lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-7846/10

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 08.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-23-7846/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2023, Võru

Tsiviilasja number

2-23-7846

Tsiviilasi

V. K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: K. M. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post [email protected], telefon xxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Rahuldada võlgniku V. K. maksejõuetusavaldus.

2.Kuulutada välja V. K. pankrot 8. augustil 2023 kell 15.30 ning algatada V. K. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada V. K. pankrotihalduriks K. M. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post [email protected], telefon xxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks xxxxxxxxxxxxxxxxx kell 11.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Pankrotihalduril pankrotivara nimekiri.

koostada

võlausaldajate

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

esimeseseks

üldkoosolekuks

6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 8. augustiks (esimene aruanne esitada 8. augustiks 2024).

Jätta menetluskulud V. K. kanda.

10.Anda V. K. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata usaldusisiku K. M. tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot 60 senti, ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

13.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p 10 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1.V. K. (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja igakuine sissetulekud 558 eurot ning väljaminekud 430 eurot, st võlgade tasumiseks jääb 128 eurot. Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 15 477 eurot 88 senti. Avaldaja ei ole praegu tervislikel põhjustel võimeline töötama, mistõttu ei suuda ta laenusid maksta. Tal on depressioon ja ärevushäired ning ta võtab igapäevaselt ravimeid. Lisaks vajab ta operatsiooni.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 15. mai 2023. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks K. M. (usaldusisik).
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Aruande kohaselt saab võlgnik töövõimetoetus 558 eurot kuus. Muu vara tal puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 952 eurot 44 senti. Suutmatus nõuetekohaselt laenukohustusi täita on 2023. a juunis juba toonud kaasa laenuandjate poolt laenulepingute ülesütlemise ning nõuete sissenõudmiseks kohtu poole pöördumise. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kõikide sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Võlgniku tööle asumisele ja majandusliku olukorra parandamise võimalustele seab piirid nii tema kehv tervislik seisukord kui tööturu vähene nõudlus isiku eale ja haridusele vastava tööjõu järele. Usaldusisiku arvates ei suuda võlgnik mõistliku aja jooksul rahuldada teadaolevate võlausaldajate nõudeid ning on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt enda krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate laenu- ja järelmaksukohustuste võtmine. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2023. a esimese poolaasta jooksul. Usaldusisikul puudub veendumus, et võlgnik (arvestades tema vanust ja tervislikku seisundit) oleks suuteline võlgade ümberkujundamiskava täitma. Isik on arvestanud, et võlausaldajatele 128 euro tasumisel iga kuu jääks talle igakuisteks vältimatuteks kuludeks 430 eurot, millest 135 eurot on üür ja kommunaalkulud. Tema üüri- ja kommunaalteenuste kulud olnud 2023. a-l siiski suuremad. Kulud pigem suurenevad. Lisaks ei ole võlgnik avaldanud, millest ta kavatseb maksta usaldusisiku tasu.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (16 952 eurot 44 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal praegu tööd teha. Ühtlasi ei ole teada, kas ja millal tema tervis paraneb. Lisaks puuduvad tal usaldusisiku tasu katteks rahalised vahendid. Võlgnik on ka ise 31. juuli 2023. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 11), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (võlgniku krediidivõimekuse ülehindamine ning piisava vara ja sissetuleku puudumine võetud kohustuste katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks K. M. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks xxxxxxxxxxxxxxxxx kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). Võlgnikul ja usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
8.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust registripidajale edastada.
9.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot 60 senti.
10.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi 30 minutit (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi 30 minutit tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 693 eurot.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 138 eurot 60 senti.
10.5.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ja sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus avaldajale usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.

11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja