W.F esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 26.10.2026 käskkirja nr 1-26/1-2/442 kehtivuse peatamiseks (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine)
Menetlusosalised
Taotluse esitaja W.F
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse ning menetlusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde W.F kontode väljavõte perioodist 27.06.202626.10.2026.
Jätta taotleja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-le 3 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Sekretäril saata määrus taotlejale ja Tallinna Vanglale (teadmiseks).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 26.10.2026 käskkirjaga nr 1-26/1-2/442 kohaldati W.F-i suhtes alates 26.10.2026 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, mis kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjas on viidatud Tallinna Vangla järelevalvekorralduse üksuse inspektor-korrapidaja abi 26.10.2026 koostatud ettekandele nr 126-13683, mille kohaselt toimus 26.10.2026 kella 11:00 paiku intsident, mille käigus tungis kinnipeetav W.F sektsioonist S5 välja, kuigi valvur püüdis seda takistada. Eelneva tulemusel
3-26-3492 kukkus valvur põrandale ning tundis valu põlves. Kuigi kinnipeetavat püüti veel takistada, suutis ta liikuda edasi vestlusruumi, millises olnud isikuid viskas pudelis olnud uriiniga. Edasiste võimalike konfliktide ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tuli vangla hinnangul kohaldada kinnipeetava suhtes vangistusseaduse (VangS) §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega tagatakse efektiivsem järelevalve kinnipeetava üle ning välistatakse kokkupuude vanglas viibivate isikutega. Kinnipeetava suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes võib kinnipeetav olla negatiivselt meelestatud. Kinnipeetav näitas enda käitumisega, et ohvriks võib osutada kes iganes, sh isikud väljaspool enda eluosakonda. Samuti tuleb kinnipeetava suhtes kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud, kuna seda tehakse vanglas viibivate isikute, vangla üldisejulgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Käesoleval hetkel tegeleb vangla juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamisega ja isik väljendab negatiivseid hoiakuid, mõtteid ja seeläbi alandavat ning vägivaldset käitumist kaaskinnipeetavate suhtes, mistõttu on samuti vajalik isiku eraldamine teistest vahistatutest arvestades prokuratuuri poolt seatud suhtlemispiiranguid.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 27.10.2027 W.F esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 26.10.2026 käskkirja nr 1-26/1-2/442 kehtivuse peatamiseks, samuti menetlusabi taotlus riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. Taotleja suhtes ei oleks tohtinud üksikvangistust tema tervisliku seisundi tõttu kohaldada. Taotlejal on diagnoositud depressioon, ärevus- ja paanikahäire ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei tohiks psüühikahäiretega kinnipeetavate suhtes üksikvangistust kohaldada. Üksikvangistus võib taotlejal vallandada psühhoosi, mis suurendab enesetapu riski. Lisaks esinevad tal närvilisus, luululised häired, isiksusmuutused, unehäired jms. Üksikvangitusse paigutamine vaidemenetluse ajal võib kahjustada kinnipeetava vaimset ja füüsilist tervist. Juhul, kui vaidemenetluse tulemusena osutub määratud karistus õigusvastaseks (näiteks karistuse ebaproportsionaalsuse tõttu), pole üksikvangistuses viibimise tagajärgi võimalik hiljem tagasi pöörata.
3.Tallinna Halduskohtu 27.10.2026 kohtunõudega kohustati Tallinna Vanglat esitama seisukoht W.F esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 29.10.2026, muu hulgas esitada kohtule asjassepuutuvad materjalid, selgitada konkreetse üksikvangistuse kohaldamise asjaolusid ning seda, kas nimetatud käskkirja osas on käesoleval ajal käimas vaidemenetlus. Oma väidete kinnituseks tuli vanglal esitada asjakohased tõendid.
4.Tallinna Vangla palub 29.10.2026 seisukohas esitatud taotlus rahuldamata jätta, põhjendades seda alljärgnevalt. Käesoleval juhul esineb julgeolekuabinõude kohaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Tallinna Vangla 26.10.2026 käskkirjaga nr 1-26/1-2/442 kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, viidati sündmusele nr 1-26-13683. Tegemist ei ole esimese samataolise sündmusega. Tallinna Vanglas registreeriti 28.05.2026 sündmus, mille kohaselt manipuleeris kinnipeetav eluosakonna trelluksega ning väljus sellest omavoliliselt paarkümmend minutit hiljem. Isik hakkas kaaskinnipeetavat taga ajama ning viskas teda pudelist kollaka vedelikuga, mis lõhnas uriini järele. Eeltoodust nähtub, et isik on ettearvamatu ning ta ohustab nii vangla üldist julgeolekut kui ka teisi isikuid (kaaskinnipeetavaid ja valvureid). Tema käitumises
2(5)
3-26-3492 avaldub subkultuuriline suunitlus. Kokkuvõtlikult saab julgeolekuabinõude kohaldamist pidada põhjendatuks ja proportsionaalseks.
5.Tallinna Halduskohtu 30.10.2026 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal hiljemalt 02.11.2026 kell 15.00 täiendavalt kohtule selgitada, kas vaidlusaluse käskkirja andmisel ning kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on hinnatud tema tervislikku seisundit ja kui on, esitada sellekohased põhjendused ja tõendid, samuti täpsustada, mida kujutavad endast käskkirja lk-l 2 viidatud prokuratuuri poolt seatud suhtlemispiirangud.
6.Tallinna Vangla selgitas 02.11.2026 vastuses kokkuvõtlikult järgmist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei hinnatud isiku tervislikku seisundit eraldi üle. Samas lähtutakse paigutustel AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) sisestatud tervisetõenditest, näiteks invakambri vajadus, esimese nari vajadus, jälgimiskambri vajadus enesevigastamise riski puhul jne. Ühtegi eelmainitud suunist LTKH poolt ei ole. Olukorras, kus vanglal lasub kohustus tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek, oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendamatu. Taotleja on oma käitumisega näidanud, et ta on võimeline kavandama ja toime panema õigusrikkumisi nii kaaskinnipeetavate kui ka ametnike suhtes. Puudub alus järeldada, et isiku tervislik seisund ei võimalda tal mõista üldtunnustatud käitumis- ja viisakusreegleid ning oma tegude võimalikke tagajärgi. Vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotlus
7.W.F on taotlenud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi korras (HKMS § 110 lg 1 p 1). Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ning vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab asja materjalide juurde W.F kontode väljavõte perioodist 27.06.2026-26.10.2026 (HKMS § 62 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.W.F on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Tallinna Vangla 26.10.2026 käskkirja nr 1-26/1-2/442 kehtivus, millega kohaldati taotleja osas täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehtivusega kuni asjaolude äralangemiseni. Taotleja on esitanud eelnimetatud käskkirja peale vanglale vaide ja seega on taotlus esitatud vaidemenetluse ajal, mis on lubatav (HKMS § 249 lg 2).
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
10.Kahtlust ei ole taotleja esialgse õiguskaitse vajaduses. Kuna kinnipeetava suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tal esialgse õiguskaitse vajadus. 3(5)
3-26-3492 Täiendavate julgeolekuabinõude võimalikke tagajärgi ei ole võimalik vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega täielikult kõrvaldada ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus.
11.Taotleja peamine argument 26.10.2026 käskkirja kehtivuse peatamiseks on see, et talle määratud karistus ei ole (arvestades tema tervislikku seisundit) põhjendatud ega proportsionaalne ning üksikvangistus mõjub tema tervisele halvasti. Kinnipeetava hinnangul võib üksikvangistus vallandada tal psühhoosi, mis suurendab enesetapu riski. Eelneva osas ei pea kohus aga pöördumatute tagajärgede saabumise ohtu kuigi suureks. Kohus möönab, et isikul võivad olla mõningased tervislikud probleemid, ent oluline on vangla poolt kohtule 02.11.2026 vastuses esitatud kinnitus, et puuduvad mis tahes tervishoiuteenuse osutaja suunised, mis kinnitaks taotleja üksikvangistuses viibimise vastunäidustust. Seega ei ole isiku tervislik seisund selline, et tema osas oleks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine välistatud. Eelnevat on varasemalt kinnitatud korduvalt ka kohtumenetluses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-1331; 31.05.2024 määrus nr 3-24-1123; 17.06.2024 määrus nr 3-24-1643; 08.07.2024 määrus nr 3-24-1931). Psühhiaatrid on aga avaldanud arvamust, et konkreetne kinnipeetav kipub oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada enda jaoks soodsamat kohtlemist (Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määrus asjas nr 3-24-1331, p 11).
12.Asjaolu, et isiku suhtes ei ole üksikvangistuse kohaldamine vastunäidustatud, on kinnitanud LTKH vahetult ka haldusasjas nr 3-26-2501 28.08.2026 kohtule edastatud vastuses. Eelnimetatud vastuses on LTKH täiendavalt selgitanud, et taotlejale on vanglas tagatud regulaarne terviseseisundi hindamine ja meditsiiniline jälgimine, võimalus pöörduda vangla tervishoiuteenuse osutaja poole, vajalikud arsti vastuvõtud ja uuringud vastavalt meditsiinilisele vajadusele, psühhiaatriline hindamine ja jälgimine, ettenähtud ravimite manustamine vastavalt raviskeemile. Taotleja terviseseisundit jälgitakse ning tervisliku seisundi muutumisel hinnatakse vajadust muuta tema paigutust, ravi või muid talle rakendatavaid meetmeid, hetkel need puuduvad. Kohtu hinnangul on eelnev asjakohane ka üksikvangistuses viibimise puhul, millise korral on taotleja muu hulgas efektiivsema järelevalve all. Seega juhul, kui eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise ajal peaks ilmnema, et isiku suhtes on üksikvangistus tervislikel põhjustel siiski vastunäidustatud, tuleb vanglal sellele reageerida.
13.Lisaks ei saa ka potentsiaalselt esitatava kaebuse eduväljavaateid kuigi suureks pidada. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 16).
14.Käesoleval juhul on ilmne, et taotlejast lähtus muu hulgas oht teiste inimeste julgeolekule ja tervisele. Tegemist on kaalukate õigushüvedega, mida vangla on õigustatud ja kohustatud kaitsma. Tallinna Vangla 26.10.2026 käskkiri sisaldab kaalutlusi, miks on vangla hinnangul isiku õiguste riive antud juhul põhjendatud ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik. Kohtu hinnangul ei pidanud vangla tervishoiuteenuse osutaja suuniste 4(5)
3-26-3492 puudumise tõttu ka käskkirja andmisel täiendavalt kinnipeetava tervislikku seisundit analüüsima, seejuures puudub kinnipidamisasutusel selleks ka vastav erialane teadmine. Seega ei saa vaidlustatud käskkirja pidada ilmselgelt õigusvastaseks ning esitatud vaide (ja esitatava kaebuse) perspektiive heaks.
15.Esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks on vajalik kaaluda ka vastanduvaid huvisid. Esialgset õiguskaitset ei kohaldata juhul, kui see kahjustab ülemääraselt avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ka ülekaalukas avalik huvi. Põhjendatud on vangla hinnang, et esineb oht vangla julgeolekule ja vanglas viibivatele isikutele. Nii nähtub asja materjalist, et kinnipeetav on tegutsenud varem korduvalt agressiivselt, planeerinud ning ellu viinud erinevaid õigusrikkumisi ning rünnanud teisi kinnipeetavaid ning vanglaametnikke. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel on kohtu hinnangul tõenäoline, et selline tegevus jätkuks, pannes ohtu teiste vanglas viibivate isikute julgeoleku. Kokkuvõtlikult on vangla julgeoleku, korra ja teiste isikute ohutuse tagamise vajadus kaalukam kui taotleja kohustus taluda ajutiselt seatud piiranguid.
16.Vastuseks taotluse väidetele selgitab kohus, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole psüühikahäirega kinnipeetava üksikvangistuses hoidmine välistatud. Enne sellise inimese üksikvangistusse paigutamist tuleb hinnata tähtsust omavaid asjaolusid ning konkreetse inimese olukorda. Vajaduse korral tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, nt suitsiidi- või enesevigastamise ohu tõrjumiseks (Euroopa Inimõiguse Kohtu 28. novembri 2023. a otsus nr 3501/20, Schmidt ja Šmigol vs. Eesti, p-d 123–126; 27. veebruari 2018.a otsus nr 50236/06, Shatokhin vs. Venemaa, p-d 30 32, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-24-855, p 10). Käesoleval juhul on aga selge, et taotleja osas ei ole üksikvangistuses hoidmine vastunäidustatud, kinnipeetav ise ei ole samuti enda väidete kinnituseks kohtule vastavaid tõendeid esitanud.
17.Kohus juhib tähelepanu, et taotlejal on võimalik tulevikus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vältida, muutes oma käitumist ja järgides õiguskuulekalt vanglas kehtestatud käitumiseeskirju. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et kuivõrd on isik oma õiguste kaitseks suuteline esitama arvukalt argumenteeritud pöördumisi nii vanglale kui ka kohtule, ei saa järeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal mõista üldtunnustatud käitumis- ja viisakusreegleid ning oma tegude võimalikke tagajärgi. Ka teatavate füüsiliste ja vaimsete terviseprobleemide esinemine ei anna kinnipeetavale õigust eirata vangla korda ning ohustada oma käitumisega teisi inimesi.
Eelnevast tulenevalt jätab kohus W.F esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
19.Esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse kiireloomulisena piiratud informatsiooni tingimustes (HKMS § 252 lg 1). Määruse avaldamine
20.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.