1.Määrata võlgniku R.G võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt: BB Finance OÜ (nõude alus: leping nr 2102697401) 6079,21 eurot, millest põhinõue on 5999,07 eurot ja 80,14 eurot kõrvalnõuded; Citadele Banka Eesti filiaal (nõude alus: leping nr KPP-79-02365659) 4768,85 eurot, millest 4733,30 eurot on põhinõuded ja 35,55 eurot kõrvalnõuded; Placet Group OÜ (nõude alus: leping nr KK4310013) 4709,26 eurot, millest 4700 eurot on põhinõue ja 9,26 eurot kõrvalnõuded; Multitude Bank p.l.c (nõude alus: leping nr 31728) 3009,48 eurot, millest 3000 eurot on põhinõue ja 9,48 eurot kõrvalnõuded; Omaraha OÜ (nõude alus: leping nr S267219657) 1849,42 eurot, millest 1800 eurot on põhinõue ja 49,42 eurot kõrvalnõuded; Hoovi Finance OÜ (nõude alus: 19.02.2026 käendusleping) 12 301,94 eurot, millest 10 983 eurot on põhinõue ja 1318,94 eurot kõrvalnõuded.
2.Kinnitada R.G suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Võlausalda ja
Kohustuste kogusumma (+ intress)/põhisum ma/kõrvalnõude d (+ intress)
Kohust use tasumis e sagedus
Kohustus e täitmise tähtaja pikenda mise periood kuudes/k uupäev, millest alates hakataks e makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustust täitmise lõpptähtae g
Kohustuste täitmise summa kokku EUR
Kohust use täitmise ulatus / põhiko hustuse täitmise ulatus %-des
BB Finance OÜ
6079,21+224,57 /5999,07/80,14+ 224,57
1x kuus/
10.kpv
36/10.10.
9/111,64 27/196,26
10.09.2029
6303,78
103,70/
Citadele Banka Eesti filiaal
4768,85+177,19 /4733,30/35,55+ 177,19
1x kuus/
10.kpv
36/10.10.
9/87,59 27/153,99
10.09.2029
4946,04
103,70/
Placet Group OÜ
4709,26+175,94 /4700/9,26+175,
1x kuus/
10.kpv
36/10.10.
9/86,50 27/152,10
10.09.2029
4885,20
103,70/
Multitude Bank p.l.c
3009,48+112,26 /3000/9,48+112,
1x kuus/
10.kpv
36/10.10.
9/55,29 27/97,19
10.09.2029
3121,74
103,70/
Omaraha OÜ
1849,42+67,40/ 1800/49,42+67,
1x kuus/
10.kpv
36/10.10.
9/33,94 27/59,68
10.09.2029
1916,82
103,60/
Hoovi Finance OÜ
301,94+411,10/
983/1318,94+41 1,10
1x kuus/
10.kpv
36/10.10.
9/225,10 27/395,82
10.09.2029
12 713,04
103,30/
718,16+1168,46 /31 215,37/1502,79 +1168,46
33 886,62
3.Tühistada määruse jõustumisel R.G vara suhtest toimuvate sundtäitmiste peatamine ning pankrotiavalduse tagamise abinõud (käsutamise keelumärge).
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
5.Kohustada R.G-d esitama kord aastas 01. oktoobriks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. oktoobriks 2027, järgnevad 01. oktoobriks 2028 ja
01.oktoobriks 2029. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka
kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 10. oktoobriks 2029 esitada kohtule aruanne.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
7.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasuks 990 eurot, mis on tasu võlgade ümberkujundamise menetluses.
3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta välja R.G poolt tasutud ettemaksust.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja arveldusarvele EE231010220103421013. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.R.G esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnikul pole ülalpeetavaid ja ta on vallaline. Võlgnik on vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on pension 3852 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi väärtusega 275 000 eurot ning äriühing R.G Grupp OÜ väärtusega 2500 eurot. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgniku igakuised kulud on 5507 eurot, sh laenumaksed 4052 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 232 500 eurot, sh eluasemelaen 165 500, mis on tagatud hüpoteegiga. Võlgnik selgitas, et on viimase aasta jooksul sattunud mitme investeerimispettuse ohvriks ja kaotanud suure summa raha. Võlgnikul ei ole võimalik enam oma kohustusi täita. Lisaks kõrgetele laenumaksetele on võlgniku eluaseme elektrikulu suur. Võlgnik kasutab rendiautot, et ringi liikuda. Võlgnik soovib säilitada oma kodu ning on valmis tasuma oma laene.
2.17.03.2026.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Ester Saagi.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid tagatiseta kohustusi 20 516,22 eurot ja tagatisega kohustusi 164 400,10 eurot. Võlgniku sissetulekuks on pension 4045 eurot. Võlgniku kulud on 4045 eurot kuus, sh eluasemelaen 1617 eurot ja tagatiseta laenud 1745 eurot. Võlgniku nimel on kinnistu registriosa numbriga 1542840 väärtusega 275 000 eurot ja
R.G Grupp OÜ väärtusega 1221 eurot (netovara meetodil). Võlgnik on andnud oma ettevõttele 05.05.2023 laenu summas 200 000 eurot, mille jääk on 127 455 eurot. Muu vara puudub. Usaldusisik märkis, et võlgnik käendab enda ettevõtte kohustusi Hoovi Rental OÜ ja Raha Partner OÜ ees. Ettevõtte nimel on ka sõiduauto rendileping, mille kuumaksed pole ei ettevõttele ega võlgnikule jõukohased. Võlgniku kui käendaja suhtes ei ole nõuded veel muutunud sissenõutavaks, kuid ettevõte tulud ei võimalda neid kohustusi katta. Võlgnik on seni kohustusi ise täitnud. Võlgnik on ettevõttele võtnud kohustusi perioodil, mil tulude laekumine polnud teada. 2026.a esimese kahe kuuga on ettevõte saanud müügitulu 265,49 eurot. Ettevõte ei ole saanud oma kohustusi täita ning ka võlgnikule käib nende kohustuste täitmine üle jõu. Võlgnik on 01.01.2023 oma ettevõttele andnud rendile enda kinnistu. Tegemist võib olla kapitalirendiga - kõik vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on kantud üle rentnikule. Lepingu kohaselt tuleb rentnikul tasuda ka kõik kinnistuga seotud kommunaalkulud (elekter, vesi, küte, sideteenused jms). Samas ei ole ettevõtte tulukus võimaldanud kulusid kanda. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes. Makseraskuste tekkimise põhjuseks on pettuste ohvriks langemine ning ettevõtte kohustuste täitmine käendajana. Usaldusisik pidas võimalikuks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik, olles raskustes, pole nõus millestki loobuma ega kohustusi vähendama. Samas annaks võlgade ümberkujundamine võimaluse maksekoormust ajutiselt hajutada ja annad võlgnikule võimaluse korraldada ettevõtte tegevus tulutoovaks või otsustada tegevus lõpetada. Usaldusisik märkis, et võlausaldaja BB Finance OÜ on esitanud seisukoha, et võlgnik on uusi kohustusi võttes käitunud pahatahtlikult, raskused on ületatavad vara realiseerimisega ja võlgade ümberkujundamine pole põhjendatud.
4.Kohus arutas võlgnikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Kohus selgitas korduvalt võlgnikule, et võlgniku enda kulud ja tema ettevõtte kulud on eraldiseisvad ja võlgnik peaks need üksteisest lahus hoidma. Võlgnik ei pea tasuma oma ettevõtte kulusid ja kohustusi. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et kinnistu on firmale rendile antud. Võlgnik on firmale laenu andnud ja seal käivitub külalistemaja. Suveks on broneeringud juba tehtud. Võlgnik selgitas laenude võtmise asjaolusid. Võlgnikul on võimekus laenud tasuda, kuid sooviks seda teha teisiti kui siiani on teinud. Võlgnik selgitas ka pettuste ohvriks langemise asjaolusid, teda peteti kolm korda kokku. Veebruaris võetud laenu läksid kõik petturitele maksmiseks. Võlgnik ei suuda enda sõnul osamakseid tasuda. Kuumaksed on liiga kõrged ja neid on vaja ajatada. BB Finance OÜ ja Placet Group OÜ summad on liiga suured. Neile makstav summa kuus on juba 1200 eurot ja see neelaks kogu võlgniku vaba raha ära. Placet Group OÜ ei ole nõus läbi rääkimisteks ja maksete pikendamiseks. Autorendilepingu alusel on kuumakse 480 eurot. Lepingu lõpetamine läheb maksma 1500 eurot, mida võlgnikul pole. Kodulaen on 1387 eurot kuus, Citadele 103 eurot kuus ja siis on see Rahapartner. Võlgnik selgitas välismaiste pangakontode asjaolusid. Usaldusisiku sõnul on BB Finance OÜ-ga kolm lepingut ja kuumakse on väga suur. Võetud laen ei ole suur, 6000 eurot millegagi. Usaldusisiku mõte oli kava teha FIMS § 22 alusel. Lepinguid mitte lõpetada. Kõiki nõudeid pikendatakse ja võtaks ajutiselt kuumakseid väiksemaks kuni võlgnik saab oma firma asjad selgeks. Probleem on praegu selles, et võlgnik on oma firma kulusid maksnud ja on sellepärast raskustes. Võlgnik ei saa aru, et firma ja enda kulud on erinevad asjad ja need tuleb lahus hoida. Usaldusisik oli seisukohal, et kujundada ümber need nõuded, mis muutuvad sissenõutavaks aasta jooksul ja pikendab tähtaega. Summasid ei saa vähendada ja edasi
läheks vastavalt lepingule maksmine. Selleks ajaks peaks firma jalad alla saama ja raha sisse tooma.
5.Kohus määras 28.04.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1600 eurot, mille võlgnik pidi tasuma kolme osamaksega. Võlgnik on tasunud ettemaksu.
6.05.05.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.03.08.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kavaga täidab võlgnik kõik põhi- ja kõrvalnõuded 100% ulatuses kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osamaksetega tasumise võimaldamisega. Võlgnik on kõrvalnõuetele arvestanud juurde seadusjärgse intressi 2,4% põhinõuetelt, millega on tagatud võlausaldajate võrdne kohtlemine. Erinevused kohustuse täitmise ulatuses tulenevad esitatud nõudes sisalduvate kõrvalnõuete osatähtsusest. Kava alusel täidab võlgnik nõuded kolme aasta jooksul, mis on võrreldav pankrotimenetluse kestvusega, kuid võimaldab säilitada võlgniku vara (eluase). Võlgnik tasub väiksemaid makseid esimese 9 kuu jooksul 600,06 eurot kuus ning järgneva 27 kuu jooksul 1055,04 eurot kuus. Võlgnik märkis, et väiksemad maksed esimese 9 kuu jooksul võimaldaks võlgniku ettevõtte tulukuse taastada ja tõenäoliselt võlgniku makseraskused ületada. Kavaga nõustus BB Finance OÜ, Citadele Banka Eesti filiaal, Omaraha OÜ ja Hoovi Finance OÜ. Multitude Bank p.l.c ei esitanud seisukohta ja ta loetakse kavaga vaikimisi nõustunuks. Placet Group OÜ esitas vastuväite, milles märkis, et tal puuduvad vastuväited enda nõude suuruse osas, kuid tema hinnangul ei ole kava täitmine realistlik. Võlgniku makseraskused on seotud eelkõige tema ettevõtte äritegevusega. Ettevõtte majanduslik olukord on keeruline. 2026.a esimese kahe kuu müügitulu oli ainult 265,49 eurot ning tal on kohustusi 152 642 euro ulatuses. Võlgnik on olnud sunnitud ettevõtte laene käendama. Ettevõtte kohustused mõjutavad võlgniku maksevõimet ja tema võimalust täita kavas ettenähtud maksed. Võlausaldaja sõnul on võlgniku maksevõime otseselt seotud ettevõtte majandusliku olukorraga ning ettevõtte suutlikkus oma kohustusi täita pole piisavalt tõendatud, eriti kuna teatud ettevõtte nõuded pole käesolevaks hetkeks võlgniku kui käendaja vastu sissenõutavaks muutunud. Lisaks tekitab võlausaldajas kahtlusi võlgniku võimekuses kava täita see, et võlgniku sissetulekuks on 4045 eurot ja kuludeks samuti 4045 eurot ehk võlgniku sissetulek katab ära tema kulud. Võlausaldaja märkis, et kava ei sisalda võrdlust pankrotimenetlusega, kuigi võlgnikule kuulub vara, mille arvelt võib olla võimalik makseraskused ületada. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik täidab lisaks isiklikele kohustustele ka makseraskustes ettevõtte kohustusi ning puudub selgus, mis vahenditest tagatakse nii kava täitmine kui ettevõtte kohustuste katmine.
8.Usaldusisik polnud Placet Group OÜ vastuväidetega nõus. Võlausaldaja ei arvestanud, et ettevõtte kohustustest 127 455 eurot on kohustus omaniku ehk võlgniku ees ja ülejäänud 25 187 eurot krediidiasutuse ees. Ettevõtte tegevuse lõppemisel jääb võlgniku poolt antud laen tagasi saamata, kuid ei muutu uuesti tema suhtes sissenõutavaks. Hoovi Finance OÜ nõue võlgniku kui käendaja vastu on kava koostamise ajaks sissenõutavaks muutunud ja kavasse lisatud. Kui ettevõte ei suuda edaspidi oma kohustusi täita, saab võlgniku suhtes sissenõutavaks muutuda võlausaldaja poolt märgitust oluliselt väiksem
summa. Usaldusisikule jäi arusaamatuks etteheide pankrotivõrdluse puudumisest. Kava alusel täidab võlgnik kõigi võlausaldajate nõuded koos lisanduva intressiga ning pankrot ei saaks kaasa tuua kavaga võrreldes suuremas ehk nõude suurust ületavas ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamise. Usaldusisik märkis, et võlgniku kulud 4045 eurot sisaldavad makseid nii eluasemelaenu kui tagatiseta laenude katteks kavaga võrreldes suuremates summades. Usaldusisik selgitas, et kava täitmine ei olegi garanteeritud, kuid samal ajal jäävad võlausaldajatele alles võimalused oma nõuete rahuldamiseks, kui kava peaks tühistatama. Võlausaldajate nõuded taastuvad esialgses suuruses ning nõudeid on võimalik täita võlgniku vara (sh kinnisvara) arvelt. Usaldusisik juhtis tähelepanu, et kavas on eksikombel läinud vahetusse Citadele Banka ja Multitude Bank lepingute numbrid kava teises veerus.
9.Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused
10.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Kohus kinnitab nõuete suurused vastavalt kavale (vt resolutsiooni p 1). Kohus parandab Citadele Banka ja Multitude Bank lepingute numbrid.
11.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 32 718,16 eurot.
12.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 4709,26 eurot. 5 võlausaldajat nõustus kavaga, kellest 1 vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 28 008,90 eurot.
13.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole kavas pandiga tagatud nõudeid. Võlgnikul on hüpoteegiga tagatud eluasemelaen Bigbank AS-le, mida võlgnik jääb täitma kavaväliselt.
14.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kohustuste osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
15.Vastuväite esitas Placet Group OÜ, kes ütles, et kava täitmine ei ole realistlik. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohtul kohustus võrrelda, kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. 15.1 Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate nõuded täidetakse 100% ulatuses ning kõigile võlausaldajatele maksab võlgnik seadusjärgset intressi 2,4% põhinõudelt. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus märgib, et makseraskute ületamiseks ei pea alati müüma vara. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks ning vara müügiks pankrotimenetluse raames. Lisaks märgib kohus, et samuti on võimalik olukorda uuesti hinnata, kui võlgniku kui käendaja suhtes muutuvad sisse nõuded, mis hetkel pole veel sissenõutavaks muutunud ja need peaksid mingil põhjusel mõjutama võlgniku maksevõimet. 15.2 Placet Group OÜ ei ole kohtu hinnangul esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on Placet Group OÜ jõudnud valele järeldusele, et kava täitmine pole realistlik ning et võlgniku majanduslik seisund ja võimekus kava täita on otseselt võlgniku ettevõtte majandusliku seisundiga. Esmalt selgitab kohus, et võlgniku ettevõtte makseraskused ei mõjuta käesoleva menetluse läbiviimist ning ettevõtte suutlikkust oma kohustusi täita ei pea olema käesolevas menetluses tõendatud. Kui ettevõttel on makseraskused, siis on selleks meetmed ettevõtte enda suhtes, nt saneerimismenetlus ja pankrotimenetlus. Võlgniku ettevõtte majanduslik seisund ei mõjuta võlgniku enda suhtes võlgade ümberkujundamise läbiviimist, olenemata sellest, et võlgniku kohustused tulenevad osaliselt käenduslepingutest, millega võlgnik käendab oma ettevõtte kohustusi. 15.3 Kui Placet Group OÜ oleks korrektselt läbi töötanud talle saadetud dokumendid, oleks ta märganud, et võlgnikul on stabiilne ja püsiv sissetulek ning ta pole otseselt seotud ettevõtlustulust. 23.04.2026 vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks pension 4045 eurot. Võlgniku pangakontolt on näha, et veebruaris 2026 laekus võlgnikule pension 3851,68 eurot, mis suureneb iga aasta aprillis, kuna pensionid on indekseeritud. Samuti nähtub vara- ja võlanimekirjast, et võlgniku kulud 4045 sisaldavad mh eluasemelaenukulu 1617 eurot ja tagatiseta laenude kulusid 1745 eurot. Tagatiseta laenude kulude sees on ka kõikide kavas märgitud võlausaldajate nõuded. Lisaks moodustab võla- ja varanimekirjast nähtuvalt võlgniku ettevõtte kohustustest (152 642 eurot) pea 83% võlgniku enda poolt antud omanikulaen ettevõttele. Võlgnik andis ettevõttele laenu 127 455 eurot ning kui ettevõte seda tagasi maksta ei suuda, siis võlgnikult endalt seda sisse ei nõuta. Võlgnikul jääb lihtsalt raha tagasi saamata. Asja
materjalide pinnalt ei tekkinud kohtul kahtlusi, et võlgnik ei suudaks kava täita või et mis vahenditest ta kava täitma hakkaks. 15.4 Võlausaldaja märkis ka, et kava ei sisalda võrdlust pankrotimenetlusega. Usaldusisikule jäi see vastuväide arusaamatuks. Kohus märgib, et FIMS ei näe ette otsest kohustust esitada kavas pankrotimenetluse võrdlusandmeid. Need on vajalikud vaid siis, kui kava kuulub kinnitamisele FIMS § 26 lg 3 alusel, st kavale on esitatud palju vastuväiteid. Käesolevalt kuulub kohaldamisele aga FIMS § 26 lg 2. Seega ei ole võlausaldaja vastuväide aluseks kava kinnitamata jätmiseks FIMS § 27 lg 1 mõttes. Võlausaldaja ei ole tegelikult esile toonud, kuidas oleks võlausaldajale pankrotimenetlus kasulikum. Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et võlausaldajad ei saa kuidagi sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku suhtes viidaks läbi pankrotimenetlus. Kõik võlausaldajad saavad tagasi kõik nõuded 100% ulatuses ja veel lisaks seadusjärgset intressi, mida nad pankrotimenetluses ei saaks. Kava täitmise tähtaeg on samuti 3 aastat, mis on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse aeg. Võlausaldajatele on võlgade ümberkujundamise menetlus igal juhul soodsam ning see vastab samal ajal ka võlgniku huvidele aidates tal vara säilitada. Placet Group OÜ ei ole vastuväites kirja pannud ühtegi põhjendust, miks tegelikult võlausaldajad jääksid oluliselt halvemasse olukorda võrreldes käesoleva menetlusega.
16.Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud ja tal tuleb kavaväliselt tasuda eluasemelaenu. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on pension 4045 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks alguses 600,06 eurot ja seejärel 1055,04 eurot, lisaks eluasemelaenu 1617 eurot. Isegi kui arvestada, et võlgniku pensioni suuruseks on 3852 eurot, siis jääks tal vaba raha kava täitmiseks 1552 eurot (3852 - 683 igapäevased kulud – 1617 eluasemelaen). Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 36 kuud, mis võimaldab kõik nõuded 100% ulatuses täita. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 2 alusel ümberkujundamiskava.
17.17.03.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus kohaldas ka pankrotiavalduse tagamise abinõusid ja keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta. Kuna kohus kinnitab kava, tuleb täitemenetluste peatamine ja pankrotiavalduse tagamise abinõud tühistada.
18.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.
19.Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. Menetluskulude jaotus
20.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
21.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 990 eurot (9h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
22.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku
tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 36 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot.
23.Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 9 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 990 eurot. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 110€/tund. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
24.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 990 eurot, millest 600 eurot tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Võlgnik tasus täiendavalt usaldusisiku tasuks kohtu kontole 390 eurot. Seega on usaldusisiku tasu võlgade ümberkujundamise menetluses täies ulatuses võimalik tasuda võlgniku poolt tasutud ettemaksu arvelt. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.