2.Jätta Vadim Plotnikovi määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 29. mai 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-26-9583 muutmata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Vadim Plotnikovi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada Vadim Plotnikov määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i 1 peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada. Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 372 lg 5). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Vadim Plotnikov (avaldaja) esitas 29. aprillil 2026 Viru Maakohtule avalduse, milles palus (1) kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada kõik avaldaja suhtes algatatud
täitemenetlused kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni, (2) keelata sissenõudjatel teha täiendavaid täitetoiminguid, sealhulgas arestida avaldaja vara ja sissetulekuid, (3) tuvastada, et avaldaja ei ole pärandit vastu võtnud, (4) alternatiivselt tuvastada, et avaldaja vastutus pärandaja kohustuste eest on piiratud ning ei ületa 0 eurot, kuna avaldaja ei ole saanud pärandvara, (5) tuvastada, et avaldaja vastu esitatud nõuded on aegunud, (6) kohustada sissenõudjaid esitama nõuete alusdokumendid, (7) kohustada notar Kadri Pappelit esitama kohtule pärimistoimik nr 5904-15 täielikult ja (8) vabastada avaldaja riigilõivu tasumisest. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud mitu täitemenetlust väidetavate võlgade sissenõudmiseks. Avaldaja sai alles pärast täitemenetluste alustamist teada, et notar on väljastanud pärimistunnistuse, mille kohaselt on avaldaja märgitud Sergei Ivanovi pärijaks. Avaldaja ei tundnud pärandajat ega olnud temaga kontaktis. Osa nõuetest põhineb 2008. aasta kohtulahendil, mida nõutakse sisse alles käesoleval ajal. Avaldaja ei olnud teadlik pärimismenetluse õiguslikest tagajärgedest ega sellest, et talle võivad üle minna väidetavad võlakohustused. Täitemenetluste jätkumine põhjustab avaldajale olulist kahju, kuna arestitakse sissetulekuid ja piiratakse igapäevast toimetulekut. Avaldaja vaidlustab täielikult oma vastutuse pärandaja võimalike kohustuste eest.
2.Maakohus jättis 30. aprilli 2026. a määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et avaldajal tuleb täpsustada ning täiendavalt põhistada nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid, märkida menetlusosalised, täpsustada ning täiendavalt põhistada esialgse õiguskaitse taotlust. Maakohus selgitas, et avaldajal tuleb (hagi)avalduselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Maakohus selgitas avaldajale ka seda, et kui avaldajal puuduvad endal vajalikud teadmised nõuetekohase (hagi)avalduse koostamiseks ning rahalised vahendid esindaja võtmiseks, on avaldajal võimalik esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks. Maakohus hoiatas, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.
3.Avaldaja sai maakohtu 30 aprilli 2026. a määruse kätte 4. mail 2026 e-toimiku kaudu (KÄPO-s). Avaldaja ei kõrvaldanud avalduse puuduseid.
4.Maakohus keeldus 29. mai 2026 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, sest avaldaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks avalduses esinenud puudusi ning avaldus ei võimalda kohtul üheselt tuvastada nõuet, selle alust ega menetluslike eeldusi asja lahendamiseks. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Riigilõivu tasumata jätmine on iseseisev keeldumise alus, millisel juhul puudub kohtul kaalutlusruum.
5.Avaldaja esitas 12. juunil 2026 (täiendatud 3. juulil 2026) määruskaebuse, milles palub maakohtu 29. mai 2026. a määruse tühistada ja saata tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada tema suhtes toimuvad täitemenetlused kuni asja lõpliku lahendamiseni. Avaldaja esitas menetlusabi taotluse ja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest või võimaldada riigilõivu tasumine osamaksetena. Avaldaja märkis, et jättis puudused tähtajaks kõrvaldamata, kuna avaldajal puuduvad õigusalased teadmised. Avaldaja ei saanud täielikult aru maakohtu määruses toodud nõuetest ja millised puuduseid tuli kõrvaldada. Samuti ei saanud avaldaja õigeaegselt aru, et maakohus ootas avaldaja vastust kindla tähtaja jooksul. Puuduste kõrvaldamata jätmine ei olnud tahtlik ega suunatud menetluse venitamisele. Alles pärast maakohtu 29. mai 2026. a määruse kättesaamist tutvus avaldaja põhjalikult maakohtu seisukohtadega ja koostas täpsustatud avalduse ja määruskaebuse. Avaldaja leiab 3. juuli 2026. a määruskaebuse täienduses, et maakohtu keeldumise määrus on õigusvastane ja rikub avaldaja õigusi, sest kohus rikkus hagita menetluse uurimispõhimõtet,
kohus ei hinnanud ega andnud sisulist hinnangut avaldaja peamistele väidetele (avaldaja ei ole pärandit vastu võtnud, ei ole saanud pärandvara, ei ole pärandvara vallanud ega kasutanud, avaldajale ei ole pärimismenetlusest nõuetekohaselt teavitatud, avaldaja vastu esitatud nõuded võivad olla aegunud), kohus ei kontrollinud nõuete aegumist, kohus ei kogunud olulisi tõendeid, kohus piirdus üksnes vormiliste puudustega. Kui kohus keeldub avaldust menetlemast üksnes vormilistel põhjustel, jääb avaldajal sisuliselt kasutamata võimalus oma õigusi kaitsta.
6.Maakohus rahuldas 12. augusti 2026. a määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastas määruskaebuse esitamisel 30 euro tasumisest.
7.Maakohus jättis 12. augustil 2026 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
10.Kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus TsMS § 3401 lg-st 1 tulenevalt enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusse võtmata ja tagastatakse. Vaidlust ei ole, et avaldaja sai määruse, millega maakohus määras talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kätte 4. mail 2026. Maakohus määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates (dtl 20), seega tuli avaldajal puudused kõrvaldada hiljemalt 25. mail 2026. Avaldaja maakohtule ei vastanud ja puudusi ei kõrvaldanud.
11.TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse sisu- ja vorminõuded tulenevad mh TsMS §-dest 334–339, samuti TsMS §-st
363.Maakohus andis avaldajale tähtaja täpsustada avaldusega soovitavat eesmärki, kuivõrd avaldusest ei olnud võimalik aru saada, mida avaldaja soovib. Maakohus selgitas, et avaldusest ei ole võimalik aru saada, mis nõuet avaldaja esitada soovib ja kas nõue soovitakse esitada notari või täitemenetluses sissenõudja vastu. Samuti ei olnud avalduses välja toodud, milliste täitemenetlustega seoses avaldaja kohtu poole pöördub ja maakohus tõi välja, et kõik avaldaja suhtes algatatud täiteasjad (avalduse lisa 1 – avaldaja vastu algatatud täiteasjad) ei ole seotud päritud võlgnevusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et avaldajal tuleb nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid selgitada ning märkida menetlusosaliste ring ja andmed. Olukorras, kus avaldaja jättis puudused kõrvaldamata, on asjakohane avalduse menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. Lisaks ei võta kohus TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi (hagi)avaldust menetlusse, kui selles esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna avaldaja ei tasunud riigilõivu ega esitanud
nõuetekohast menetlusabi taotlust, jättis maakohus avalduse õigesti TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.
12.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et avaldajal puuduvad õigusalased teadmised. Maakohtu määrus oli piisavalt selge osas, mis puudutas kõrvaldamist vajavaid puuduseid ning selleks määratud tähtaega. Samuti selgitas maakohus, et kui avaldajal puuduvad endal vajalikud teadmised nõuetekohase (hagi)avalduse koostamiseks ning raha esindaja võtmiseks, on avaldajal võimalik esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja ei ole välja toonud, milliste puuduste kõrvaldamine õigusalaste teadmiste puudumise tõttu ei olnud võimalik. Vajadusel oleks saanud avaldaja taotleda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikendamist. Avaldaja on määruskaebuses märkinud, et tutvus alles pärast maakohtu keeldumise määrust põhjalikult maakohtu seisukohtadega ja koostas täpsustatud avalduse ja määruskaebuse. Puuduste tähtaegse kõrvaldamata jätmise tagajärg on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ning vastava hoiatuse on maakohus ka 30. aprilli 2026. a määruses välja toonud.
13.Avaldaja 3. juuli 2026. a määruskaebuse täienduses toodud väited ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta, sest maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, mitte ei lahendanud avaldaja avaldust sisuliselt ega jätnud seda rahuldamata.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
15.Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Avaldajal on õigus oma õiguste kaitseks pöörduda nõuetekohase avaldusega uuesti kohtusse, mida menetletakse eraldiseisva tsiviilasjana. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebusele lisatud dokumendi „täpsustatud avaldus” osas ega edasta ise seda maakohtule.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus avaldaja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
17.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Peale avaldaja ei ole määruskaebemenetluses teisi menetlusosalisi osalenud, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
18.Avaldaja vabastati Tartu Maakohtu 12. augusti 2026. a määrusega määruskaebuse esitamisel riigilõivu 30 euro maksmisest. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleks riigilõiv, mille tasumisest avaldaja oli vabastatud, mõista avaldajalt TsMS § 190 lg 4 alusel riigituludesse välja. Arvestades avaldaja majanduslikku olukorda peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.