesütlemise hoiatus puudutas seetõttu lepingut nr L89016641021, mille osamaksetega oli kostja olnud kolm kuud võlgnevuses. Hoiatuses märgiti, et võlgnevuse tasumata jätmisel on Inbank Finance AS-il ja Inbank AS-il õigus kõik kostjaga sõlmitud teenuselepingud üles öelda. Hageja väitel öeldi 27.12.2024 üles nii leping nr L89016641021 kui ka hagi aluseks olev leping nr L89016762573.
5.Hageja selgitas hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamise seisukohas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja väitel hindas esialgne võlausaldaja enne lepingu nr L89016762573 sõlmimist kostja krediidivõimelisust, lähtudes kostja veebitaotluses esitatud andmetest, krediidiandjal olemas olnud andmetest ning välistest päringutest saadud teabest. Hageja andmetel märkis kostja taotluses igakuiseks sissetulekuks 1268,00 eurot ja muudeks finantskohustusteks ligikaudu 140,00 eurot kuus ning lepinguga lisandus igakuine kohustus 27,40 eurot (dtl 27). Hageja selgitas, et krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid ning krediidiandja tegi päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse (dtl 28). Pangakonto väljavõtet ei küsitud, sest hageja väitel küsitakse seda vajadusel ning käesoleval juhul pidas krediidiandja muud kogutud teavet piisavaks. Hageja rõhutas, et tarbijal oli kohustus esitada krediidi taotlemisel tõeseid andmeid ning et ebaõigete andmete esitamisel ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Puuduste kõrvaldamise seisukohas esitas hageja alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti. Hageja märkis, et kostja ei ole lepingu nr L89016762573 alusel teinud ühtegi tagasimakset, põhiosa jäägiks tuleb võtta 724,00 eurot ning pärast nõude loovutamist tehtud 73,00 euro suuruste maksete arvestamise järel on põhiosa jääk 691,00 eurot. Hageja arvestas maksepuhkuse ajal VÕS § 94 lg 1 järgse intressimääraga intressi kokku 16,37 eurot ning selgitas, et ümberarvestuse järgi ei olnud kostja ülesütlemise ajaks kolme osamaksega võlas, mistõttu ei olnud ülesütlemine ümberarvestuse korral kehtiv. Sellisel juhul esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel ning palus välja mõista sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed ning viivise.
6.Kohus võttis 24.04.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagi koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 3111 lg 3 alusel kätte KÄPO-s 24.04.2026. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 08.05.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning hageja 16.02.2026 esitatud alternatiivse ümberarvestusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. Kohus eeldab, et hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
9.TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohus järeldused rajab, ning seadused, mida kohus kohaldab. Esitatud kirjalike tõendite põhjal tuvastab kohus järgmised asjaolud.
10.Esitatud tõendite järgi sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 27.06.2024 Inbanki järelmaksulepingu nr L89016762573. Lepinguga finantseeriti kauba ostmist maksumusega 724,00 eurot. Lepingus oli ette nähtud krediidisumma tagastamine 60 igakuise osamaksena, igakuine osamakse oli 27,40 eurot, maksepäev iga kuu 6. kuupäev ning viimane osamakse pidi tasutuma 06.12.2029. Krediidi kulukuse määraks oli märgitud 35,92% aastas, intressimääraks 23% aastas ja viivise määraks 23% aastas (dtl 13–16). Leping sisaldas ka eritingimust, mille kohaselt võimaldati kostjale täismaksepuhkus alates 27.06.2024 kuni 06.01.2025 (dtl 13).
11.Lepingu tüüptingimused olid lepingu osaks (dtl 17–23). Üldtingimuste p 5.3 järgi oli krediidiandjal õigus teenuseleping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda muu hulgas juhul, kui klient on rikkunud mis tahes muud krediidiandjaga sõlmitud teenuselepingut (dtl 19–20). Lepingust tulenev nõue loovutati 30.12.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 26).
12.Hageja väitel ei teinud kostja lepingu nr L89016762573 kehtivuse ajal esialgsele võlausaldajale ühtegi tagasimakset. Pärast nõude loovutamist laekus hagejale 73,00 eurot, millest hageja arvestas 40,00 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 33,00 eurot põhiosa katteks. Kostja ei ole neid faktilisi väiteid vaidlustanud, mistõttu saab kohus lähtuda sellest, et kostja ei ole lepingu katteks rohkem makseid teinud. Maksete õiguslik arvestamine ja sissenõudmiskulu lubatavus sõltuvad siiski tarbijakrediidi imperatiivsete sätete kontrollist.
13.Ülesütlemise kohta nähtub 05.12.2024 hoiatusest, et see puudutas lepingut nr L89016641021, mille alusel oli kostjal hoiatuse koostamise seisuga võlgnevus 36,87 eurot. Hoiatuses anti võlgnevuse tasumiseks tähtaeg kuni 19.12.2024 ja märgiti, et võlgnevuse tasumata jätmisel on Inbank Finance AS-il ja Inbank AS-il õigus kõik kostjaga sõlmitud teenuselepingud üles öelda (dtl 24). 27.12.2024 ülesütlemise teatises nimetati ülesöeldavate lepingutena nii leping nr L89016641021 kui ka hagi aluseks olev leping nr L89016762573 ning märgiti, et ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks ka tulevikus ette nähtud krediidisumma tagastamise maksed summas 724,00 eurot (dtl 25).
14.Hageja nõuab kostjalt põhivõlana 691,00 eurot, intressina 84,65 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 164,59 eurot ning alates 10.01.2026 viivist põhivõlalt 691,00 eurot lepingujärgses määras 23% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja esitas 16.02.2026 ka alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti. Alternatiivses arvestuses lähtus hageja sellest, et kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud, põhiosa lähtepunkt on 724,00 eurot, pärast nõude loovutamist on makstud 73,00 eurot ning põhiosa jääk on hageja arvestuses 691,00 eurot. Samas märkis hageja alternatiivses arvestuses ka seda, et ümberarvestuse korral ei olnud kostja ülesütlemise ajaks kolme osamaksega võlas ning sellisel juhul ei olnud ülesütlemine kehtiv.
15.Kuna nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, peab kohus ka kostja vastuväidete puudumisel omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid ja imperatiivsete sätete järgimist. Eelkõige tuleb kontrollida, kas leping on tühine krediidi kulukuse määra ülempiiri 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 ületamise tõttu, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning kas nõutavad intressi-, viivise- ja kulunõuded on tarbijakrediiti reguleerivate sätetega kooskõlas.
16.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal oli kohaldatav Eesti Panga 30.11.2023 avaldatud määr 17,36%, mille kolmekordne määr oli 52,08%. Lepingust nähtub, et krediidi kulukuse määraks märgiti 35,92% aastas.
17.Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra lepingu sõlmimise kuupäeva, krediidisumma 724 eurot, maksepuhkuse 27.06.2024 kuni 06.01.2025, maksegraafikus märgitud maksetähtaegade ja osamaksete (60 kuumakset) alusel. Arvutuse tulemusena kujuneb krediidi kulukuse määraks ligikaudu 35,9169% aastas, mis ümardatuna on 35,92% aastas. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et mõni tarbijale teada olnud krediidiga seotud kohustuslik tasu oleks KKM-i arvutusest välja jäetud. Seetõttu ei ole alust lugeda lepingut krediidi kulukuse määra tõttu tühiseks.
18.Järgmiseks kontrollib kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja võib tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on kogutud andmete analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vaidluse korral peab krediidiandja tõendama, millist teavet ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks kogus ja kuidas ta seda hindas.
19.Kostja märkis 27.06.2024 esitatud krediiditaotluses igakuiseks sissetulekuks 1268 eurot ja igakuisteks kohustusteks 140 eurot. Taotletud krediidisumma oli 724 eurot, lepingu kestus 60 kuud ja igakuine osamakse 27,40 eurot (dtl 27). Krediidiandja selgituste kohaselt lähtuti otsuse tegemisel kostja enda esitatud andmetest, varasemast maksekäitumisest, krediidiandjal olemas olnud andmetest ja välistest registritest saadud teabest. Krediidiandja üldise otsustusmudeli kirjelduse järgi kontrollitakse muu hulgas maksehäireid, olemasolevaid krediidikohustusi ja sissetulekuandmeid ning vajaduse korral küsitakse pangakonto väljavõtet (dtl 54–56).
20.Esitatud tõenditest nähtub siiski üksnes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamise üldine kord ja kostja enda esitatud andmed. Kohtule ei ole esitatud EMTA või pensioniregistri päringu tulemust, krediidiregistri või maksehäireregistri lepingu sõlmimise aegset vastust, pangakonto väljavõtet ega muud sõltumatust allikast pärinevat tõendit, millest nähtuks kostja tegeliku sissetuleku suurus ja regulaarsus või tema tegelike finantskohustuste ulatus. Lepingus sisalduv kostja nõusolek pensioniregistri päringu tegemiseks tõendab krediidiandja õigust päring teha, kuid mitte päringu tegemist ega selle tulemust.
21.Samuti ei ole esitatud konkreetse krediidiotsuse arvutust ega automaatse otsustusmudeli väljundit, millest nähtuks, milliseid andmeid mudel käesoleval juhul kasutas, kuidas võeti arvesse kostja olemasolevaid kohustusi ja varasemat kliendisuhet ning kui suur summa jäi kostjale pärast finantskohustuste ja mõistlike elamiskulude tasumist. Asjaolu, et taotlus sai automaatselt positiivse otsuse, ei võimalda ilma otsuse aluseks olnud andmete ja arvutusteta kontrollida, kas kostja krediidivõimelisust hinnati sisuliselt.
22.Pangakonto väljavõtte küsimata jätmine ei tähenda iseenesest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, kui krediidiandja tõendab, et muul viisil kogutud teave oli konkreetse tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav ja usaldusväärne. Käesolevas asjas ei tõenda kostja enda taotluses märgitud andmed ja hageja üldised selgitused krediidiotsuse protsessi 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 kohta, et kostja sissetulekut ja kohustusi kontrolliti sõltumatute allikate alusel. Ka hilisem, 07.01.2026 koostatud Taust.ee väljatrükk (dtl 28) ei tõenda, milline teave oli krediidiandjale kättesaadav ja milliseid päringuid ta tegi lepingu sõlmimise ajal 27.06.2024.
23.Krediidisumma 724 eurot ja igakuise osamakse suurus 27,40 eurot ei vabastanud krediidiandjat krediidivõimelisuse nõuetekohase hindamise kohustusest. Hindamisel tuli arvestada lepingu kestust, tarbija kõiki olemasolevaid kohustusi ja tema suutlikkust tasuda lepingujärgsed maksed kogu lepingu kehtivuse ajal. Tarbijakrediidi teabelehe kohaselt pidi kostja tasuma kokku 1643,47 eurot ning krediidi kogukulu oli 919,47 eurot (dtl 15). Seetõttu ei saa krediidikoormuse jõukohasust hinnata üksnes krediidisumma või kuumakse nominaalse suuruse põhjal.
24.Tarbija kohustus esitada krediiditaotluses tõeseid andmeid ei asenda krediidiandja seadusest tulenevat kohustust kogutud andmeid nõuetekohaselt kontrollida. Esitatud tõenditest ei nähtu ka asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja esitas krediiditaotluses teadvalt ebaõigeid andmeid. Hageja viide valeandmete esitamise võimalusele on seetõttu üldine ega tõenda krediidiandja kontrollikohustuse täitmist käesoleval juhul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja omandas enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisava ja usaldusväärse teabe ning analüüsis seda viisil, mis võimaldas põhjendatult veenduda kostja suutlikkuses täita lepingut kokkulepitud tingimustel. Seetõttu ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine VÕS § 4034 lg-te 1, 2 ja 6 tähenduses tõendatud ning kohaldada tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärge.
25.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud tagajärg ei muuda lepingut tervikuna tühiseks, kuid piirab hageja nõuet seadusest tulenevalt.
26.Hageja esitatud alternatiivse ümberarvestuse järgi arvestas hageja VÕS § 94 lg 1 järgse intressimääraga maksepuhkuse ajaks intressi kokku 16,37 eurot. See arvestus põhineb hageja selgitusel ja hageja poolt esitatud arvutusel. Kohus saab arvestada, et hageja on alternatiivse nõude selliselt esitanud ning kostja ei ole seda vaidlustanud. Samas ei saa kohus VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamise korral rahuldada hageja lepingujärgse intressi nõuet 84,65 eurot ega lepingujärgse viivise nõuet 23% aastas ulatuses, milles need ületavad seadusest tulenevat ümberarvestust.
27.Lepingu ülesütlemise kehtivuse kontrollimisel tuleb eristada tõenditest nähtuvat ja hageja õiguslikku väidet. Tõenditest nähtub, et 05.12.2024 hoiatus puudutas lepingut nr L89016641021 ning selles märgiti, et kostja on vähemalt ühe teenuselepingu täitmisel viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega (dtl 24). Hagi aluseks oleva lepingu nr L89016762573 esimene maksepäev oli aga lepingu järgi 06.01.2025 (dtl 14), sest kostjale oli antud täismaksepuhkus kuni selle kuupäevani. Seega ei nähtu tõenditest, et kostja oleks 27.12.2024 seisuga hagi aluseks oleva lepingu nr L89016762573 alusel olnud viivituses kolme järjestikuse osamaksega.
28.Hageja tugineb ülesütlemise kehtivuse osas üldtingimuste p-le 5.3, mille järgi on krediidiandjal õigus teenuseleping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda muu hulgas juhul, kui klient on rikkunud mis tahes muud krediidiandjaga sõlmitud teenuselepingut. Kohus peab tarbijakrediidilepingu puhul kontrollima, kas kogu põhiosa sissenõutavaks muutmine oli tarbijakrediidi imperatiivsete normidega kooskõlas. Arvestades, et hagi aluseks oleva lepingu esimene maksepäev ei olnud ülesütlemise ajaks veel saabunud, ning hageja enda alternatiivse ümberarvestuse järgi ei olnud selle lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, ei saa kohus VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise korral lugeda kogu põhiosa ülesütlemise tõttu 27.12.2024 sissenõutavaks muutunuks. 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592
29.Seetõttu tuleb hageja alternatiivset nõuet käsitada eelkõige lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 tähenduses. Kuna leping ei ole tervikuna tühine, võib hageja nõuda kostjalt krediidisumma tagastamist lepingus ette nähtud maksegraafiku järgi, arvestades VÕS § 403 4 lg 7 järgset intressimäära ja seda, et tarbija ei võlgne muid tasusid. Kui hageja taotleb TsMS § 369 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist, peab selline nõue olema piisavalt määratletud. Hageja on alternatiivses arvestuses esitanud maksegraafiku alusel tulevikus tasumisele kuuluvad summad, mistõttu saab kohus nõuet selles osas hinnata hageja esitatud alternatiivse arvestuse piires.
30.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise juhuks alternatiivse ümberarvestuse. Ümberarvestuses lähtus hageja sellest, et lepingu põhiosa oli 724,00 eurot, lepingujärgne intress asendub VÕS § 94 lg 1 järgse intressiga ning makseid tuleb arvestada ümberarvestatud kohustuse katteks. Kostja ei ole hagile vastanud ega hageja ümberarvestusele vastu vaielnud. Kohus kontrollis hageja ümberarvestust ja leiab, et see on VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas ulatuses, milles lepingujärgne intress asendatakse seadusjärgse arvestusega ning kostjalt ei nõuta muid krediidiandja tasusid.
31.Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud 73,00 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisel ei võlgne kostja sissenõudmiskulusid ega muid krediidiandja tasusid, mistõttu ei saa makset arvestada tarbijale ebasoodsamalt sissenõudmiskulude katteks. Makset tuleb arvestada ümberarvestatud kohustuse katteks seaduses sätestatud järjekorras, st esmalt sissenõutavaks muutunud intressi ja seejärel põhiosa katteks.
32.Otsuse tegemise seisuga on maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud 06.06.2026, 06.07.2026 ja 06.08.2026 tähtpäevaga põhiosamaksed. Need põhiosamaksed on tasumata täies ulatuses, kokku 26,53 eurot. Lisaks on tasumata seadusjärgne intress 0,47 eurot, mis kujuneb sissenõutavaks muutunud intressi 1,24 euro ja tasutuks arvestatud intressi 0,77 euro vahena. Seega on otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ümberarvestatud võlgnevus kokku 27,00 eurot, millest põhiosa on 26,53 eurot ja intress 0,47 eurot. Kuna lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ega muutnud kogu põhiosa korraga sissenõutavaks, ei saa hageja nõuet rahuldada ülesütlemise tagajärjel korraga sissenõutavaks muutunud kogu põhiosa nõudena. See ei välista aga lepingu täitmise nõuet maksegraafiku järgi, sest leping jäi kehtima ning kostjal säilis kohustus tasuda ümberarvestatud põhiosa osamaksetena. Hageja on alternatiivses ümberarvestuses esitanud tulevikus tasumisele kuuluvad osamaksed tähtpäevade ja summade kaupa ning kostja ei ole nende suurusele ega tähtpäevadele vastu vaielnud. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed on seetõttu piisavalt määratletud ja nende saabumise aeg sõltub üksnes maksegraafikus ette nähtud tähtpäevadest.
33.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida; muu hulgas võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Käesolevas asjas on selline eeldus olemas. Kostja ei ole lepingu nr L89016762573 alusel enne nõude loovutamist makseid teinud ning pärast nõude loovutamist on tehtud makse olnud ebapiisav. Otsuse tegemise ajaks on kostjal tasumata sissenõutavaks muutunud põhiosa, intress ja viivis. Lisaks ei vastanud kostja hagile ega esitanud kohtule asjaolusid, millest saaks järeldada tema tahet ja võimet edaspidi maksegraafikut nõuetekohaselt täita. Nendel asjaoludel on põhjendatud eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid samast lepingust tulenevaid korduvaid maksekohustusi õigel ajal. Seetõttu on põhjendatud rahuldada hageja edasiulatuv nõue TsMS § 369 alusel ja mõista ülejäänud põhiosamaksed välja tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetena maksegraafiku järgi.
34.Hageja on alternatiivselt palunud juhul, kui kohus leiab, et lepingujärgne viivis ei ole väljamõistetav, mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Selline alternatiivne viivisenõue on kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega ning seda saab rahuldada 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 üksnes sissenõutavaks muutunud rahalistelt kohustustelt alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni tasumiseni. Osamakse Põhiosamaks tähtpäev e
Viivise algus
Viivise lõpp
Viivisemäär
24.08.202
10,15% aastas 07.06.2026– 30.06.2026; 10,40% aastas 01.07.2026–24.08.2026
0,19
10,40% aastas
0,13
10,40% aastas
0,05
06.06.2026
8,40
07.06.2026
06.07.2026
9,24
07.07.2026
06.08.2026
8,89
Kokku
26,53
24.08.202
24.08.202 07.08.2026
Viivitatud Viivi päevade arv s
0,37
Seega on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 0,37 eurot. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada selles ulatuses ning suuremas ulatuses jätta rahuldamata. Menetluskulud
35.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude jaotuse määramisel võtab kohus aluseks kogu hagi rahalise ulatuse, võrreldes hageja esitatud rahalisi nõudeid ja kohtu poolt põhjendatuks loetud rahalisi nõudeid. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlgnevust 691 eurot, intressi 84,65 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 164,59 eurot, s.o kokku 940,24 eurot. Lisaks tuleb menetluskulude jaotuses arvestada hageja alternatiivse nõude alusel rahuldatud tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid, sest need mõistetakse samuti kohtuotsusega välja. Kohus rahuldab hagi põhiosa 682,68 euro, intressi 41,32 euro (alternatiivsest ümberarvestuse järgi tasutuks loetud intress ja otsuse tegemise seisuga tasumata intress) ja viivise 0,37 euro ulatuses, s.o kokku 724,37 euro ulatuses. Kohus ei ole menetluskuluse jaotuse arvestamisel arvesse võtnud hagi esitamisel tsiviilasja hinna sisse arvestatud edasiulatuvat viivist ega kohtuotsusega väljamõistetud edasiulatuvat viivist. Hagi rahuldamise ulatus on seega 77,04% ja rahuldamata jääb 22,96%.
36.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja tasu 338 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 tähenduses.
37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei hüvitata lepingulise esindaja tasu automaatselt arve või kulunimekirja järgi, vaid kohus peab hindama töö vajalikkust, asja keerukust, menetluse mahtu, nõude suurust, vaidluse laadi ning seda, kas nõutav ajakulu ja tunnitasu on konkreetse asja asjaolusid arvestades mõistlik. Käesolevas asjas oli tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, mille lahendamisel tuli kontrollida krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi, ümberarvestatud nõude suurust, sissenõudmiskulude põhjendatust, viivise ümberarvestust ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmise eeldusi. Seetõttu ei saa asja pidada täiesti lihtsaks võlanõudeks, kuigi menetlus toimus kirjalikult ja kostja hagile ei vastanud.
38.Kohus peab põhjendatud märgitud ajakulu 2 tundi ja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta. Selline tunnitasu on käesoleva asja mahtu, õiguslikku keerukust, tarbijakrediidivaidluse eripära ja kirjaliku menetluse iseloomu arvestades mõistlik ega pane kostjale ebaproportsionaalset menetluskulude kandmise kohustust. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 240 eurot (2 tundi × 120 eurot). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 520 eurot, millest 280 eurot moodustab riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Kuna hagi rahuldatakse 77,04% 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-26-592 ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 77,04% põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, s.o 400,61 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
39.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.