lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-15169/9

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 30.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-15169/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2442
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-15169

Kohtuasi

V.X-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): V.X (isikukood XXX) Usaldusisik: Svetlana Pilden

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta V.X-i maksejõuetusavaldus rahuldamata.
2.Vabastada Svetlana Pilden V.X-i usaldusisiku kohustustest.
3.Jätta menetluskulud V.X-i kanda.
4.Määrata V.X-i usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 818,40 eurot (käibemaksuga).
5.Anda V.X-ile määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda B OÜ (konto nr XXX AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6.

Sarnased lahendid

Muud
  • 09.11.20263-26-3612/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-26-23550/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.10.20262-26-23522/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 29.10.20263-26-3450/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.10.20262-24-7416/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.10.20262-26-12188/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tühistada Viru Maakohtu 25.08.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja V.X-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teavitama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
7.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.V.X (avaldaja, võlgnik) esitas 15.07.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud alates 2020. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik töötas kuni 2025 F OÜ-s XXX, töösuhe lõppes põhjusel, et hooaeg sai läbi. Võlgnikule vara ei kuulu. Igakuised sissetulekud puuduvad, võlgnik on hetkel vanglas. Kohustuste kohta esitab võlgnik K-Raha väljavõtte, millest nähtuva põhjal on võlgniku kohustuste kogusumma 24 709,50 eurot, kõigi kohustuste suhtes on algatatud täitemenetlused. Võlgniku selgituse järgi tekkisid võlgnevused tema enda rumalusest, ta soovib võlgnevused tasuda ja asuda õiguskuulekalt elama.

2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 25.08.2026 määrusega menetlusse, nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni, peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
3.Usaldusisiku arvates on avaldaja püsivalt maksejõuetu, kuid tema huvides on põhjendatud menetlus lõpetada. Avaldaja viibib aruande koostamise seisuga vahistatuna Viru Vanglas, tema karistuse kandmise tähtaeg on 13.10.2026. Avaldaja on lahutatud, tal on kaks ülalpeetavat. Avaldajal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja viis kehtivat väärteokaristust. Talle ei kuulu maksejõuetusemenetluse algatamise seisuga olulist vara, üksnes kaks sõidukit, mille registrikanded on peatatud ja millel puuduvad ülevaatused alates 2019. aastast. Avaldajal on arvelduskontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is, mõlema konto jäägid on negatiivsed ja arestitavad jäägid puuduvad. Võlgnik asus vanglas tööle alates 11.09.2026. Võlgniku teadaolevate kohustuste kogusumma on ligikaudu 60 800 eurot. Kohustused on tekkinud pikema aja jooksul ning oluline osa neist on olnud sundtäitmisel juba alates 2020–2021. aastast. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad muu hulgas elatisnõuded ja elatisabi nõue, menetluskulud, rahatrahvid ning erinevate eraõiguslike võlausaldajate nõuded. Võlgniku makseraskuste kujunemist on usaldusisiku hinnangul mõjutanud mitme asjaolu koosmõju. Kohustused on tekkinud ja kuhjunud pikema perioodi vältel, samal ajal kui võlgnikul ei ole olnud stabiilset sissetulekut ega vara, mille arvel kohustusi täita. Oluliselt on võlgniku töötamise ja sissetuleku teenimise võimalusi mõjutanud tema korduv viibimine kinnipidamisasutustes. Võlgnik viibis muu hulgas kinnipidamisel ajavahemikul 02.04.2022–02.08.2023 ja viibib uuesti kinnipidamisasutuses alates 02.07.2026. Tema praeguse karistuse kandmise tähtajaks on märgitud 13.10.2026. Seega on võlgniku võimalused saada püsivat töötasu ning täita pikema perioodi jooksul regulaarselt oma rahalisi kohustusi olnud piiratud. Samas ei saa makseraskuste tekkimist ja süvenemist seostada üksnes kinnipidamisasutuses viibimisega. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtub muu hulgas arvukalt hasartmängudega seotud tehinguid. Arvestades võlgniku juba sel ajal eksisteerinud rahalisi kohustusi ja piiratud sissetulekuid, ei saa sellist rahakasutust pidada võlausaldajate huvide seisukohalt mõistlikuks finantskäitumiseks. Samuti on võlgnikul märkimisväärses ulatuses elatisega seotud kohustusi. Võlgniku suhtes on täitmisel kahe lapse elatisnõuded ning riigi elatisabi nõue. Lapsele elatise maksmise kohustus ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel. Võlgnik on XXX, omab XXX ning on alates 11.09.2026 asunud Viru Vanglas tööle. Võlgniku vanust, haridust ja eriala arvestades võib eeldada, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist on tal põhimõtteliselt võimalik asuda tööle ja teenida regulaarset sissetulekut, millest rahuldada vähemalt osaliselt võlausaldajate nõudeid. Samas, arvestades tema ülalpeetavaid, võib see olla objektiivselt raskendatud. Juhul, kui võlgnikul puudub pärast vabanemist reaalne võimalus regulaarse sissetuleku teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, ei pruugi kohustustest vabastamise menetluse algatamine täita oma eesmärki. Tuleb arvestada, et menetluse algatamine võib võlgniku jaoks kaasa tuua ka ebasoodsa tagajärje nõuete aegumise seisukohalt. Lähtudes eeltoodust leiab usaldusisik, et hetkeseisuga ning eeskätt võlgniku enda huve arvestades oleks põhjendatum menetlus lõpetada.
4.Asjas toimus kohtuistung 21.10.2026. Võlgnik selgitas, et esialgu pidi ta arestis olema 20 päeva, kuid viibib nüüdseks vahistatuna Viru Vanglas. Igakuiseks sissetulekuks on töötasu 70 eurot Viru Vanglas töötamise eest. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustuste suurust, kohustustest vabastamise menetluse eesmärke ning menetluse perspektiivikusega seotud asjaolusid. Usaldusisik selgitas võlgnikule, et kriminaalasjas kokkuleppe sõlmimisel kaasnevad riigile hüvitatavad menetluskulud, mis tekitavad võlgnikule täiendavaid kohustusi ja usaldusisik ei saa sellise kokkuleppe sõlmimiseks nõusolekut anda. Täiendavalt märkis usaldusisik kohtule, et ta ei olnud teadlik ja võlgnik ei ole varem avaldanud, et käimas on kriminaalmenetlus ja selles on esitatud tsiviilhagid koos kahju hüvitamise nõudega. Kohus ja usaldusisik selgitasid, et võlgnikul oleks mõistlik esitada uus maksejõuetusavaldus pärast kinnipidamisasutusest vabanemist, kui tal on võimalik tegeleda tulutoova tegevusega ning täita kohustustest vabastamise menetluse eesmärke. Usaldusisik jäi seisukohale, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole hetkeolukorras võlgniku huvides. Võlgnik jäi jätkuvalt avalduse juurde.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
7.Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, leiab kohus, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.
8.FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt on avaldaja eeldatavad kohustused kokku 60 818,20 eurot, millele lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Kohustused on tekkinud pikema aja jooksul ning oluline osa neist on olnud sundtäitmisel juba alates 2020–2021. aastast. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad muu hulgas elatisnõuded ja elatisabi nõue, menetluskulud, rahatrahvid ning erinevate eraõiguslike võlausaldajate nõuded. Usaldusisiku aruande järgi on võlgniku töötamise ja sissetuleku teenimise võimalusi oluliselt mõjutanud tema korduv viibimine kinnipidamisasutustes, sh perioodil 02.04.2022–02.08.2023 ja uuesti alates 02.07.2026, karistuse kandmise tähtajaks on märgitud 13.10.2026. Asjas 21.10.2026 toimunud istungil selgus, et võlgnik on jätkuvalt kinnipidamisel ning tema suhtes algatatud

kriminaalasjas toimuvad istungid 2027. aasta juunikuus. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on võlgniku suhtes käimas kriminaalmenetlus asjas nr 1-26-5931 (võlgniku süüdistuses karistusseadustiku § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi), milles kohus on 21.10.2026 määrusega võtnud menetlusse kannatanute tsiviilhagid. Usaldusisik selgitas ärakuulamisel, et võlgnik ei avaldanud menetluses usaldusisikule, et tema suhtes on käimasolev kriminaalmenetlus.

10.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse üheks keskseks eesmärgiks on võimaldada võlgnikul mõistliku aja jooksul tegeleda tulutoova tegevusega ning teha oma võimaluste kohaselt võlausaldajatele makseid. Praegusel juhul puudub võlgnikul selline vara, mida oleks võimalik realiseerida. Istungil antud selgituste kohaselt saab võlgnik vanglas töötamise eest töötasuna 70 eurot. Kohus ei pea usutavaks, et vanglas saadava töötasu eest oleks võimalik teha makseid ulatuses, mis vähendaksid piisavalt võlgniku kohustusi ja täidaks seeläbi kohustustest vabastamise menetluse eesmärki. Samuti ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks vangistuses viibides lähiaastatel teenida sellist tulu, mis võimaldaks tal oma kohustusi arvestatavas ulatuses täita.
11.Samuti ei ole välistatud, et võlgniku suhtes käimasolevas kriminaalasjas tekivad võlgnikul uued kohustused ka menetluskulude ja kahju hüvitamise nõuete näol, mis kahjustavad veelgi rohkem tema maksevõimet ja menetluse eesmärkide saavutamise võimalikkust. See võib olla iseseivaks aluseks ennetähtaegselt kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, kuna menetluse ajal uute kohustuste tekkimine võib olla käsitletav võlausaldajate kahjustamisele suunatud süülise tegevusena (FIMS § 49 lg 8 koosmõjus lg-ga 5 ja § 45 lg 3 p-ga 4).
12.Kohtule esitatud avaldusest, kohtu poolt kogutud tõenditest ja istungil antud selgitustest nähtuvalt ei oleks võlgnikul võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada, arvestades olukorda, kus võlgnik võib kohustustest vabastamise menetluse algatamisel järgneva kolme aasta jooksul viibida olulise aja sellest kinnipidamisasutuses. Seetõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamine praegusel juhul põhjendatud. Võlgnikul on võimalik esitada uus maksejõuetusavaldus pärast seda, kui tema olukord on muutunud selliselt, et tal on tekkinud reaalne võimalus tegeleda tulutoova tegevusega ning teha võlausaldajatele oma sissetulekute arvelt tagasimakseid.
13.Võlgnik soovis enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.
14.Kuna kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, tuleb tühistada ka Viru Maakohtu 25.08.2026 määrusega võlgniku suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld ja tema vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
15.Kohus vabastab ka Svetlana Pildeni FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest võlgniku maksejõuetusmenetluses.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1612 eurot (koos käibemaksuga).

17.1 FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lause kohaselt

arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 17.2 PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 17.3

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

17.4 PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 223-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. 17.5 Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 10 ning usaldusisik ja võlgnik taotlevad usaldusisiku tasu hüvitamist menetlusabi korras, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub hüvitamisele 660 eurot (s.o 10 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24% (158,40 eurot). Kuna riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud

töötundide arv (sest see jäi alla 946 euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 818,40 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku töötunnid on hüvitatud riigi arvel. 17.6 PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (B OÜ, registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR EE101793410). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.10.20263-26-3214/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20262-26-18053/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja