Myntro AB (endine Rediem Capital AB) hagiavaldus K V vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
4160,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Myntro AB (endine Rediem Capital AB), rk 559310-4697, asukoht: Lilla Brogatan, Borås 50330, Västra, Götaland, Rootsi Kuningriik, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
KOSTJA:
K V, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K V hageja Myntro AB kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja K V vahel 13.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx, 28.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx ja 30.03.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus kokku 3173,33 eurot, 11.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1063,84 eurot ja sissenõudmiskulud 95 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K V hageja Myntro AB kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (3173,33 euro) tasumata jäägilt alates 11.08.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 3173,33 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Myntro AB sissenõudmiskulude nõue 35 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja K V kanda ning välja mõista K V Myntro AB kasuks menetluskulude katteks 970 eurot.
6.Välja mõista kostjalt K V hageja Myntro AB kasuks viivis menetluskuludelt (970 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx, selgitusega ’’tsiviilasi nr 2-24-5534“. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 05.04.2024 Viru Maakohtule hagi K V (K V) vastu võlgnevuse nõudes ning 06.11.2024 täiendustega uue tervikteksti. 06.11.2024 menetlusdokumendis teavitas hageja esindaja, et 13.09.2024 on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõuded sh nõuded K V vastu Rediem Capital AB-le. Seega on nõude omanik ja hageja Rediem Capital AB. Alates 07.04.2026 kannab hageja nime Myntro AB.
2.Esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid K V ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 13.02.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 396,99 eurot, millest moodustas 32,99 eurot tarne. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 0,01%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 396,99 eurot, intressimäära 40,40% (kohtu märkus: intress algsummalt oli 0%), osamaksete arvu 3 kuud, lepingutasu 0 eurot ja haldustasu 0 eurot, laenu tagasimaksete summa 396,99 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 28.03.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja soetada kaubad summas 2941 eurot. Kostja tagastas osa kaubast summas 1742 eur (dtl 197), mille alusel jäi lepingu summa jäägiks 1199 eurot ja mille osas väljastati uus graafik (dtl 198). Lepingu krediidi kulukuse määraks on 43,94%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2941 eurot, tagasimaksete arvu 60 kuud, intressimäära 37%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuist lepingu haldustasu 0 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 30.03.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba summas 1842 eurot (Lisa 6). Lepingu krediidi kulukuse määraks on 43,95%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1842 eurot, tagasimaksete arvu 60 kuud, intressimäära 37%, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuist lepingu haldustasu 0 eurot, kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21 Kostja kinnitas, et tema poolt lepingu sõlmimisele eelnevalt esitatud andmed on tõesed ja täielikud. Kostja kohustus lepingutest tulenevaid kohustused täitma vastavalt lepingutes kokku lepitule.
3.VÕS § 4034 lõike 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lgdest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
3.1.Hageja esitab tõendina kostja taotluse xxxx. Laenuandja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud pensioniregistrisse (dtl 185) ja maksehäireregistritesse (dtl 186) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Pensioniregitri kohaselt oli kostja keskmine palk 1329,72 eurot kuus ja kohustused taotluse alusel 180 eurot kuus. Peale krediidi väljastamist jäi kostjale kätte seega 420 eurot (732 – 180 - 132,33). Hageja rõhutab et tegemist oli vaid 3 tagasimaksega lepinguga. Hageja esitab tõendina kostja taotluse xxxx. Laenuandja kontrollis kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse (dtl 189190) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Pensioniregitri kohaselt oli kostja keskmine palk 1329,72 eurot kuus ja kohustused taotluse alusel 0 eurot kuus. Peale krediidi väljastamist jäi kostjale kätte seega 1197,39 eurot (1329,72 – 0 - 132,33). Hageja esitab tõendina kostja taotluse xxxx. Laenuandja kontrollis kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse (dtl 193194) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid
polnud. Pensioniregitri kohaselt oli kostja keskmine palk 732,25 eurot kuus ja kohustused taotluse alusel 0 eurot kuus. Peale krediidi väljastamist jäi kostjale kätte seega 664,50 eurot (732,25 – 0 67,70).
3.2.Seega leiab hageja, et on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi punkti 7.1 kohaselt Vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Krediidiasutus võib käesoleva juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi.
4.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.08.2023 lepingud üles.
5.Lepingu nr xxxx alusel sai kostja krediiti summas 396,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.03.2023 – 10.05.2023. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Kostjalt on toimunud laekumisi lepingu katteks kokku 264,66 eurot, mille kohta lisab võlausaldaja väljavõtte (dtl 195). Hageja arvestab kõik tagasimaksed põhiosa katteks. Kostjal on tasumata põhiosa jääk 132,33 euot.
5.1.Lepingu nr. xxxx alusel sai kostja soetada kaubad maksumusega 2941 eurot, millest kostja tagastas müüjale kauba maksumusega 1742 eurot ja selle võrra on lepingu põhiosa ka vähenenud ning lepingujärgseks jäägiks jäi 1199 eurot, mille kohta koostati uus maksegraafik perioodil 10.05.2023 – 10.04.2028. Kostja ei ole teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, seega oli ülesütlemine kehtiv ja põhiosa on sissenõutavaks muutunud. Tulenevalt eeltoodust on põhiosa võlg 1199 eurot.
5.2.Lepingu nr. xxxx alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1842 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2023 – 10.04.2028. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud, seega oli lepingu ülesütlemine kehtiv ja põhiosa on sissenõutavaks muutunud. Tulenevalt eeltoodust on põhiosa võlg summas 1842 eurot Kokku on lepingute alusel põhivõlg kokku summas 3173,33 eurot. Hageja loobub intressinõudest.
6.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teises lause kohaselt. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlalt 3173,33 eurolt lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.11.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 468,83 eurot. Hageja esitab viivise arvestused (dtl 199-201). Edaspidi nõuab hageja viivist alates 06.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seadusjärgses määras.
7.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 113 2 lg 1 ja 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja sissenõudekulud on kokku 130 eurot: Lepingu nr. xxxx alusel 30 eurot: 25.09.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 03.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot; Lepingu nr. xxxx alusel 50 eurot: 25.09.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 03.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot; Lepingu nr. xxxx alusel 50 eurot: 25.09.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 03.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
8.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja osaliselt nõudest loobus ja nõuet vähendas siis kuulub tasumisele riigilõiv 490 eurot ning hageja taotleb enammakstud riigilõivu 70 euro tagastamist. Kostja vastuväited
9.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 06.02.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast. Teade avaldati 21.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 06.02.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 20.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
11.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on 16.09.2024 teavitanud kostjat nõuete loovutamisest 13.09.2024 Rediem Capital AB-le (dtl 131 - 136).
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
14.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja K V on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga sõlminud 13.02.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx, 28.03.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx ja 30.03.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx, millega soetas kaupasid kokku 3437,99 euro eest ja mille eest pidi tasuma maksegraafikute alusel. Kostja tasus üksnes 13.02.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx eest 264,66 eurot. Summa ei sisaldanud intressi ega muid tasusid. Lepingute krediidi kulukuse määrad on 0,01%, 43,94% ja 43,95% aastas. Lepingud on üles öeldud 23.08.2023, s.h. 13.02.2023 leping nr. xxxx on lõppenud 10.05.2023 tähtaja saabumisega. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja kehtivalt lepingud 23.08.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja ei ole 28.03.2023 ja 30.03.2023 lepingute alusel ühtegi osamakset tasunud, mistõttu oli võlausaldajal õigus lepingud üles öelda. Seega on kõik väljastatud krediidisummad sissenõutavaks muutunud.
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.Tarbijakrediidilepingute kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava
krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
17.Lepingute sõlmimise ajal 13.02.2023, 28.03.2023 ja 30.03.2023 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 15,31% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingute krediidi kulukuse määrad 0,01%, 43,94% ja 43,95% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
18.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
19.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
20.Hageja on esitanud kohtule kostja laenutaotlused ning märgib, et laenuandja tegi päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistritesse ning krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja sissetulekuks oli vastavalt 1329,72 eurot ja 732,25 eurot kuus ning kohustustena märkis kostja 180 eurot või kohustuste puudumise. Kohtule ei ole teada, kas kostjalt konto väljavõtet küsiti, kohtule seda esitatud ei ole. Hageja on avaldanud, et ta intressi ei nõua ning arvestab tasutud summad põhivõla katteks. 13.02.2023 lepingu alusel intressi maksmise kohustust ei olnud ning 28.03.2023 ja 30.03.2023 lepingute alusel ei ole ühtegi osamakset tasutud. Arvestades hageja poolset intressi mittenõudmist asub kohus seisukohale, et hageja möönab ise, et eelnevalt nimetatud järelmaksulepingute sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. Kuivõrd hageja intressi tasumist ei nõua ning kostja ei ole ka intressi tasunud, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida.
21.Hagiavalduse ja järelmaksulepingute kohaselt soetas kostja järelmaksuga kaupasid kokku 3437,99 euro eest ning teostas tagasimakse summas 264,66 eurot, seega tasumata põhivõlgnevus on 3173,33 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
22.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised seadusjärgses määras alates 24.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.11.2024 tasumata põhivõlgnevuselt (kokku 3173,33 eurolt) summas 468,83 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega (dtl 55-57).
24.Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt alates 06.11.2024 kuni otsuse tegemiseni 11.08.2026 (k.a) 644 päeva eest, mis on 595,01 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 11.08.2026 seisuga kokku 1063,84 eurot (468,83 + 595,01).
25.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12.08.2026 edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (3173,33 eurolt) kuni põhivõlgnevuse 3173,33 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2109,49 eurot (3173,33 – 1063,84).
26.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis kokku 130 eurot. Võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
26.1.VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, ning kuni 50 eurot, võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot (p.1 alusel) või kuni 25 eurot (p.3 alusel) ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kõikide lepingute osas on meeldetuletuskirjad saadetud 25.09.2023, 03.11.2023 ja 29.12.2023. Samuti nõuab hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid kokku summas 35 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt üksnes saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 95 eurot (15 + 5 + 5; 25 + 5 + 5; 25 + 5 + 5). Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud.
Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendanud hageja sissenõudmiskulu summas 35 eurot, mis jääb rahuldamata.
27.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 3772,16 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 35 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 490 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud tegelikkuses riigilõivu 560 eurot, kuulub vastavalt hageja 06.11.2024 esitatud taotlusele tagastamisele enammakstud riigilõiv summas 70 eurot.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tundi hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii
lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
34.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Arvestades dokumentide mahtu peab kohus käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Arvestades eeltoodut on õigusabikulud põhjendatud summas 480 eurot (käibemaksuta) (4 x 120 eurot).
35.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 970 eurot (riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 480 eurot).
36.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.