Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 7 KÜ avaldus S. P. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 7 KÜ (registrikood 80281007), lepinguline esindaja Anne Talviste Puudutatud isik: S. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
22.05.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista S. P.`ilt Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 7 korteriühistu kasuks välja perioodi 01.2023-03.2026 majandamiskulude võlgnevus 833,54 eurot, lahendi tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivis 34,37 eurot ja viivis alates 22.08.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 799,17 eurot (833,54-34,37).
Jätta menetluskulud S. P. kanda.
4.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata avaldaja menetluskulud kindlaks 310 eurot ja mõista see summa S. P.`ilt Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 7 korteriühistu kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 7 KÜ (avaldaja) esitas 12.12.2025 Viru Maakohtule avalduse S. P. (puudutatud isik) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista perioodil 2023.a jaanuar-2025.a november tekkinud majandamiskulude põhivõlgnevus 2 201,62 eurot, seisuga 12.12.2025 sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 245,73 eurot ning viivis alates 13.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduses toodud asjaolude kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand, asukohaga XXX registriosa numbriga XXX. Puudutatud isik on avaldaja liige ning seega on tal tulenevalt põhikirja p. 4.2.6 alusel tasuda igakuiselt esitatud majandamiskulude arveid. Vastavalt avaldaja põhikirja p. 2 esitatakse liikmetele majanduskulude osas arveid üldelektri, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee, prügiveo, remondifondi, koristusteenuse, üldvee, avariifondi, laenu tagasimakse, reservfondi, kindlustuse ja kütte eest.
2.Kohus võttis 02.01.2026 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus.
3.Avaldaja selgitas 27.01.2026 kohtule, et puudutatud isikute poolt tehtud maksete tulemusena on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu seisuga 27.01.2026 859,98 eurot.
4.Avaldaja esitas kohtule 21.04.2026 avalduse nõude täpsustamiseks ja suurendamiseks sissenõutavaks muutunud võlgnevuste arvelt, mille kohaselt palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista perioodi 01.2023-03.2026 majandamiskulude põhivõlgnevus 1143, 54 eurot ja viivised KrtS § 42 lg 1 järgi VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras viivised alates 28.03.2026 põhinõudelt 1143, 54 eurot kuni selle kohase tasumiseni. Avalduse järgselt nõude täienduse kohaselt laekus puudutatud isikult menetluse ajal võlgnevuse katteks 1947,37 (1447,37+500) eurot, mille avaldaja on VÕS § 88 lg 8 järgi arvestanud maha: a) KrTS §42 lg 3 p. 3 järgi sissenõude kulu 50 eurot ja menetluskulud 310 eurot (asjas tasutud riigilõiv 50 eurot ja avaldaja esindaja õigusteenuse kulu 260 eurot); b) 12.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 245, 73 eurot; c) põhiosa võlgnevuse osaliselt 1341, 64 eurot. Avaldaja täiendas nõuet 2025-2026 arvetega nr 251254, 260154, 260254 ja 260354 kogusummas 283, 54 eurot, mis olid sissenõutavaks muutunud avaldaja nõude täiendamise hetkeks. Eeltoodu tulemusena on avaldaja nõude suurus puudutatud isiku menetlusdokumendi kohaselt 1143, 54 eurot, millele lisandub alates 28.03.2026 põhinõudelt seadusjärgses määras viivis.
5.Asjas peetud 22.05.2026 kohtuistungil ei nõustunud avaldaja kohtuga, et majandamiskulude koosseisu ei saa arvestada menetluskulusid summas 310 eurot. Samuti avaldas avaldaja esindaja kohtuistungil, et avaldaja menetluskulude suuruseks on 310 eurot, milles 50 eurot on tasutud riigilõiv ja 260 eurot avaldaja esindaja õigusteenuse kulu.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
6.Puudutatud isik esitas 08.01.2026 vastuse, milles avaldas, et on tasunud summa 2286,35 eurot avaldajale. Puudutatud isik täpsustas 13.01.2026 kohtule, et on teinud osalise makse 1447, 37 eurot Condor Finants OÜ-le avaldaja nõude katteks, mida tõendab kohtule esitatud 12.01.2026 maksekorraldus. 25.01.2026 avaldas puudutatud isik, et on tasunud
7.Puudutatud isik asjas 22.05.2026 määratud kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Samuti ei ole puudatud isik esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega vaielnud vastu avaldaja menetluskuludele.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS § 613 lg 1 p 1). Hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).
10.Avaldaja tugineb asjaolule, et puudutatud isik korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud avaldaja kui korteriühistu, liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.
11.Seega on avaldaja nõude eelduseks, et puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX registriosa numbriga XXX ning see asjaolu on ka tõendatud. Võlgnevuses olevate arvete koosseis on kooskõlas asjas esitatud avaldaja põhikirja p. 4.2.6 ning majandamiskulude aluseks olevad kuluarved on tõenditena kohtule esitatud.
12.Puudutatud isik on jätnud tasumata perioodil 2023.a jaanuar-2025.a november esitatud majandamiskulude arved, mistõttu on avaldajal sissenõutavaks muutunud põhinõue puudutatud isiku vastu summas 2 201,62 eurot. Kohtumenetluse ajal tasus puudutatud isik võlgnevuse katteks 1447, 37 eurot ja 500 eurot, kokku 1947,37 eurot.
13.Avaldaja esitas kohtule 21.04.2026 avalduse nõude täpsustamiseks puudutatud isiku poolt tasutud maksete tõttu ja suurendamiseks sissenõutavaks muutunud võlgnevuste arvelt. Nõude muutmise tulemusena palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista perioodi 01.2023-03.2026 majandamiskulude põhivõlgnevus 1143, 54 eurot ja viivised KrtS § 42 lg 1 järgi VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras viivised alates 28.03.2026 põhinõudelt 1143, 54 eurot kuni selle kohase tasumiseni. Avaldaja arvestas puudutatud isiku poolt saadud summast 1947,37 VÕS § 88 lg 8 järgi maha: a) KrTS §42 lg 3 p. 3 järgi sissenõude kulu 50 eurot ja menetluskulud 310 eurot (asjas tasutud riigilõiv 50 eurot ja avaldaja esindaja õigusteenuse kulu 260 eurot); b) 12.12.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 245, 73 eurot; c) põhiosa võlgnevuse osaliselt 1341, 64 eurot. Avaldaja täiendas nõuet 2025-2026 arvetega nr 251254, 260154, 260254 ja 260354 kogusummas 283, 54 eurot, mis olid sissenõutavaks muutunud avaldaja nõude täiendamise hetkeks. Eeltoodu tulemusena on avaldaja nõude suurus puudutatud isiku menetlusdokumendi kohaselt 1143, 54 eurot, millele lisandub alates 28.03.2026 põhinõudelt seadusjärgses määras viivis.
14.Kohus on seisukohal, et avaldaja on ebaõigesti arvestanud puudutatud isikult saadud summast maha käesoleva tsiviilasja menetluskulud 310 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja 260 eurot on avaldaja esindaja poolt osutatud õigusteenuse kulu avalduse esitamiseks võlgnevuse nõudes kohtule. Samal ajal nõuab avaldaja kulu: 310 eurot eraldi ka käesolevas asjas menetluskuluna. Vaidlust ei saa olla selles, et avaldaja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindaja õigusteenuse kulu 260 eurot on TsMS tähenduses menetluskulud ja neid ei saa
arvestada avaldaja nõuete katteks tehtud summast maha. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 44 p. 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulu. Kohus juhib ka avaldaja tähelepanu, et avaldaja on ise esitanud kohtule nõude majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes ning KrtS § 42 lg 2 p. 3 alusel võla sissenõudmise kulu 50 euro nõudes. Samuti on avaldaja ise palunud avalduses välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud tasutud riigilõivu 50 euro ja õigusabi kulu 260 euro näol.
15.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
16.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu majandamiskulude koosseisu kohta põhikirja, üldkoosoleku koosoleku protokollid ja nendega kinnitatud majanduskavad, puudutatud isikule esitatud majandamiskulude arved ja raamatupidamisest väljavõtted puudutatud isiku võlgnevuse kujunemise ja suuruse osas. Avaldaja nõude muutmise tulemusena palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista põhinõude võlgnevus 1143, 54 eurot, millele lisandub alates 28.03.2026 põhinõudelt seadusjärgses määras viivis. Nõude aluseks olev võlgnevuse periood on 01.2023-03.2026. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole kohaselt tasunud. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku poolt alles kohtumenetluse ajal võlgnevuse tasumise katteks tehtud maksed on käsitletavad nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 2 tähenduses. Ka sisuliselt ei ole puudutatud isik esitanud menetluse ajal ühtegi vastuväidet põhinõuetele ja kõrvalnõudele ega ka nende suurusele.
19.Arvestades määruse põhjendusi p.-des 14, 15 on kohus tuvastanud, et avaldajal on puudutatud isiku vastu majandamiskulude tasumise nõue 833,54 (1143, 54-310) eurot, millele lisandub alates 28.03.2026 põhinõudelt seadusjärgses määras viivis.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse osaliselt põhinõude osas summas 833,54 eurot ning seega mõistab kohus puudutatult isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 833,54 eurot.
21.Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude osaliselt summas 833,54 eurot, siis kuulub rahuldamisele ka kõrvalnõue viiviste näol. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 28.03.2026. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kohtulahendi tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivise summas 34,37 eurot perioodil 28.03.2026-21.08.2026. Kohus rahuldab ka avaldaja viivisnõude alates 22.08.2026 TsMS § 367 kuni põhivõla tasumiseni põhjusel, et asjas on esitatud tõendeid selle kohta, et puudutatud isik on pikaajaliselt võlgnevuses avaldaja ees ning on alust arvata, et seadusest tulenevaid kohustusi ei täideta kohaselt ka edaspidi. Kohtupraktika kohaselt peaks avaldaja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga.
22.Tõendeid, mille analüüsimist määruses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
23.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
24.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses, antud juhul kohtumääruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 260 eurot, kokku 370 eurot.
26.Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu 50 euro hüvitamise nõue põhjendatud. Põhjendatud ja vajalik on õigusabikulu koos 260 eurot. Koos riigilõivuga mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot. Puudutatud isikud avaldaja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.
27.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
28.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).