4.Rahuldada Z.V usaldusisiku Küllike Miti tasu taotlus.
5.Määrata usaldusisiku Küllike Miti tasu suuruseks Z.V kohustustest vabastamise menetluses 132 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku 163,68 eurot.
6.Usaldusisiku Küllike Miti tasu 33,79 eurot, sh käibemaks 6,54 eurot, hüvitada võlgnik Z.V poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel Küllike Miti usaldusisiku ametikontol.
7.Anda Z.V-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 129,89 eurot, sh käibemaks 25,14 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik Küllike Miti usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 129,89 eurot, sh käibemaks 25,14 eurot, OÜ Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade Z.V kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 08.08.2023 määrusega välja Z.V pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 05.02.2026 määrusega lõpetati Z.V pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Sirje Koolme kohustustest vabastamise menetluses jätkas usaldusisikuna Küllike Mitt. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord aastas (8. augustiks) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 3. augustiks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 1386,12 eurot (kõik teised II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on menetluses esitanud kohtule lõpparuande 08.08.2026. Kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik tervisliku seisundi tõttu töötanud. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime. Usaldusisik palub lähtuvalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 teha otsustus Z.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ning menetluse lõpetamise kohta.
3.Usaldusisiku 08.08.2026 esitatud tasu taotluse ja 16.06.2026 esitatud täpsustuse kohaselt kulus usaldusisiku ülesannete täitmiseks 2 tundi järgnevalt: suhtlus võlgnikuga, järelevalve võlgniku laekumiste üle, võlausaldajate nõuete katteks eraldiste ja võlgnikule ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine – 30 minutit; võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamine ja väljamaksete tegemine – 30 minutit; kohtule aruande koostamine – 1 tund. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 132 eurot (2 tundi x 66 eurot), millele lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku 163,68 eurot. Usaldusisik palub hüvitada tasu võlgniku loovutuse arvel ja puudujäävas osas riigi vahenditest.
4.Kohus küsis 12.08.2026 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
4.1.Bondora AS teatas 13.08.2026, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist.
4.2.Võlausaldaja Holm Bank AS teatas 14.08.2026, et on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
4.3.TF Bank AB (publ.) teatas 27.08.2026, et tunnustatud nõue oli 314,80 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses kokku 133,85 eurot, ning saamatu on veel 180,95 eurot. Seega rahuldatud on 42,52% ning rahuldamata jääb 57,48% nõudest. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 2/6
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ja usaldusisiku poolt avaldatust.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
5.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Z.V ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime ja ta ei tööta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 4.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Aruanne on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust. 4.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja ravimitoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldanud pankrotimenetluse lõpetamise järgselt kokku 337,87 eurot, millest on tehtud 3/6
väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 304,08 eurot ja usaldusisiku tasu katteks on jäetud 33,79 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 4.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust. 4.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 49 lg 7 sätestatud teabe andmise kohustust.
5.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
6.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused. Ka võlausaldajad ei ole esitanud kohtule vastuväiteid, va Bondora AS, kelle vastuväide ei ole asjakohane- nimelt ei võimalda kehtiv seadus pikemat menetlust kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
7.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
8.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Z.V tuleb juhindudes FIMS § 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
9.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma 4/6
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.
10.Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded Z.V vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Z.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Z.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.Kuna kohus lõpetab Z.V kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Küllike Mitt vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest Z.V kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
13.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot ja alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
14.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi tunnitasuga 66 eurot; kokku 132 eurot.
15.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu välja maksta büroole OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu ta tegutseb ning määrata tasuks 132 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 31,68 eurot, kokku 163,68 eurot.
5/6
16.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Küllike Miti tasuks määrata 163,68 eurot (sisaldab käibemaksu).
17.Usaldusisiku esitatud aruandest nähtuvalt on võlgnik aruandeperioodil loovutanud usaldusisikule kokku 337,87 eurot, millest 304,08 eurot on võlausaldajatele välja makstud. Usaldusisiku tasu summas 33,79 eurot tuleb hüvitada võlgniku Z.V poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
18.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et Z.V-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 129,89 eurot (sisaldab käibemaksu). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.