Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2026, Narva Tsiviilasja number
2-25-19185
Tsiviilasi
Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu avaldus D D vastu majandamiskulude ja viivise nõudes Avaldaja: Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu (registrikood 80551777), seaduslik esindaja N L , lepinguline esindaja Nadežda Karpilo
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
isik: D
D (isikukood xxx)
Kirjalikus menetluses
1.Jätta Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu 13.08.2026 esitatud nõude suurendamise taotlus läbi vaatamata.
2.Rahuldada Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu 12.11.2025 avaldus osaliselt.
3.Mõista D D Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu kasuks välja perioodi 01.04.2024−31.10.2025 majandamiskulude võlgnevus 1704,42 eurot ja 21.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 185,93 eurot.
4.Jätta 31.10.2025 seisuga esitatud viivisenõue 3,88 euro ulatuses rahuldamata.
5.Mõista D D Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (1704,42 eurolt) alates 22.08.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
7.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 560 eurot ja mõista see summa D D Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu kasuks välja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-25-19185 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 12.11.2025 avalduse D D (puudutatud isik) vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on D D korteriomandi asukohaga XXX omanik. Korteriomanik tarbib korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid alates 01.04.2024 maksab tarbitud teenuste eest osaliselt ning kommunaalteenustest suurem osa jääb maksmata. 31.10.2025 seisuga on puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees 1704,42 eurot.
1.1.Avalduse kohaselt lähtus avaldaja arvete koostamisel kehtivast põhikirjast ja 24.07.2022, 10.07.2023 ning 19.07.2024 korteriomanike üldkoosoleku otsustest ning kommunaalteenuste osutajate poolt esitatud korteriühistule arvetest. Võlgnikule esitatud arvetes on välja toodud teeninduskulu, mis oli igakuiselt ühes ja samas summas 26,13 eurot (0,65 eurot/m2 * 40,2 m2) ning remondifondi kulu 8,04 eurot (0,20 eurot/m2 * 40,2 m2). Tasud tarbitud külma vee ja gaasi eest arvestati vastavalt D D poolt esitatud näitudele ning võttes arvesse ühikuhindu hankijate Narva Vesi AS ja AS Eesti Gaas poolt esitatud arvete alusel. Puudutatud isik ei ole pärast arvete kättesaamist talle arvestatud vee- ja gaasikuludele vastuväiteid esitanud. Tasud kütte eest on arvestatud lähtudes korteri 40,2 m2 suurusest pindalast ning soojusenergia hankija AS Narva Soojusvõrk arvetest. Avaldaja palub välja mõista D D Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus seisuga 31.10.2025 summas 1704,42 eurot, seisuga 31.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 49,86 eurot ning viivis põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
1.2.Nõude arvestus algab aprilli 2024 eest sissenõutavaks muutunud võlgnevusega summas 109,19 eurot, mis muutus sissenõutavaks 01.05.2024. D D tegi võla katteks kaks makset. Avaldaja täpsustatud arvestuse kohaselt arvestati 15.05.2025 tehtud 50 euro suurune makse täielikult viivise katteks ning 15.07.2025 tehtud maksest 43,29 eurot viivise ja 6,71 eurot põhivõla katteks. Kuna D D ei ole maksekorraldustes määranud, millise kohustuse katteks maksed tehakse, ning maksekorraldustes on märgitud üksnes „korteri nr XX“, tuleb tehtud maksete arvestamisel lähtuda seaduses sätestatud järjekorrast. Puudutatud isikule esitatud igakuistel arvetel kajastatud viivise summad on arvutatud arve koostamise ajal raamatupidamises kasutatud arvestusmetoodika alusel ja need võivad erineda parandatud viivisearvestuses toodud summadest. Avaldaja esitas täpsustatud viivise arvestuse, milles on välja toodud arve maksetähtaeg, viivise arvestamise algus- ja lõppkuupäev, viivise arvestamise päevade arv, vastaval perioodil kohaldatud viivisemäär ning arvestatud viivise summa.
2.Kohus võttis 18.11.2025 avalduse menetlusse. Puudutatud isik sai menetlusdokumendid kätte 24.11.2025 isiklikult allkirja vastu, kuid avaldusele tähtaegselt ei vastanud.
2 (8)
2-25-19185
3.Kohus määras 31.03.2026 kohtunõudes avaldajale tähtaja selgituste ja täiendavate tõendite esitamiseks.
4.Kohus määras 02.08.2026 asjas kirjaliku menetluse ja tähtaja lõpliku seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas, et pooled ei saa võimalikes lõplikes seisukohtades nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid, väiteid ega tõendeid, vaid saavad esitada üksnes õiguslikke seisukohti.
5.Avaldaja esitas 13.08.2026 taotluse nõude suurendamiseks menetluse ajal lisandunud ja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa võrra. Samuti esitas avaldaja vastavad täiendavad tõendid, võlgnevuse 11.08.2026 seisuga ja viivise arvestuse ning palub need asja lahendamisel arvesse võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
7.Avaldaja esitas 13.08.2026 koos lõpliku seisukohaga taotluse suurendada nõuet menetluse ajal lisandunud võlgnevuse võrra. Kohus selgitas 02.08.2026 määruses menetlusosalistele, et lõplikes seisukohtades ei saa nõuet muuta ega esitada uusi asjaolusid, väiteid või tõendeid, vaid esitada saab üksnes õiguslikke seisukohti (vt dtl 198). Nõude suurendamine ei kujuta endast algse nõude arvutuslikku täpsustamist, vaid hõlmab pärast algse nõudeperioodi lõppu tekkinud uusi igakuiseid kohustusi ning tugineb uutele arvetele ja täiendavale võlgnevuse arvestusele. Suurendatud nõude menetlemine eeldaks puudutatud isikule täiendava vastamisvõimaluse andmist ja kirjaliku menetluse tähtaegade muutmist. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ei olnud nõude suurendamist võimalik esitada varem. Seetõttu jätab kohus 13.08.2026 esitatud nõude suurendamise taotluse läbi vaatamata ja lahendab asja algse nõude esemeks olnud majandamiskulude nõude perioodi 01.04.2024– 31.10.2025 alusel. Avaldajal on võimalik pärast 31.10.2025 tekkinud nõuete osas pöörduda eraldi avaldusega kohtu poole.
8.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult ajavahemiku 01.04.2024–31.10.2025 majandamiskulude tasumist. Esimene arvestusse kaasatud, 2024. aasta aprilli eest esitatud arve muutus sissenõutavaks 01.05.2024. Vaidlusalusel perioodil reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Selliseid vaidlusi lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses.
9.Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (vt TlnRnK 19.10.2021, 2-1819635, p 9.1). 3 (8)
2-25-19185
10.Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (RKTKm 14.11.2018 2-12-24747, p 21; RKTKm 24.10.2018, 2-17-7999/68, p 27.1). Korteriomanikud valitsevad kaasomandiosa ning teostavad korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu.
11.Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Välistatud ei ole ka teised erandid, kuid need peavad olema kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikud ja ei tohi ülemääraselt kahjustada ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Sealjuures ei ole Riigikohus pidanud KrtS § 40 lg 2 mõttes lubatavaks haldustasu ja remondikulude jagamist korteriomanike vahel võrdselt (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753/34, p 13.1–13.3).
12.Kui korteriühistu tugineb sellele, et tal on korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõue KrtS § 40 lg 1 järgi majanduskava alusel, tuleb esiteks välja selgitada, kas korteriomanike üldkoosolek on majanduskava kehtestanud ning pärast seda hinnata majandamiskulude arvutamise aluseid ja võimalikke põhikirjaga tehtud erisusi KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi majandamiskulude eest tasuda (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus on üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
12.1.Korteriühistu koostab KrtS § 41 lg 1 kohaselt majanduskava, kus märgitakse muu hulgas majandamiskulude jaotus ning selle kehtestab KrtS § 41 lg 3 järgi korteriomanike üldkoosolek. Iseenesest ei vabasta korteriomanikku majandamiskulude kandmisest see, kui korteriomanike üldkoosoleku otsus ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS § 40 lg 1 järgi KrtS §s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11).
13.Kohus tuvastas, et D D on alates 28.03.2014 korteri asukohaga XXX omanik (dtl 6, dtl 188-189) ning seega on Narva linn, Madise tn 6 korteriühistu (dtl 7) liige. Korteriomandile vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 402/16627 (dtl 184) ja korteri pindala 40,20 m2.
14.Avalduse kohaselt ei maksa puudutatud isik alates 01.04.2024 majandamiskulude eest. Avaldaja esitas tõendina puudutatud isikule koostatud tasumisele kuuluvad arved, kus on märgitud ka külma vee ja gaasimõõturite näidud (dtl 27-38). 4 (8)
2-25-19185
15.16.04.2026 täiendava arvestuse (dtl 193) KrtS § 40 lg-le 1 ja korteriühistu põhikirja (dtl 910) p-i 3.2.10 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse korteriomanikele kohustuslike majandamiskulude määramine. 24.07.2022, 10.07.2023 ja 19.07.2024 üldkoosoleku otsustega määrati remondifondi ning teenindus- ja hoolduskulude määrad. Vastavalt 10.07.2023 üldkoosoleku otsuse punktile 6 (dtl 15-19) tõsteti remondifondi määra 0,10 euro võrra ning alates 01.07.2023 on remondifondi määraks 0,20 eurot/m2. Korteriühistu 19.07.2024 üldkoosoleku otsuse p-s 3 otsustati korduvalt (dtl 20-22) määrata alates 01.07.2023 remondifondi tasuks 0,20 eurot/m2. Kohtule on esitatud tõendina ka 24.07.2022 üldkoosoleku protokoll (dtl 23-26). Alates 01.06.2022 kehtib korteriühistul teeninduskulu määr 0,65 eurot/ m2 (dtl 25). Eeltoodust nähtub, et teenindus- ja remondifondikulu määrad tulenevad korteriomanike üldkoosoleku otsustest ning nende jaotamine korteri pindala järgi vastab põhikirjas sätestatud jaotusalusele. Vee- ja gaasikulu on arvestatud tegeliku tarbimise alusel, samuti kooskõlas põhikirjaga. Seega on kohtule esitatud tõenditest tuvastatav nii majandamiskulude õiguslik alus kui ka puudutatud isikule määratud kulude arvestamise põhimõte.
16.Avaldaja poolt kohtule esitatud tõendist (dtl 8) ja puudutatud isikule esitatud arvetest (dtl 27-38, 215) nähtub, et puudutatud isikutele esitatud arved koosnevad järgmistest kuluartiklitest: teenindus, remondifond, külm vesi, küte, gaas, gaasi teenindus ning viivis. Korteriühistu põhikirja (dtl 9-14) punkti 2.2.9. (dtl 9-10) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Arvestuse aluseks võetakse: • • •
üldelekter – jagatuna korteriomandite arvule; üldvesi – jagatuna korteriomandite arvule; vesi ja kanalisatsioon – vastavalt korteriomanike või korteri kasutaja poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud järgnevalt: jagatakse vee hankija arve ja esitatud näitude vahe võrdseteks osadeks korterite vahel, mille korteriomanikud või kasutajad ei esitanud veenäidud õigel ajal;
• • • • •
prügivedu – vastavalt kaasomandi osa suurusele; remondifond – vastavalt kaasomandi osa suurusele; hoolduskulud – vastavalt kaasomandi osa suurusele; kindlustus – vastavalt kaasomandi osa suurusele; jagatakse jooksva kuu vee tarbimise vahe korterite vahel, mille korteriomanikud ei esitanud veenäidud õigel ajal;
• •
küte – vastavalt kaasomandi osa suurusele; gaas – vastavalt korteriomanike poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud järgnevalt: jagatakse gaasi hankija arve ja esitatud näitude vahe võrdseteks osadeks korterite vahel, mille korteriomanikud või kasutajad ei esitanud gaasinäidud õigel ajal.
17.Kohtule on esitatud Narva Vesi AS-i arved alates 01.04.2024 kuni 31.10.2025 eest (dtl 3956). AS-i Eesti Gaas arved alates 01.03.2024 kuni 30.09.2025 perioodi eest (dtl 57-95, 98112). AS-i Narva Soojusvõrk arved alates 01.05.2024 kuni 30.10.2025 perioodi eest (dtl 9697, 113134; välja arvatud korduvalt esitatud mai kuu arve dtl 131-132). Kohtule esitatud teenuseosutajate arved kinnitavad vee-, kütte-, gaasi- ja gaasiseadmete teenindamise kulude tekkimist. Vee- ja gaasikulu on korteriomaniku arvetel arvestatud mõõturite näitude ning teenuseosutajate arvetest tuletatavate ühikuhindade alusel. Gaasiseadmete teenindamise tasu vastab teenuseosutaja arve jagamisele teenindatavate korterite vahel. Küttekulu on korteriomaniku arvetel arvutatud 40,2 m2 suuruse korteri pindala alusel. Puudutatud isik ei ole 5 (8)
2-25-19185 esitanud konkreetseid vastuväiteid kasutatud mõõturinäitudele, ühikuhindadele ega talle määratud küttekulu suurusele.
18.Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil 01.04.2024−31.10.2025 tekkis puudutatud isikul võlgnevus summas 1731,75 eurot (dtl 8; dtl 193), mis koosneb teenustest järgmistes summades: teenindamine 496,47 eurot, remondifond 152,76 eurot, külm vesi 65,85 eurot, küte 912,79 eurot, gaas 75,36 eurot ja gaasi teenindamine 28,52 eurot.
19.Puudutatud isikule perioodi 01.04.2024-31.10.2025 eest esitatud arvetel kajastatud majandamiskulud (ilma arvetel näidatud viiviseta) on kokku 1731,75 eurot, mis koosneb 19 kuu arvetest: 109,19 eurot; 66,29 eurot; 42,04 eurot; 44,28 eurot; 42,29 eurot; 43,82 eurot; 120,02 eurot; 118,61 eurot; 168,34 eurot; 154,22 eurot; 146,90 eurot; 133,47 eurot; 124,42 eurot; 108,47 eurot; 44,23 eurot; 39,63 eurot; 42,29 eurot; 48,03 eurot ja 135,21 eurot.
20.Korteriühistu põhikirja (dtl 10) punkti 2.3 kohaselt võib ühistu juhatus majandamiskulude tasumisega viivitamisel nõuda viivist seaduses sätestatud alustel ja korras. KrtS § 42 lg 1 järgi võib korteriühistu majandamiskulude tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt arvestatakse viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning seadusjärgne viivisemäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja esitatud viivisearvestuses on viivis arvutatud iga sissenõutavaks muutunud arve põhivõlalt alates arve maksetähtpäevale järgnevast päevast. Arvestuses kasutati siiski ümardatud päevamäärasid 0,033%, 0,031%, 0,0278% ja 0,029%. Kohus lähtub viivise suuruse kontrollimisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud täpsest aastamäärast, mitte avaldaja kasutatud ümardatud päevamäärast.
21.Puudutatud isik tasus 15.05.2025 ja 15.07.2025 kummalgi korral 50 eurot. Maksekorraldustel oli selgitusena märgitud üksnes „korteri nr XX“ ning puudutatud isik ei määranud, millise konkreetse kohustuse katteks maksed tehakse. VÕS § 88 lg 8 järgi arvestatakse osaline makse kõigepealt rahalise põhikohustusega seotud kulutuste, seejärel makse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning alles seejärel põhivõla katteks. 15.05.2025 seadusjärgse viivisemäära järgi oli selleks ajaks kogunenud viivist 67,29 eurot, seega arvestati kogu 50 euro suurune makse viivise katteks ja viivist jäi tasumata 17,29 eurot. 15.07.2025 seadusjärgse viivisemäära järgi oli tasumata viivise suuruseks 42,86 eurot, mistõttu sai põhivõla katteks arvestada 7,14 eurot. Puudutatud isikule perioodi 01.04.2024– 31.10.2025 eest esitatud arvete põhivõlg oli kokku 1731,75 eurot. Pärast 7,14 euro arvestamist põhivõla katteks jäi tasumata põhivõlaks 1724,61 eurot. Avaldaja nõuab käesolevas asjas põhivõla väljamõistmist üksnes 1704,42 euro ulatuses. Kuna nõutud summa ei ületa pärast makse arvestamist tasumata põhivõlga, ei anna 7,14 euro põhivõla katteks arvestamine alust vähendada väljamõistetavat summat alla avaldaja nõutud 1704,42 euro. Tasumata põhivõla ja avalduses nõutud summa vahe 20,19 eurot ei ole käesolevas asjas nõude esemeks.
22.Kohtu kontrollitud arvestuse järgi oli seadusjärgse viivisemäära alusel arvutatud tasumata viivis 31.10.2025 seisuga 49,86 eurot. Ajavahemikul 01.05.2024–30.06.2024 oli seadusjärgne viivisemäär 12,50% aastas. Selle perioodi eest arvetelt arvestatud viivis on 2,96 eurot. Ajavahemikul 01.07.2024–31.12.2024 oli seadusjärgne viivisemäär 12,25% aastas. Selle perioodi eest arvetelt arvestatud viivis on 22,48 eurot. Ajavahemikul 01.01.2025– 30.06.2025 oli seadusjärgne viivisemäär 11,15% aastas. Selle perioodi eest arvetelt arvestatud viivis on 61,30 eurot. Ajavahemikul 01.07.2025–31.10.2025 oli seadusjärgne viivisemäär 10,15% aastas. Selle perioodi eest arvetelt arvestatud viivis on 52,09 eurot. Arvestuses on alates 16.07.2025 võetud arvesse põhivõla vähenemist 7,14 euro võrra. Seega oli 31.10.2025 seisuga arvetelt kokku arvestatud viivis 138,84 eurot. Puudutatud isiku 15.05.2025 ja 6 (8)
2-25-19185 15.07.2025 tehtud maksetest on viivise katteks arvestatud kokku 92,86 eurot ning põhivõla katteks 7,14 eurot. Pärast maksete arvestamist oli 31.10.2025 seisuga tasumata ja sissenõutavaks muutunud viivis 45,98 eurot (138,84 − 92,86), mistõttu jääb avaldus viivisenõude 3,88 euro osas rahuldamata.
23.Ajavahemikul 01.11.2025–30.06.2026 oli seadusjärgne viivisemäär 10,15% aastas. Selle ajavahemiku 242 päeva eest on viivis 1704,42 eurolt 114,66 eurot. Ajavahemikul 01.07.2026– 21.08.2026 oli seadusjärgne viivisemäär 10,40% aastas. Selle perioodi 52 päeva eest on viivis 1704,42 eurolt 25,29 eurot. Perioodi 01.11.2025–21.08.2026 eest on viivis 1704,42 euro suuruselt põhivõlalt 139,95 eurot.
24.Seega on 21.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 185,93 eurot. Alates 22.08.2026 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõla 1704,42 euro tasumata osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
25.Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et talle määratud majandamiskulud oleksid arvestatud vales suuruses. Kohus on puudutatud isiku tehtud maksete jaotust ning viivise suurust kontrollinud VÕS § 88 lg 8 ja § 113 lg 1 alusel ning korrigeerinud avaldaja arvestust eespool märgitud ulatuses. Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks majandamiskuludena perioodil 01.04.2024−31.10.2025 majandamiskulude võlgnevus 1704,42 eurot ja 21.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 185,93 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (1704,42 eurolt) alates 22.08.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seoses avalduse rahuldamisega puudutatud isiku kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
27.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 6,25 tunni õigusteenuse eest kuni tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 800 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.
28.Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada.
29.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
30.Põhjendatuks saab lugeda avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 eurot (käibemaksuta). Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus avalduse (ja selle täienduse) mahtu ning õiguslikku keerukust arvestades: 7 (8)
2-25-19185 − Avalduse ja lisadega tutvumine 1,5 tunni ulatuses; − Viru Maakohtu 31.03.2026 nõudega tutvumine ja selgituste koostamine 1,5 tunni ulatuses, arvestades, et arvestades, et kohtu nõue oli tingitud algses avalduses esitatud asjaolude ja arvestuse ebapiisavast selgusest; − Viru Maakohtu 02.08.2026 kohtumäärusega tutvumine 0,25 tunni ulatuses; − Korteriühistu esindajaga suhtlemine ja täiendavate tõendite küsimine, uurimine ja valimine, lõplike seisukohtade koostamine 1 tunni ulatuses, kuivõrd kohus jätab avaldaja hilinenult esitatud taotluse nõude suurendamiseks läbi vaatamata.
31.Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 560 eurot (lepingulise esindaja tasu 4,25 tunni eest tunnitasuga 120 eurot; riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
32.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.