L.J’i kaebus tsiviilasjas ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitise välja mõistmiseks Kaebaja – L.J, esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetlusosalised
Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium, esindaja Mari Kirs Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastuolu tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikega 1 kohaldamata riigivastutuse seaduse § 15 lõige 1 osas, milles kahju hüvitamise eelduseks on tingimus, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
2.Rahuldada L.J-i kaebus ja mõista Justiits- ja Digiministeeriumilt kaebajale välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot kohtumenetluse ebamõistlikult pika kestuse eest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx ning varalise kahju hüvitis 305 eurot.
3.Mõista Justiits- ja Digiministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1156 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.J (kaebaja) esitas 06.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse pärandvara jagamise nõudes. Hagi võeti Harju Maakohtu 01.03.2018 määrusega kohtu menetlusse (tsiviilasi nr x-
3-25-3061 xx-xxxx). Tsiviilasja nr x-xx-xxxx menetlus lõppes Harju Maakohtu 04.10.2024 määrusega, millega kohus kinnitas poolte kompromissi.
2.Kaebaja esitas 30.06.2025 Justiits- ja Digiministeeriumile (vastustaja) taotluse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 6305 eurot. Vastustaja keeldus 29.08.2025 kirjaga kahju hüvitamisest.
3.Kaebaja esitas 16.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega mõista Eesti Vabariigilt Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu kaebaja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 6000 eurot ja varalise kahju eest 305 eurot, s.o kokku 6305 eurot või alternatiivselt mõista kaebajale mittevaralise kahju hüvitis välja kohtu äranägemisel õiglases suuruses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad: Kaebaja taotleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-le 1 ja art-le 13 ning põhiseaduse (PS) §-dele 13, 14 ja 15 tuginedes ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtumenetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx vältas kokku 7 aastat. Tegemist oli lihtsa ja mittemahuka pärandvara jagamise vaidlusega, kus jagatava pärandvara esemeks oli vaid üks kinnistu. Pooled vaidlesid eeskätt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suuruse ning pärandvara arvelt kinnistuga seotud kulutuste hüvitamise üle. Asja menetlus toimus üksnes ühes kohtuastmes. Sellise kohtuasja mõistlik menetlusaeg esimeses kohtuastmes ei ületa 6 kuud. Menetluse venimist selles asjas ei saa mitte mingil määral ette heita pooltele, sest pooled täitsid kõik kohtu korraldused kohtu antud tähtaegadeks. Asja materjalidest nähtub, et pooled on hoopis korduvalt pöördunud kohtu poole sooviga kiirendada ja jätkata kohtumenetlust, sh on kaebaja esitatud 13.04.2021 kohtule kohtumenetluse kiirendamise taotluse ja pöördunud kohtu poole seoses menetluse venimisega ka hiljem. Kohtumenetlus maakohtus lõppes 7 aasta jooksul ainuüksi põhjusel, et pooled saavutasid kompromissi, vastasel juhul oleks menetluse kestus maakohtus kujunenud veel oluliselt pikemaks. Kaebajal ei ole etteheiteid asja menetlenud maakohtuniku pädevuse osas, kuid on selge, et enamuse 7-aastasest perioodist moodustas aeg, mil menetlus lihtsalt seisis, mitte mingeid toiminguid asjas ei tehtud ega oodatud poolte või kolmanda isiku järel. Ei nähtu põhjendusi, miks võttis kohtul kostja esitatud ekspertiisitaotlusele seisukoha kujundamine aega ligi 1,3 aastat. Asjas oli poolte jaoks äärmiselt oluline asja lahendamine mõistliku aja jooksul, et saada lõplik selgus, kellele pooltest hakkab kuuluma pärandvaraks olnud kinnistu ning oluline oli saada mõistliku aja jooksul võimalus kinnistu käsutamiseks. Kostja nõudis kaebajalt vaidlusaluse kinnistuga seoses ka kasutuseeliste hüvitamist, mistõttu suurendas menetluse venimine igapäevaselt seda kostja nõuet kaebaja vastu, millise kostja nõude tõttu kujunes ka kompromissi kohaselt kaebaja poolt kostjale tasutav summa tavapärasest suuremaks. Samuti on venimine kaasa toonud asjaolu, et vaidlusaluse kinnistu väärtus on aja jooksul pidevalt suurenenud (toimikust nähtuvalt oli 2017.a. kinnistu väärtus ca 140 000 eurot, 2020.a oli kinnistu väärtus ca 209 000 eurot ja 2024.a. oli kinnistu väärtus juba 370 000 eurot), mistõttu põhjustas menetluse venimine ka sel põhjusel kompromissi kohaselt kaebaja poolt kostjale tasutava summa olulise suurenemise.
2(10)
3-25-3061 Hinnanguliselt 90% ajast menetlus lihtsalt seisis, ilma, et selle põhjuseks oleks kas pooltest, kolmandast isikust või koroonapandeemia levikust tulenevad asjaolud. Kaebaja ei vastuta selle eest, et Harju Maakohtu kohtunikel võib olla suurem töökoormus kui teistel kohtunikel. Kohtute töökoormuse ebavõrdse jaotuse eest vastutab riik. Kohtueelse menetlusega vastustaja juures tekkis kaebajale õigusabikulude näol varaline kahju summas 305 eurot, mis tuleb hüvitada kaebajale osana oma õiguste kaitsmisest mõistliku menetlusaja ületamisega tekitatud kahju vastu. Lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast sarnastes kohtuasjades, tuleb kaebajale mittevaralise kahju tekkimist tuvastatud ebamõistlikult pika menetlusaja puhul eeldada, kui pole tõendatud vastupidist. Õiglase mittevaralise hüvitise suuruseks käesoleval juhul tuleb EIK-i praktikast lähtudes pidada vähemalt 6000 euro suurust summat. Kui kohus leiab, et sellises suuruses hüvitis on ebamõistlik, taotleb kaebaja alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel õiglases suuruses. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul ei ole kohtunik kohtumenetluse käigus kuritegu toime pannud. Riigikohus on tunnistanud kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis ei näe ette võimalust hüvitada mõistliku menetlusasja ületamisega kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralist kahju, PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks. Samad põhimõtted on kohaldatavad ka tsiviilkohtumenetluses ebamõistlikult pika kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõudele, mistõttu tuleb RVastS § 15 lg 1 selles osas jätta kohaldamata. Eesti riigivastutusõiguse ja EL-i õiguse vastuolu korral tuleb riigisisene norm või selle vastav osa EL õigusega seotud kahjuasjades jätta kohaldamata. Seega tuleb RVastS § 15 lg 1 vastavas osas jätta ka EL õigusest tulenevalt kohaldamata. Samuti tuleb riigisisene seadus jätta PS § 123 lg 2 kohaselt kohaldamata nende vastuolu tõttu Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, sealhulgas EIÕK-ga. Ebamõistlikult pika menetlusega tsiviilasjas nr x-xxxxxx rikuti EIÕK art 6 lg 1, mistõttu on kaebajal õigus nõuda hüvitist EIÕK art 6 lg 1 ja art 13 alusel, mis ei piira õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist tingimusega, et tuvastatud peab olema kohtuniku kuritegu ning RVastS § 15 lg 1 tuleb selles osas jätta kohaldamata. Eesti kohtupraktika jaatab võimalust nõuda kahju hüvitamist halduskohtus, kui isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. Väär ja tõendamata on, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohtumenetluse äärmiselt pikaajalise venimise põhjustasid poolte endi tegevus ja koroonapandeemia. Menetlust juhib kohus, mitte pooled, kohus peab olema menetluses aktiivne ja tagama mõistliku menetlusaja. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on pooled korduvalt taotlenud kohtult menetluse jätkamist, sh on kaebaja poolt esitatud kohtule kohtumenetluse kiirendamise taotlus. Kohus aga ei ole menetluse juhtimises olnud aktiivne ning tsiviilasja toimikust ei nähtu tõendeid ega argumente, miks on menetlus aastaid seisnud. Kohtul oli igal ajal võimalik istungeid korraldada ka tehniliste sidevahendite abil. Pooled olid tsiviilasja menetluses nõus kirjaliku menetlusega ja kohtuistungite määramine polnud kohustuslik.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebuse lahendamisel tuleb lähtuda õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist reguleerivast erinormist RVastS § 15 lg-st 1, mis näeb ette kohtumenetluses sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Vastustajale teadaolevalt ei ole tsiviilasja nr x-xx-xxxx menetlenud kohtunik tsiviilasja
3(10)
3-25-3061 menetlemisel toime pandud kuriteo eest süüdi mõistetud. Selliseid andmeid ei nähtu ka kohtule esitatud kaebusest. Seega tuleb kaebus RVastS § 15 lg 1 alusel rahuldamata jätta. Kui kohus leiab, et vajalik on hinnata mõistlikku menetlusaega, leiab vastustaja järgmist. Tsiviilasja nr x-xx-xxxx menetlusdokumentidest nähtuvalt vaidlesid pooled eeskätt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suuruse ning pärandvara arvelt kinnistuga seotud kulutuste hüvitamise üle. Tegemist ei olnud lihtsa ja mittemahuka pärandvara jagamise vaidlusega. Pooled on kohtule esitanud arvukalt menetlusdokumente, sh uusi asjaolusid ja tõendeid, mis on mõjutanud asja mahukust ja selle lahendamise kiirust. Näiteks kaks aastat pärast hagi menetlusse võtmist on kaebaja 15.04.2020 hagi täpsustanud, mh alternatiivsete nõuete ja täiendavate tõenditega. Kostja omakorda esitas vastuhagi 12.08.2021 ehk üle kolme aasta pärast hagi menetlusse võtmist. Hagimenetluse olemus tingis vajaduse anda pooltele piisavalt aega seisukohtade kujundamiseks, mis omakorda pikendas asja lahendamisele kuluvat aega. Asja lahendamisel omas keskset tähtsust kinnistu väärtus. Kostja esitas 29.03.2018 mh taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, mille kohus rahuldas 06.06.2019. Sellega seonduvalt kohustas kohus 30.08.2019 kostjat tasuma ekspertiisikulude katteks ettemaksu. Kohus jättis 06.12.2019 ekspertiisi läbiviimise taotluse aga rahuldamata, kuivõrd kostja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks ekspertiisi ettemaksu. Seega tekkis menetluse läbiviimisel viivitus esmajoones kostjast tulenevatest põhjustest, mis omakorda mõjutas kogu menetluse kulgu. Seejuures on ka kaebaja hilisemas menetlusetapis kostjale ette heitnud tahtlikku venitamist ja menetlusdokumentide esitamisega viivitamist, sest kohtuväliselt koostatud 11.03.2020 eksperthinnang esitati kohtule alles koos vastuhagiga, st poolteist aastat pärast selle valmimist. Samal ajal taotles kostja täiendavalt uue kinnistu turuväärtust kindlakstegeva ekspertiisi teostamist. Et tegemist oli vastuhagi aluseks olevate asjaolude tõendamisega ning ekspertiis aitaks asja lahendamisele kaasa, pidas kohus taotlust põhjendatuks (vt 31.08.2021 kohtuistungi protokoll, 2. osa). Kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Menetluse kulg ei viita, et kohus oleks tahtlikult menetlusega venitanud. Kohus tegi menetluse alguses aktiivselt menetlustoiminguid, täitis selgitamiskohustust ja tegeles asjaolude väljaselgitamisega väga põhjalikult. Asjas määrati neli kohtuistungit, millest 19.03.2020 toimuma pidanud istung tühistati seoses koroonaviiruse levikust tuleneva eriolukorra väljakuulutamisega. Vältimaks viiruse levikut, soovitas kohtute haldamise nõukoda (KHN) 16.03.2020 istungite korraldamist eelkõige tehniliste sidevahendite abil, kuid nende võimaluste puudumisel otsustas iga kohtunik kohtuistungi pidamise konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtuvalt. KHN-i soovitus oli muuhulgas lükata üldjuhul istungi pidamine või menetlustoimingu tegemine edasi ja teha see esimesel võimalusel pärast eriolukorra lõppemist. Vaidluse olemust arvestades ei olnud tegemist esmatähtsa ja kiireloomulise tsiviilasjaga. Pandeemiast tingitud olukord avaldas paratamatult mõju kohtute töö korraldusele ja seeläbi asjade menetlemisele ning seda ei saa kohtule olukorra erandlikust arvestades ette heita. Lisaks tuleb kohtumenetluse kestuse hindamisel arvestada ka Harju Maakohtu kohtunike suuremat töökoormust võrreldes teiste kohtute kohtunikega, mistõttu võib konkreetse kohtuasja lahendamine võtta keskmisest rohkem aega. Eeltoodust tulenevalt kooskõlastas kohus poolte esindajatega uue kohtuistungi toimumise aja 2021. a maikuus, misjärel vahetult enne 31.08.2021 kohtuistungi toimumist esitas kostja vastuhagi.
4(10)
3-25-3061 Viivitus, mis toimus ajavahemikul 18.01.2022 kuni 03.04.2024 ning oli paljuski seotud jätkuva koroonapandeemiaga, ei kahjustanud oluliselt kaebaja õigusi. Kaebusest ei nähtu, et kohtumenetluse kestus oleks takistanud kaebajal vaidlusaluse kinnistu kasutamist ega mõjutanud oluliselt määral tema elukorraldust või muid põhiõigusi. Kinnistul asuv elamu on olnud kaebaja alaline elukoht juba alates 1977. aastast ning ta on saanud kinnistut vaidluse kestel edasi kasutada. Poolte vahel 04.10.2024 sõlmitud kompromissi tingimuste kohaselt jäi vaidlusalune kinnistu poolte ühisomandi lõpetamisel kaebaja ainuomandisse.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb tsiviilasja nr x-xx-xxxx väidetavalt ebamõistliku menetlusajaga kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamist summas 6000 eurot või alternatiivselt hüvitist halduskohtu äranägemisel õiglases suuruses. Samuti taotleb kaebaja talle seoses vastustajalt eelnimetatud mittevaralise kahju nõudmisega kohtueelses menetluses tekkinud varalise kahju hüvitamist summas 305 eurot. Kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise piirid
7.RVastS-i erinormid piiravad kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamist sõltumata sellest, kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga. RVastS § 15 lg-de 1 ja 3 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist kahel juhul: 1) kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo; või 2) kui Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahuldanud isiku individuaalkaebuse EIÕK-i või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases kohtumenetluses, tingimusel, et rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Riigikohus ei ole neid norme (sh ebamõistlikult pika kohtumenetluse ajaga tekitatava võimaliku kahju osas) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistanud. RVastS § 15 lg-d 1 ja 31 kehtivad ja neis sätestatud eeldused õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks pole käesolevas asjas täidetud, sest pole tuvastatud kohtuniku kuritegu ning samuti pole EIK rahuldanud kaebaja individuaalkaebust. Seega oleks RVastS § 15 lg-st 1 tulenevalt Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude rahuldamine praegusel juhul välistatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsus asjas nr 3-18-2199, p 10).
8.Samas on EIÕK art 13 kohaselt igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. EIÕK on Eesti õiguskorra lahutamatu osa (Riigikohtu 06.01.2004 otsus nr 3-1-3-13-03, p 31). EIK-i praktika järgi peab konventsiooniga liitunud riik EIÕK art 13 järgi tagama, et riigisisesed õiguskaitsevahendid oleksid tõhusad nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning et õiguskaitsevahendi rakendamise tulemusena tehtaks otsus kaebuse kohta ning määrataks võimaliku tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis (Kudła vs. Poola, nr 30210/96, p 157). See kohustus seob eelkõige seadusandjat, kes on kohustatud kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks põhiõiguste teostumise ning kaitse. EÕIK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus tõhusale menetlusele hõlmab muu hulgas õigust nõuda, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p-d 74–77).
9.PS § 123 lg 2 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega on isikul, kelle EIÕK art-test 6 ja 13 tulenevaid õigusi on rikutud kohtumenetluse ebamõistlikult pika kestusega, õigus nõuda hüvitist vahetult neile EIÕK-i sätetele tuginedes. Kuna RVastS § 15 lg 1 on piiravam kui EIÕK art-d 6 ja 13, tuleb jätta RVastS selles osas PS § 123 lg-st 2 tulenevalt 5(10)
3-25-3061 kohaldamata vastuolu tõttu EIÕK-ga, ja lähtuda sellest, et kaebajale annab nõudeõiguse vahetult EIÕK. ei ole käesolevas asjas kaebuse läbivaatamise eelduseks ka RVastS-i eelkäsitletud normide suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamine. Mittevaraline kahju
10.Et hinnata seda, kas kaebajale võib olla tsiviilasja menetluse kestusest tulenevalt tekkinud mittevaralist kahju, käsitleb kohus järgnevalt kohtumenetluse käiku ja maakohtu tehtud menetlustoiminguid selles asjas. Halduskohus ei hinda tsiviilasjas tehtud lahendite sisulist õiguspärasust (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 20).
11.Menetluse käik ja peamised menetlustoimingud tsiviilasjas nr x-xx-xxxx olid järgmised: - hageja (käesolevas haldusasjas kaebaja) esitas 06.10.2017 kohtule hagiavalduse pärandvara jagamise nõudes; - kohus võttis 01.03.2018 pärast hagiavalduse käiguta jätmist ja puuduste kõrvaldamist hagi menetlusse; - kostja esitas 29.03.2018 hagile vastuse, taotledes mh pärandvaraks oleva kinnistu väärtuse selgitamiseks ekspertiisi määramist; - 06.06.2019 toimus asjas esimene kohtuistung; - kohus viis läbi ekspertiisi ettevalmistava menetluse ja kohustas 30.08.2019 määrusega kostjat tasuma ettemaksuna eksperdikulud; - kohus jättis 06.12.2019 määrusega ekspertiisitaotluse rahuldamata, sest kostja ei tasunud kohtu määratud ajaks eksperdikulu ettemaksu; - kohus määras järgmise kohtuistungi ajaks 19.03.2020; - kohus tühistas 13.03.2020 kohtuistungi aja Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 välja kuulutatud eriolukorra tõttu (koroonaviiruse pandeemiline levik), leides, et saab täita eelmenetluse ülesanded kirjalikus menetluses ilma eelistungit pidamata; - hageja esitas 15.04.2020 kohtule hagi täpsustuse, alternatiivsed nõuded ja täiendavad tõendid; - hageja esindaja palus 28.07.2020 kohtul teatada, mis seisus on tsiviilasja menetlus. Kohus hageja esindajale ei vastanud; - hageja esitas 13.04.2021 kohtumenetluse kiirendamise taotluse; - kohus rahuldas 14.05.2021 kohtumenetluse kiirendamise taotluse ja küsis menetlusosaliste seisukohta kohtuistungi määramiseks 07.06.2021; - pooltega kooskõlastatult määras kohus kohtuistungi ajaks 31.08.2021; - kostja esitas 12.08.2021 vastuhagi, taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja uue taotluse kinnistu väärtuse selgitamiseks ekspertiisi määramiseks; - hageja esitas 30.08.2021 vastuse vastuhagile; - 31.08.2021 toimus asjas teine kohtuistung, kohus andis mh pooltele tähtajad oma nõuete täpsustamiseks; - hageja esitas 23.09.2021 kohtule täiendava seisukoha; - kostja esitas 24.09.2021 vastuhagi täpsustused, täiendavad seisukohad ja taotluse hageja vande all ülekuulamiseks; - 18.01.2022 toimus asjas kolmas kohtuistung, millel kohus: 1) määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse tähtajad määrab kohus pärast ekspertiisiakti saabumist; 2) kohustas hagejat esitama täiendavad tõendid kohtule hiljemalt 01.02.2022. Kostja ei pea sellele vastama enne, kui kohus määrab tähtajad kirjalikus menetluses; - kohus alustas 18.01.2022 ettevalmistusi kinnisasja väärtusele ekspertiisi määramiseks; - hageja esitas 31.01.2022 täiendava seisukoha ja tõendid;
6(10)
3-25-3061 - hageja esindaja palus 11.08.2023 kohtul teatada, mis seisus on tsiviilasja menetlus. Kohus kaebajale ei vastanud; - hageja esindaja palus 10.01.2024 kohtul teatada, mis seisus on tsiviilasja menetlus; - kohus vastas 03.04.2024 hageja esindaja 10.01.2024 kirjale, et rakendab asjas menetluse kiirendamise abinõuna ekspertiisi määramist ja asja kirjalikus menetluses lahendamise määramist ning lubas teha vastavad määrused 10.04.2024; - kohus saatis 03.04.2024 registreeritud eraekspertide nimekirja kantud isikutele kirjad, et jätkata kinnisasja väärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi määramist; - kohus tegi 23.05.2024 määruse, millega määras ekspertiisi kinnisasja hariliku väärtuse väljaselgitamiseks. Eksperdil tuli esitada kohtule ekspertiisiakt 60 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest; - 14.06.2024 esitas hageja ettepaneku kohtuasja lahendamiseks kompromissiga; - ekspert esitas 22.07.2024 kohtule taotluse ekspertiisi tähtaja pikendamiseks kuni 06.08.2024; - kohus rahuldas 22.07.2024 eksperdi taotluse ja pikendas ekspertiisi tähtaega kuni 06.08.2024; - kohus andis 24.07.2024 pooltele hageja kompromissettepanekut arvestades tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja kompromisskokkuleppe kohtule esitamiseks kuni 26.08.2024; - 05.08.2024 esitas ekspert kohtule ekspertiisiakti; - kohus kinnitas 04.10.2024 määrusega kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
12.Tsiviilasja menetluse kestus maakohtus oli hagiavalduse esitamisest kuni kohtumenetluse lõpetanud määruse tegemiseni seega ligikaudu 7 aastat (6 aastat, 11 kuud ja 28 päeva).
13.EIK pole näinud ette kindlaid ajalisi piire mõistliku menetlusaja määramisel, vaid väljakujunenud praktika järgi tuleb menetluse kestuse mõistlikkuse hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: kohtuasja keerukus, kaebuse esitaja käitumine, menetlejate tegevus ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevad hüved (varasem praktika kokku võetud nt Bieliński vs. Poola, nr 48762/19, p-d 42-44).
14.Kohtuasja keerukus hõlmab EIK-i praktika kohaselt nii asja õiguslikku kui faktilist keerukust, menetlusosaliste paljusust, ekspertide kasutamise jm tõendamise probleeme (nt Papachelas vs. Kreeka, nr 31423/96, p 39; Katte Klitsche de la Grange vs. Itaalia, nr 12539/86, p 55; H. vs. Ühendkuningriik, nr 9580/81, p 72; Humen vs. Poola, nr 26614/95, p 63). Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalust tsiviilasja võib pidada kahtluseta lihtsaks ja vähemahukaks. Isegi kui ühest kinnistust koosneva pärandvara jagamine kahe pärija vahel ei kujuta endast enamasti materiaalõiguslikult keerukat küsimust, tuleb asja keerukuse hindamisel arvesse võtta ka toimunud menetlust, esitatud tõendite hulka jms. Vastustaja esitas asjas vastuhagi ja nii hageja kui kostja muutsid ja täpsustasid vaidlusaluses asjas korduvalt oma nõudeid, esitasid erinevaid menetluslikke taotlusi, sh taotlusi uute tõendite kogumiseks. Asjas teostati ekspertiis, mille tähtaega eksperdi taotlusel pikendati. Menetluse pikkusele avaldas mõju ka kostja käitumine, millest tulenevalt ekspertriisi läbiviimine esimesel korral ei õnnestunud. Asjas toimus kolm kohtuistungit, mille vajalikkuses ei ole menetlusosalised kahelnud.
15.Kaebaja enda käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta eelkõige seda, kas ta ise põhjustas viivitusi või kasutas menetlusõigusi pahauskselt, samuti kas kaebaja kasutas ise tema käsutuses olnud vahendeid menetluse kiirendamiseks/kiirendamise taotlemiseks (nt Unión Alimentaria Sanders S.A. vs. Hispaania, 11681/85, p 35; Humen vs. Poola, nr 26614/95, p 66). Kohus leiab, et kaebaja oma käitumisega menetluse venimist ei põhjustanud. Samuti 7(10)
3-25-3061 esitas kaebaja 13.04.2021 kohtumenetluse kiirendamise taotluse ja küsis kohtult ka hiljem korduvalt selgitusi menetluse viibimise kohta.
16.Menetlejate tegevuse hindamisel võtab EIK arvesse kõigi riigiorganite, mitte üksnes kohtute tegevusest tulenevat mõju menetluse pikkusele. Kuna kohtusüsteemi ülesehitamine ja toimimine on iga liikmesriigi enda vastutusalas, ei loe EIK üldjuhul menetluse venimist vabandavaks asjaoluks kohtute suure töökoormuse ja ressursinappuse põhjusel (nt Cappello vs. Itaalia, nr 12783/8, p 17; Bieliński vs. Poola, nr 48762/19, p 46). Eesti kohtupraktikas on kohtu suurt töökoormust menetluse pikkuse mõistlikkuse hindamisel arvestatud (nt Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus asjas nr 3-21-2219, p 10.2). On üldiselt teada, et Harju Maakohtu töökoormus tsiviilasjade lahendamisel oli vaidlusaluse kohtuasja kestuse perioodil ja on ka praegu väga suur. Seda on korduvalt hinnatud kriitiliseks, kohtunikele suurt ülekoormust põhjustavaks ja menetluskvaliteedile riske tekitavaks.1
17.Tähtsusetu ei ole menetlusaja mõistlikkuse hindamisel ka asjaolu, et tsiviilasja menetluse aja sisse jäi tervikuna koroonaviiruse epideemilise leviku ja selle tõkestamiseks erandlike meetmete kohaldamise periood. Kohus ei nõustu kaebajaga, et viiruse epideemilisel levikul ei saa olla kohtuasja menetluse kestuse hindamisele mingit mõju. Ka EIK on möönnud, et ehkki viiruse epideemiline levik ei saa vabastada riiki põhimõtteliselt kohustusest mõistliku kohtumenetluse aja tagamisel, oli sellel siiski kohtumenetluste kestusele selge kahjulik mõju (Q ja R vs. Sloveenia, 2022, 19938/20, p 80). Viiruse epideemiline levik ei tinginud käesolevas asjas mitte üksnes vajadust jätta üks füüsiline kohtuistung ära, vaid omas kohtu tegevusele palju laiemat negatiivset mõju, sest oli seotud vajadusega kujundada töö viiruse leviku ajaks üldiselt ümber, hinnata ümber prioriteetset lahendamist vajavad küsimused, asendada haigestunud kohtutöötajaid jne.
18.EIK-i praktikast tulenevalt vajavad teatud kategooriatesse kuuluvad õigusvaidlused kiiremat lahendamist nende kaalu tõttu puudutatud isikute õigustele. Sellisteks loetakse nt töövaidlusi, isiku teovõimet ja laste õigusi käsitlevaid vaidlusi (nt Mikulić vs. Horvaatia, 53176/99, p 44; Bara ja Kola vs. Albaania, 43391/18, p 72). Käesolevas kohtuasjas oli tegemist pärandvara jagamise vaidlusega. Selliseid vaidlusi ei ole EIK menetlusaja pikkuse osas kaebaja õiguste seisukohast eriti kaalukateks ja kiiremat tegutsemist nõudvateks lugenud (konkreetselt pärandvara jagamise kohta Omdahl vs. Norra, 46371/18, p-d 63-64), sh ei ole omistanud erilist kaalukust sellele, et pärandvara väärtus võib kohtumenetluse ajal muutuda. Käesolevas kohtusajas oli jagatav pärandvara (kinnisasi) kaebaja elukoht, kuid menetluse käigus ei tekkinud mingit tegelikku ebakindlust või kahtlust selles, kas kaebajal on võimalik selle kasutamist jätkata. Kaebaja heidab ette, et kohtumenetluse venimise tõttu suurenes tasu, mida ta pidi kostjale kompromissi kohaselt tasuma (kinnisasja kasutuseelis ja kinnisasja väärtuse suurenemine). Kohus leiab, et kompromissi sõlmimine 04.10.2024 maakohtu poolt kinnitatud kujul, sh selle järgi tasumisele kuuluvate rahasummade suurus, oli määratud vastavalt poolte endi soovile. Ajal, mil pooled avaldasid kohtule soovi kohtuasja kompromissiga lõpetamiseks (2024. a) oli kohus asunud uuesti aktiivselt menetlust läbi viima. Pole võimalik öelda, kas kaebaja poolt kostjale tasutav summa oleks kujunenud sama suureks ka juhul, kui menetlus oleks kompromissi asemel lõppenud kohtuotsusega.
19.Kuigi eelnevast nähtuvalt on vaidlusaluse tsiviilasja menetluse pikkus vähemalt osaliselt seletatav objektiivsete asjaoludega, ei saa 7 aastat üksnes ühes kohtuastmes menetletud tsiviilasja puhul pidada siiski mõistlikuks. EIK-i praktikast tulenevalt on määrav menetluse kogupikkus ning menetlus võib olla kokkuvõttes ülemäärase pikkusega ka juhul, kui selle
Nt https://www.err.ee/1609603067/kohtunikud-uliinimlik-koormus-ohustab-menetluste-kvaliteeti
8(10)
3-25-3061 üksikud etapid on eraldivõttes mõistliku pikkusega (nt Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, 931/13, p-d 210-211). Ehkki kohus ei nõustu kaebaja väitega, et menetlus 90% ajast seisis, tuleb möönda, et tsiviilasja menetlustoimingutes olid 13.03.202014.05.2021 ja 18.01.2022-03.04.2024 pausid, mille tekkimise põhjuseid vastustaja ei ole piisavalt selgitanud ja mis ei selgu ka tsiviilasja toimiku materjalidest. Selliste kokku ligemale 3,5 aasta pikkuste pauside tekkimist ei saa õigustada üksnes üldiste viidetega koroonaviiruse epideemilise leviku mõjudele või kohtu töökoormuse ja töökorraldusega seotud probleemidele.
20.Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas on rikutud kaebaja EÕIK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenevat õigust sellele, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. EIÕK art 13 järgi on kaebajal õigus nõuda, et talle määrataks tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis.
21.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist 6000 eurot või alternatiivselt hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kahju ulatuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet ja nende kumulatiivset mõju (vt nt Riigikohtu 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 21; 17.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-7014, p 24). Asjakohane on arvestada ka EIK praktikaga sarnastel juhtudel.
22.Oma siseveendumusele tuginedes ja eespool välja toodud asjaolusid arvestades loeb kohus käesoleval juhul kohaseks mittevaralise kahju hüvitiseks rahasumma 1000 eurot. Kohus leiab, et ehkki EIK-i praktika mõistliku menetlusaja ületamisega tekitatud kahju hüvitamisel on ulatuslik, ei saa sellest teha üks-üheselt järeldusi käesolevas kohtuasjas kohase hüvitise määramisel. Käesoleval juhul tuleb arvestada mh koroonaviiruse levikus mõjust tekkinud erandlikke asjaolusid kohtu töökorraldusele ja -mahule ning Eesti keskmist elatustaset. Varaline kahju
23.Kaebaja taotleb täiendavalt varalise kahju hüvitamist summas 305 eurot. Tegemist on õigusteenuse kuluga (koos käibemaksuga), mis tekkis kaebajale tema esindamisel käesolevas kohtuasjas käsitletava mittevaralise kahju nõudmisel kohtueelses menetluses vastustaja juures. Õigusabikulu ja selle suuruse tõendamiseks on kaebaja esitanud õigusbüroo arve teenusele „taotluse koostamine Justiits- ja Digiministeeriumile kahju hüvitamiseks“ (dtl 36).
24.Kohtupraktikas on mööndud, et RVastS § 7 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel asjakohane ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-s 3 sätestatu. Nimetatud norm võimaldab otsese varalise kahjuna nõuda muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 3 rakenduspraktikast lähtudes peavad sellise nõude rahuldamiseks olema täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused ehk RVastS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatu. Professionaalse õigusabi kasutamine juba kohtueelselt on üldjuhul mõistlik ning aitab pooli valmistuda võimalikuks kohtuvaidluseks. Samuti pole põhjust eeldada, et kaebaja pidanuks olema suuteline iseseisvalt selgitama välja oma õiguste kaitse võimalused (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2020 otsus asjas nr 3-11-2971, p 24).
25.Kohus leiab, et kaebaja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu saab käsitleda otsese varalise kahjuna RVastS § 7 lg 3 mõttes, see kulu on tõendatud, kulu hüvitamise eeldused on
9(10)
3-25-3061 täidetud ning selle väljamõistmine vastustajalt kaebaja kasuks kogu taotletud ulatuses on põhjendatud.
26.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebaja alternatiivse nõude mõista vastustajalt kaebajale välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1000 eurot. Samuti rahuldab kohus kaebaja nõude mõista vastustajalt tema kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 305 eurot. Kokku mõistab kohus kaebaja kasuks vastustajalt seega välja kahjuhüvitise summas 1305 eurot. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus loeb, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on rahuldatud alternatiivse nõude osas täies ulatuses, seega loeb kohus kaebuse rahuldatuks täies ulatuses. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1156 eurot (riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud (koos käibemaksuga) summas 806 eurot). Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane. Koos taotlusega esitas kaebaja menetluskulusid tõendavad dokumendid (dtl 71–74). Kohus leiab, et asja keerukust, mahtu, menetluse kestust ning advokaaditeenuse keskmist hinda arvestades on kaebaja kulud õigusteenusele usutavad, vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kaebajale taotletud ulatuses välja mõista. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole käesolevas asjas taotletud ning need jäävad poolte endi kanda.
28.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.