Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-24-6839 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD

M. M. (hageja) esitas 30.04.2024 Pärnu Maakohtule hagi R. Ü. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1533,75 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 220,09 euro ja täiendava viivise 0,35% päevas väljamõistmiseks alates 01.05.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Alternatiivselt palus hageja viivise välja mõista seaduses sätestatud määras. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.02.2024 võlatunnistuse, mille kohaselt kostja võlgnes hagejale 1533,75 eurot. Pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumise osamaksetena ja selles, et kui kostja ei täida maksegraafikut, on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt summalt viivist 0,35% päevas. Kostja ei asunud kokkulepet täitma, mistõttu ütles hageja 26.04.2024 maksegraafiku üles ja nõudis kogu võlajäägi tasumist hiljemalt 27.04.2024. Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni hagejale võlgnevus tasunud. Kostja 16.08.2024 vastuses andis teada, et suhtles hagejaga, kostjal pretensioone ei ole ja on hakanud maksma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb rahuldada selliselt, et põhivõlgnevus välja mõista õigeksvõtul põhinevalt ja viivis alternatiivnõudes märgitud määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-6839 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võlgneb hagejale 1533,75 eurot ning poolte vahel on 26.02.2024 sõlmitud võlatunnistus. Selles osas on kostja hagi koheselt õigeks võtnud. TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte funktsioon on ka piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisemäär 127,75% aastas on ebaproportsionaalselt kõrge ning ületab võlatunnistuse sõlmimise aegset seadusjärgset viivisemäära (s.o 12,5%) 10 kordselt. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Seetõttu kohus rahuldab hageja alternatiivse viivise nõude. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda järgmisel põhjendusel. Kohtule esitatud võlatunnistusest nähtub, et osaliselt on võlgnevus tekkinud seoses tsiviilasja nr 2-23-150972 menetlusega. TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel kohus tutvus tsiviilasja 2-23-150972 materjalidega. Tsiviilasjas 2-23-150972 jäeti hagi 19.02.2024 määrusega käiguta ning anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Hageja esindaja Tanel Riivits sai kohtu määruse 21.02.2024 kätte, kuid kohtu määratud tähtpäevaks (06.03.2024) puudusi ei kõrvaldanud. Kostja allkirjastas maksegraafikut sisaldava võlatunnistuse 27.02.2024. Tsiviilasjas 2-23150972 menetlust lõpetav määrus tehti 18.03.2024. Kohtu hinnangul oleks hageja saanud kostja võlgnevuse osas täitedokumendi ka tsiviilasja 2-23-150972 raames, mistõttu ei ole käesolevas asjas menetluskulude jätmine kostja kanda õiglane. Kostja avaldas hagejale valmisolekut võlgnevuse ositi tasumiseks juba maksekäsu menetluses. See, et hageja (või hageja lepinguline esindaja) otsustab vormistada kostja võlgnevuse mitte kompromissina vaid võlatunnistusena, ega esita seda kohtule kinnitamiseks, on hageja risk. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et võlatunnistus sisaldab endas kokkulepet selle kohta, et kostja hüvitab hagejale tsiviilasjas 2-23-150972 tasutud riigilõivu, kuid 30.04.2024 on hageja taotlenud tsiviilasjas 223-150972 riigilõivu tagastamist ning samal päeval esitanud hagi kostjalt võlgnevuse (mis sisaldab tsiviilasja 2-23-150972 riigilõivu) välja mõistmiseks. Kohtu hinnangul ei kasuta hageja enda menetlusõigusi heauskselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.