Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757) Hageja lepinguline esindaja: Leana Land Kostja: X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista X’ilt Bigbank AS kasuks poolte vahel 18.04.2023.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23008377 tulenev põhivõlgnevus 7156,87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1012,78 eurot.
3.Välja mõista X’ilt Bigbank AS kasuks viivis tasumata põhinõudelt (7156,87 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2024.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
4.Ülejäänud osas jätta Bigbank AS hagi X’i vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 75 % ulatuses X’i kanda ja 25 % ulatuses Bigbank AS-i kanda (TsMS § 163 lg 1).
6.Välja mõista X’ilt menetluskulu kogusummas 705 eurot Bigbank AS kasuks.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud
1.Bigbank AS (hageja) esitas 08.11.2024.a Harju Maakohtule hagi X’i (kostja) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2023.a tarbijakrediidilepingu CLEEC-23008377, mille alusel andis hageja kostjale laenu 7500 eurot. Krediidilepingu sõlmimise tulemusena refinantseeriti kostja varasemad kohustused IPF Digital AS ja ESTO AS ees. Laen summas 1700,57 eurot on kantud kostja kohustuse katteks IPF Digital AS kontole (dtl 25), 4144,61 eurot on kantud kostja kohustuse katteks ESTO AS kontole (dtl 23) ning 1542,32 eurot on kantud kostja kontole (dtl 24). Laenu lepingutasuks oli 112,50 eurot. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 18.04.2028.a. Kostja ei tasunud 12.06.2023.a – 11.09.2023.a osamakseid. 14.09.2023.a ütles hageja lepingu CL-EEC23008377 üles. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja lepingust CL-EEC23008377 tuleneva põhivõlgnevuse 7381,41 eurot, intressivõlgnevuse 610,14 eurot, sissenõudekulud 5 eurot, lepingu haldustasu 10,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2034,82 eurot ning viivis 23,90% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt, s.o 7381,41 eurolt, alates 09.11.2024.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Kohus selgitas hagejale, et sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga ning nõudis hagejalt põhjendusi ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja väitel kontrollis hageja kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ankeedist ja arvelduskonto väljavõtetest ning avalikest registritest, sh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist saadud andmetest. Koos selgitusega esitas hageja kohtule võlaõigusseaduse (VÕS) §4043 lg 7 kohase alternatiivse nõude, juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuste kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7156,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1012,78 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 7156,87 eurolt alates 09.11.2024.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
4.Kostja menetluses avaldusi ei teinud. Kohus asjas istungit ei pidanud.
Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel
2 (7)
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (Riigikohtu 21.10.2020.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-17-18305 p 14).
7.Vaidlust pole, et hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2023.a tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC23008377 summas 7500 eurot (dtl 12-19). VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna krediidisaajaks on füüsilisest isikust võlgnik, kes sai krediiti väljaspool majandustegevust.
8.Kohtu ette toodu kohaselt väljastati lepingu nr CL-EEC-23008377 alusel kostja kohustuste katteks IPF Digital AS-ile 1700,57 eurot, ESTO AS-ile 4144,61 eurot ning kostjale 1542,32 eurot (dtl 23-24). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja teostas hagejale tagasimakseid kogusummas 230,63 eurot, millest 109,54 eurot arvestati intressi katteks, 118,59 eurot krediidisumma katteks ning 2,50 eurot lepingu haldustasu katteks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse osas.
9.VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Esmalt kontrollib kohus, kas sõlmitud tarbijakrediidileping oli kehtiv. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
11.Vastavalt kohtule esitatud tõenditele oli 18.04.2023.a sõlmitud lepingus nr CL-EEC23008377 sätestatud krediidi kulukuse määr 28,80% aastas (dtl 12). Eesti Panga poolt alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%.1 Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik (VÕS § 406 2 lg 1) ja sõlmitud leping oli kehtiv.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
Vt. Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr
3 (7)
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid 13 ja 17; Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, punktid 20-23). Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
14.Hageja on oma seisukohtades välja toonud asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu võimaldamise otsustamise käigus oli krediidiandja jõudnud kogutud teabe põhjal kostja krediidivõimelisuse hindamisel ebaõigele järeldusele.
15.VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus teavet koguda ja hinnata. Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ja arvelduskonto väljavõtetest ning avalikest registritest, sh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, Ekrediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist saadud andmetest.
16.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). KAVS § 50 lg-s 4 nimetatud nõuete täitmiseks tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks küsida laenusaajalt tema konto väljavõtet või koguda muu teave, mis on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 2-21-13098, punkt 18). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja on küll kogunud vajalikku teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, kuid ei ole teinud enne laenu väljastamist õigesti kindlaks laenusaaja väljaminekute, eluaseme- ja majapidamiskulude tegelikku suurust, mistõttu on tehtud ebaõiged järeldused kostja krediidivõimelisuse hindamisel.
17.Kohtule esitatud andmete kohaselt on krediidiandja enne laenu väljastamist küsinud kostja pangakonto väljavõtted, kuid kohtu hinnangul on hageja kostja krediidivõimelisust valesti hinnanud, arvestades kostja pangakontolt nähtuvaid mitmeid teisi finantskohustusi, asjaolu, et kostja võttis vahetult enne vaidlusaluse krediidilepingu sõlmimist ja selle sõlmimise ajal järjepidevalt uusi krediidikohustusi, kulutusi hasartmängudeks ning jättes sealjuures hindamata reaalsed majapidamis- ja eluasemekulud.
4 (7)
18.Kuigi tarbijal on kohustus esitada krediidiandajale enda krediidivõimelisuse kohta õige ja täielik teave (VÕS § 4034 lg 3 ls 2), ei vabane krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest kui ta ei ole ise üles näidanud piisavat hoolsust vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel, sh tarbija esitatud teabe kontrollimisel ja täpsustamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025 otsust 2-23-6500, punkt 30; RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3).
19.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja võis olla kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet, kuid ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Juhul, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 tulenevaid kohustusi, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid täiendavaid tasusid (v.a põhivõlgnevus) tarbija ei võlgne.
20.Järgmiseks kontrollib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidilepingu täitmiseks makstud raha tagastamist.
21.Hageja on väljastanud kostjale laenusumma 7387,50 eurot (dtl 23-25). Vastavalt hagiavaldusele teostas kostja hagejale tagasimakseid kogusummas 230,63 eurot, millest 109,54 eurot arvestati intressi katteks, 118,59 eurot krediidisumma katteks ning 2,50 eurot lepingu haldustasu katteks (dtl 4). Kostja neid väiteid vaidlustanud pole.
22.Vaidlust pole, et kostja laenusummat tagastanud pole vaatamata 14.08.2023.a laenulepingu ülesütlemise hoiatusele (dtl 26) ja meeldetuletustele (dtl 28). Laenuandja luges lepingu 14.09.2023.a seisuga ülesöelduks (dtl 27).
23.Lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 14.09.2023.a avaldusega (dtl 27) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja nelja lepingujärgse maksega (12.06.2023.a, 10.07.2023.a, 10.08.2023.a ja 11.09.2023.a) viivituses. Kostja neid asjaolusid vaidlustanud pole. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 14.09.2023.a seisuga üles.
24.Kohus selgitab, et isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti ning kostja tehtud maksed tuleb lugeda põhinõude katteks, oli kostja lepingu ülesütlemise hetkeks siiski viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Seetõttu on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine kehtiv ka sellisel juhul ning kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõla jääk 7156,87 eurot ning lisaks põhivõlale viivis ja edasiulatuv viivis, mis tuleb rahuldada seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 94 ja § 113 lg 1.
25.Hageja on 28.01.2026.a seisukohas esitanud VÕS §4043 lg 7 kohase alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nõuab viivist ja edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras (dtl 142-145).
26.Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, rahuldab kohus hageja 28.01.2026.a seisukohas esitanud alternatiivse nõude.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 7156,87 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.09.2023.a - 08.11.2024.a summas 1012,78 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
5 (7)
(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei kehti VÕS § 113 lg 1 kolmas lause aga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 15.09.2023.a - 31.12.2023.a oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12% aastas, perioodil 01.01.2024.a - 30.06.2024.a oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12,5% aastas ning perioodil 01.07.2024.a - 08.11.2024.a oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraks 12,25% aastas. Seega on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 1012,78 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 15.09.2023.a - 08.11.2024.a summas 1012,78 eurot.
28.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
29.Hageja nõuab hagiavalduses ka edasiulatuva viivise väljamõistmist 7156,87 eurolt alates 09.11.2024.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kohus rahuldab nimetatud nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates 09.11.2024.a kuni võlgnevuse tasumiseni põhivõlgnevuselt 7156,87 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus lepingu nr CL-EEC-23008377 alusel summas 7156,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1012,78 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (7156,87 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2024.a põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas jääb hageja hagi rahuldamata kooskõlas VÕS § 4034 lg 7. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 805,70 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
32.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
33.Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 75 %, mistõttu jäävad menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ning 25 % ulatuses hageja kanda.
34.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 840 eurot ning õigusabikulud 100 eurot (dtl 9).
6 (7)
35.Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
36.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus kantud menetluskulud 75 % ulatuses so kogusummas 705 eurot (840+100 x 75%).
37.Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, seega jäävad kostja menetluskulud tema kanda.
38.Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.