1.Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku L.Z (isikukood XXX) pankrot 9. septembril 2026 kell 10.00 ja algatada L.Z kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada L.Z (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Mitt, kelle kontaktandmed on: OÜ Õigusbüroo Faktootum; aadress: Õpetaja 9a, XXX, 51003 XXX; Tel: 7 420 583 või 50 53 344; e-post:
3.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 08.09.2027.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 28. septembril 2026 algusega kell 12.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis). Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.
5.L.Z võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
9.Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
10.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärust
pankrotihaldur
11.Määrata usaldusisiku Küllike Miti tasuks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot.
12.Usaldusisiku tasu 777,48 eurot hüvitada Küllike Mitile riigi vahenditest, makstes usaldusisiku tasu 777,48 eurot OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is.
Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
14.Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded teade L.Z pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
15.Saata määrus pärast jõustumist punktis 12 sätestatu täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.Z esitas 15.01.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnikul on kutseharidus. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga võlgnik ei tööta. Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 19 088 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot.
2.Küllike Mitt on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik L.Z maksejõuetusmenetluses. Küllike Mitt kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest.
3.01.03.2026 määrusega võttis kohus L.Z maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Küllike Miti.
4.Usaldusisik esitas 13.04.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et L.Z elab xxxxxxxxxxxx. Eluruumi kasutab ta üürilepingu alusel. L.Z on lahutatud ning tal on kaks alaealist last, kelle suhtes on tal täielik hooldusõigus ja ülalpidamiskohustus. Abielu ajal kehtis varalahusus. L.Z-il on kutseharidus. Ta on õppinud ehitust ning omandanud plaatija kutse ja töötanud aastaid ehituse valdkonnas. Alates 2025. aasta detsembrist on L.Z töötu.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on L.Z ametlikud sissetulekud aastatel 2021-2025 olnud tagasihoidlikud ja ebaregulaarsed. Tema keskmine netosissetulek kuus oli 2021. aastal 668,98 eurot, 2022. aastal 636,02 eurot, 2023. aastal 436,72 eurot, 2024. aastal 451,80 eurot ning 2025. aastal 517,45 eurot. Sissetulekud on koosnenud peamiselt töötasust, töötuskindlustushüvitisest ja ajutise töövõimetuse hüvitisest. 2026. aastal ei ole L.Z-il maksustatavat tulu olnud. L.Z-il on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Arvelduskontod on SEB Pank AS-is ja Coop Pank AS-is. Usaldusisiku nimetamise ajal oli L.Z-il sissenõutavaks muutunud võlakohustusi vähemalt 24 000 euro ulatuses. L.Z-il puuduvad nende tasumiseks rahalised vahendid ja realiseeritav vara ning tema ainus sissetulek on toimetulekutoetus. L.Z on töötu ning muid regulaarseid või prognoositavaid sissetulekuid tal ei ole. Ta on Töötukassa kaudu läbinud tõstukijuhi koolituse ja loodab selle abil tööd leida, kuid tööle asumise aeg ei ole teada. L.Z selgituse kohaselt tekkisid tema võlakohustused peamiselt abielu ajal pere ülalpidamiseks ja igapäevaste kulude katmiseks võetud laenudest ja järelmaksudest. Kohustuste võtmisel töötas L.Z ning eeldas, et suudab neid täita. Tema majanduslik olukord halvenes pärast abielu purunemist 2024. aastal. Samal aastal põhjustas L.Z liiklusõnnetuse, millega seoses tekkis tal täiendav kahju hüvitamise kohustus. Järgnenud isiklikud probleemid ja alkoholi tarvitamine viisid õigusrikkumisteni ning kriminaalkorras süüdimõistmiseni. Hiljem kaotas L.Z ka töö. L.Z selgituse kohaselt tegeleb ta praegu alkoholiprobleemiga, osaleb perenõustamisel ning otsib aktiivselt tööd. Töö leidmist raskendab asjaolu, et tema alaealised lapsed viibivad suurema osa ajast tema juures ning elukohajärgselt on töövõimalused piiratud. Usaldusisiku hinnangul toetavad menetluses kogutud andmed L.Z selgitusi maksejõuetuse kujunemise kohta. Usaldusisik peab püsiva maksejõuetuse põhjusteks eelkõige L.Z krediidivõime ülehindamist, majandusraskuste lahendamiseks täiendavate laenukohustuste võtmist ning hilisemat õigusvastast käitumist, millega kaasnesid täiendavad rahalised kohustused. Usaldusisiku hinnangul on L.Z püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda sissenõutavaks muutunud kohustusi mõistliku aja jooksul täita ning puuduvad andmed, mis võimaldaksid prognoosida tema majandusliku olukorra olulist paranemist lähiajal. Püsiva maksejõuetuse tõttu ei ole võlgade ümberkujundamine võimalik. Usaldusisiku hinnangul ei ole ilmnenud ka asjaolusid, mis annaksid aluse kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Seetõttu peab usaldusisik sobivaimaks menetlusviisiks L.Z pankroti väljakuulutamist ja tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 kohaselt reguleerib füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist ja pankrotimenetluse läbiviimist pankrotiseadus (PankrS).
6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 24 000 euro ulatuses ning tal puudub vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on töötu ja tema ainus sissetulek on toimetulekutoetus. Ka varasematel aastatel on võlgniku ametlikud sissetulekud olnud väikesed ja ebaregulaarsed ega ole võimaldanud tekkinud võlakoormust vähendada. Võlgniku kohustuste suurust, senist sissetulekute taset ja vara puudumist arvestades ei ole tal võimalik olemasolevaid kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Kuigi võlgnik otsib tööd ja on oma tööturuvõimaluste parandamiseks läbinud tõstukijuhi koolituse, ei ole praegu teada, millal tal õnnestub tööle asuda ega millist sissetulekut ta võiks teenima hakata. Lisaks on võlgnikul ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Menetluses ei ole tuvastatud muid regulaarseid sissetulekuid ega vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seetõttu puudub alus eeldada, et võlgniku majanduslik olukord lähiajal sellisel määral paraneks, et ta suudaks oma kohustusi täita. Võlgniku makseraskused ei ole seega ajutised ning ta on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu.
7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja L.Z pankroti ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavate registrite andmeid ega ole tuvastanud FIMS § 45 lg-tes 1 ja 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei esine, algatab kohus FIMS § 45 lg 2 alusel L.Z kohustustest vabastamise menetluse, mis algab samaaegselt pankroti väljakuulutamisega.
8.Kohus nimetab L.Z pankrotihalduriks Küllike Miti, kes on andnud nõusoleku pankrotihaldurina tegutsemiseks. FIMS § 46 lg 1 kohaselt täidab pankrotimenetluse lõpuni kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige nõustab ta võlgnikku ja teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle.
9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitab, et TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 36 lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul ning halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest võlgnikku ei vabastata (FIMS § 44). FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel seda otsima. Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule elu- ja tegevuskoha vahetusest, avaldama oma tulud ja vara ning andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või töö otsimise, sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus võib menetlust FIMS § 49 lg-s 9 sätestatud tingimustel pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, kuid menetluse kestus ei või kokku ületada nelja aastat menetluse algatamisest.
10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 2).
11.Küllike Mitt on esitanud kohtule usaldusisiku tasu arvestuse ja taotluse, paludes määrata usaldusisiku tasuks kokku 777,48 eurot, millest käibemaks on 150,48 eurot. Usaldusisiku tasumäär on 33 eurot poole tunni kohta. Esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul L.Z maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks kokku 9,5 tundi, sealhulgas päringute tegemiseks, võlgnikuga suhtlemiseks, kogutud andmetega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks ning vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku arvamuse koostamiseks. Taotletav tasu hõlmab ka usaldusisiku ülesannete täitmisega seotud kulusid. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik usaldusisiku tasu maksta, taotleb usaldusisik võlgnikule menetlusabi andmist ja usaldusisiku tasu väljamõistmist riigi vahenditest.
12.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta sätestatu kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus määrata tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhul määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste kandmise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 1. aprillist 2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri või pankrotihalduri tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse nimetatud tasumäära üksnes juhul, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, ja ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Usaldusisiku esitatud arvestuse kohaselt kulus tal L.Z maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks kokku 19 poole tunni pikkust tööajaühikut ehk 9,5 tundi. Sellest kulus suuliste ja kirjalike järelpärimiste tegemisele ning võlgnikuga aruteludele 2 tundi, andmetega tutvumisele, nende töötlemisele ja analüüsimisele 3,5 tundi ning vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku arvamuse koostamisele 4 tundi. Kohus peab näidatud ajakulu tehtud töö sisu ja menetluse mahtu arvestades põhjendatuks. Justiitsministri määruses sätestatud tasumäära 33 eurot poole tunni kohta kohaldades on usaldusisiku tasu 627 eurot (19 × 33 eurot). Nimetatud summa ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste piirmäära.
PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui tasu makstakse välja büroole ja büroo on käibemaksukohustuslane, lisatakse halduri tasule käibemaks. Kuna OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 24% ehk 150,48 eurot. Usaldusisiku tasu koos käibemaksuga on seega 777,48 eurot. Võlgnikul puudub vara ning tema sissetulekuks on toimetulekutoetus, mistõttu ei ole usaldusisiku tasu võimalik tasuda võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 777,48 eurot, sh käibemaks 150,48 eurot, ning määrab tasu hüvitamise riigi vahenditest. Tasu makstakse välja OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) pangakontole EE742200221013804535 AS-is Swedbank, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku tasu katab ka tema tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas büroo pidamise, kohustusliku vastutuskindlustuse, side- ja riigisisese reisimise kulud.
13.FIMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.