kohtunikud Orvi Koik, Janika Kallin ja Markus Kärner Roman Soukhovi süüdistuses KarS § 183 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi
Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuni 2026. a otsus üldmenetluses
Süüdistatav
Roman Soukhov, isikukood: 37707310250; asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas (ülejäänud ankeetandmed märgitud maakohtu otsuses)
Apellatsioonide esitajad
Roman Soukhov ja tema kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, RÕA
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
Jätta süüdistatava Roman Soukhovi ja tema kaitsja Meelis Masso apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Meelis Masso Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Roman Soukhovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 535,68 eurot, sh käibemaks 103,68 eurot. Mõista menetluskulu katteks Roman Soukhovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 535,68 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1.Roman Soukhovile on esitatud süüdistus selles, et ta on pannud toime 31. oktoobrist 2024 kuni 8. juunini 2025. a 52 erinevat vargust, millest 8 jäid katsestaadiumisse. Seega oma tahtliku tegevusega Roman Soukhov isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.1 Roman Soukhovit süüdistatakse samuti selles, et tema, olles narkosõltuvusravi teenuse saamise käigus omandanud kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult täpselt tuvastamata koguses narkootilise aine metadooni sisaldusega vedelikku, andis seda eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi. Oma tahtliku tegevusega pani Roman Soukhov toime narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise, s.o KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU OTSUS
2.Harju Maakohtu 5. juuni 2026 otsusega üldmenetluses mõisteti Roman Soukhov KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks. Süüdi tunnistati Roman Soukhov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat. Samuti tunnistati Roman Soukhov süüdi KarS § 183 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõisteti Roman Soukhovile liitkaristuseks vangistus 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29. mai 2024 ja 4.–5. veebruar 2025, s.o 3 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 10. juunist 2025. Roman Soukhovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagide, asitõendite ja menetluskuludega seonduv.
APELLATSIOONID
3.Apellatsioonid esitasid süüdistatav ja tema kaitsja Meelis Masso. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 5. juuni 2026 otsus osas, millega tunnistati Roman Soukhov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 183 lg 1 järgi (resolutsiooni punktid 2-3) ning mõisteti liitkaristus (resolutsiooni punkt 4) ja rahuldati tsiviilhagid (resolutsiooni punktid 812). Kaitsja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Roman Soukhov õigeks KarS § 183 lg 1 järgi. Kaitsja taotleb Roman Soukhovi süüdi tunnistamist 2. novembri 2024,
25.novembri 2024, 29. märtsi 2025, 12. aprilli 2025, 13. aprilli 2025, 13. mai 2025, 18. mai 2025 ja 1. juuni 2025 toimepandus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista süüdistatavale kergem karistus. Tsiviilhagid tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooni rahuldamisel jätta menetluskulud riigi kanda. 3.1 Süüdistatav taotleb tühistada Harju Maakohtu 5. juuni 2026 otsus. Süüdistatav taotleb teha uus otsus, millega mõista kergem karistus ning kohaldada KarS § 73 või 74 sätteid. Alternatiivselt asendada vangistus raviga KarS § 692 alusel. Tsiviilhagid jätta rahuldamata.
1-25-4879
4.Kaitsja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui tunnistas süüdistatava süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kaitsja leiab, et lähtudes KrMS § 7 lg-st 3 oleks kohus pidanud kahtluse tõlgendama süüdistatava kasuks ning mõistma süüdistatava õigeks KarS § 183 lg 1 järgi.
5.Apellant vaidlustab ka mõistetud karistust ning leiab, et süüdistatavale tulnuks mõista karistuseks vangistus kuni 2 aastat. Süüdistatava karistust tuleb kergendada ning kohaldada tema suhtes tingimisi vangistust KarS § 73 ja § 74 alusel või asendada vangistus raviga KarS § 692 alusel.
6.Maakohtul puudus võimalus rahuldada tsiviilhagid, sest kannatanud ei tõendanud oma kahju suurust. Lähtudes VÕS §-st 132 ja TsMS § 230 lg-st 1, oleks maakohus pidanud jätma tsiviilhagid rahuldamata.
7.Süüdistatav toetab kaitsja apellatsiooni. Karistuse, karistusest tingimisi vabastamise, vangistuse asendamise raviga ja tsiviilhagide osas on apellatsioonide väited kattuvad. Ühtlasi leiab süüdistatav, et ringkonnakohus peaks asja arutama lühimenetluses, kuivõrd maakohtus prokurör ja kohus sellega nõus ei olnud, kuigi ta esitas korduvalt taotlusi lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Süüdistatav leiab, et sellega on rikutud tema õigusi ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Lisaks pole leidnud tõendamist, et tema tõttu sai inimene mürgituse ja suri, tema tegi kõik selleks, et keegi ei saaks mürgitust. Maakohus pidanuks määrama DNA ekspertiisi, et seostada teda inimese surmaga. Ta ei saa aru, kelle või mille eest ta pidanuks vabandama, et tõestada puhtsüdamlikku kahetsust. Puudub vajadus lihtsalt neid vabandusi niisama öelda.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
8.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, kuivõrd kõik apellatsioonide väited on saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses ning maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega.
9.Süüdistatava taotlus lahendada tema kriminaalasi ringkonnakohtus lühimenetluses on õiguslikult asjakohatu. Õiguslikult asjakohatu on ka väide tema õiguste rikkumisest põhjusel, et prokurör ja kohus ei olnud nõus lühimenetlusega. Prokuratuuri õigus keelduda lühimenetluse kohaldamisest on kooskõlas KrMS § 234 lg 2 ning nõusoleku puudumisel ei ole kohtul võimalik kriminaalasja lahendada lühimenetluses.
10.Maakohtu põhjendused hõlmavad kõiki KarS § 199 lg 2 p 9 süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid ja on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Vandeadvokaat viitab küll Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-13, p-le 6.2 ja 6.3, mis puudutab süstemaatilisust, kuid jätab tähelepanuta samas lahendis p-des 7, 8, 9 märgitu, millele maakohus on viidanud ja millest juhindunud. Arvestades varguste rohkust, siis ei olnud vajalik põhjendada süüdistuses seda, miks loetakse tegu süstemaatiliseks (vt mõnevõrra teistel asjaoludel TlnRnKo nr 1-24-4199 p 60). Seega on asjakohatu seisukoht, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 399 lg 2 mõttes. 10.1 Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 31-1-63-14 toodud seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
1-25-4879 Seega kaitsja seisukoht KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisest on ainetu ja ilmselgelt põhjendamatu.
11.Kaitsja ja süüdistatava argumendid KarS § 183 lg 1 kohta on asjakohatud ja seda olukorras, kus süüdistatav ei eita metadooni edasiandmist ning peale süüdistatava ütluste on maakohus äärmise põhjalikkusega andnud hinnangu ka muudele kogutud ja uuritud tõenditele, mis üheselt kinnitavad süüdistatava süüd KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. Seega puuduvad igasugused kahtlused, mida kohus oleks pidanud tõlgendama tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 süüdistatava kasuks ning ainetu ja ilmselgelt põhjendamatu on viide KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisele. Ka on ainetud süüdistatava väited, et tema kellegi surma ei põhjustanud ja selle tõendamiseks pidanuks määratama DNA ekspertiisi, sest kellegi surma põhjustamises süüdistatavale süüdistust esitatud ei ole.
12.Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seega iseenestest asjaolu, et maakohus on mõistnud karistuse, mis vastas sisuliselt prokuröri poolt taotletule, ei too kaasa automaatset mõistetud karistuse tühistamist, sest maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis omavad tähtsust karistuse mõistmisel. Kolleegium leiab üksmeelselt, et maakohus on jälgitavalt kooskõlas kohtupraktikaga põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, sh põhjendas maakohus jälgitavalt ning veenvalt, miks tuleb 52 vargust toime pannud süüdistatavale mõista karistus, mis jääb sanktsiooni ülemmäära lähedale. Kui süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks, siis on see eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt rangema karistuse mõistmiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Varastatu kaupade väärtus oli arvestatav ning ei jäänud väheväärtusliku kauba alammäära piiresse. Seega ei kahjustatud õigushüve vähesel määral. Maakohtu seisukoht süü omaksvõtu kohta KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, vastab kohtupraktikale (vt RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 19) ning maakohus on ammendavalt KarS § 57 lg 1 p-de 3, 4 kohta kaitsjale vastanud.
13.Ühtlasi on süüdistatavat iseloomustavad andmed ja tema elukäik sellised, mis ei võimalda kohaldada KarS § 73 või 74 sätteid ning maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 16-17, nr 3-1-1-40-04, p 8, 15, nr 3-1-1-11-10, p 6.1, nr 3-1-118-11, p-d 8.1-8.2 ja nr 1-23-52, p 22-23). Viimati on märgitud sedagi, et mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine on kehtiva seaduse ja pikaajalise ning seni muutumatu kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid teatud asjaolude ilmnemisel. Kolleegium märgib, et Roman Soukhovile mõistetud karistuse asendamist raviga ei võimalda KarS § 692 kehtiv redaktsioon, sest puuduvad formaalsed eeldused.
14.Tsiviilhagide osas on maakohtu otsus taaskord kooskõlas kohtupraktikaga. Tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka (vt RKKKo nr 3-1-1-79-09, p 11, 15). Maakohtu käsitlus on kooskõlas senise kohtupraktikaga, kus varastatud asja väärtuse hindamisel on võetud aluseks asja turuhind kohtuotsuse tegemise ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-69-12, p 14) ning kahtlust ei ole ka asjade turuväärtuses (vt RKKKo nr 1-20-2438, p 41).
15.Roman Soukhovi kaitsja Meelis Masso esitas taotluse, mille kohaselt on apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu 450 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 558 eurot.
1-25-4879 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Ainsa erandina on ette nähtud kohtuistungil osalemine, millise toimingu eest võib ühes kohtuastmes taotleda tasu 432 eurost piirmäära ületavalt. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks on 432 eurot, millele lisandub käibemaks 103,68 eurot. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 432 eurot, millele lisandub käibemaks 103,68 eurot, kokku 535,68 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse süüdistatava suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
16.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.