Võlaõigus

2-26-12805 Maksepäev 11.04.2027 11.05.2027 11.06.2027 11.07.2027 11.08.2027 11.09.2027 11.10.2027 11.11.2027 11.12.2027 11.01.2028 11.02.2028 11.03.2028 11.04.2028 11.05.2028 11.06.2028

Põhiosa jääk 991,73 925,62 859,51 793,40 727,29 661,18 595,07 528,96 462,85 396,74 330,63 264,52 198,41 132,30 66,19

Põhiosa 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,19

Igakuine osamakse 36,08 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,11 66,19

Põhiosa jääk 221,80 210,72 199,64 188,56 177,48 166,40 155,32 144,24 133,16 122,08 111,00 99,92 88,84 77,76 66,68 55,6 44,52

Põhiosa 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08

Igakuine osamakse 5,69 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 11,08 2 (7)

2-26-12805 11.06.2029 11.07.2029 11.08.2029

33,44 22,36 11,28

11,08 11,08 11,28

11,08 11,08 11,28

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.



Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. 3 (7)

2-26-12805 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.



Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma tavapärase kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna hageja on aga lisaks tagaseljaotsuse tegemise taotlusele soovinud asja sisulist lahendamist juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, siis esitab kohus alljärgnevalt sisulised põhjendused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole vastavas osas õiguslikult põhjendatud.



Lepingu sõlmimise ajal ja praegu kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.



Hageja on lepingu KK4104773 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitanud hagiavalduse punktis 1.7.1. Laenuandja arvestas kostja esitatud teavet, kogus andmeid kostja kohta erinevatest registritest ning analüüsis pangakonto väljavõtet. Laenuandja arvestas, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1099,08 eurot, finantskohustused 464,41 eurot, igakuised majapidamiskulud 370 eurot. Laenuandja leidis, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 158 eurot peale sõlmitava laenu osamakse tasumisi. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks krediidikonto lepingu limiidi suurendamisel igakordselt kostja krediidivõimelisust kontrollinud. Kohus selgitab, et krediidilimiidi suurendamise korral tuleb igal korral krediidivõimelisust uuesti hinnata.



Hageja selgitas lepingu REF4135141 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hagiavalduse punktis 1.7.2. Laenuandja tuvastas, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1064,86 eurot, finantskohustused 322,30 eurot, majapidamiskulud 370 eurot. Laenuandja arvestas, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 289,41 eurot. Hageja selgitas lepingu TL4124786 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hagiavalduse punktis

4 (7)

2-26-12805 kohustused 384,13 eurot, majapidamiskulud 370 eurot. Laenuandja arvestas, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 162,30 eurot. 

Kohus selgitab, et krediidiandja ülesanne on teha kindlaks laenusaaja majapidamiskulud, s.o kulud eluasemele, toidule, sidevahenditele. Laenuandja on kõikide lepingute sõlmimisel arvestanud majapidamiskuludeks laenuandja seatud määra, millest peaks laenuandja hinnangul jätkuma laenusaaja majapidamiskuludeks. Laenuandja ega hageja ei ole põhjendanud, mille alusel laenuandja hindas, et just hageja viidatud summast piisab kostjale igakuiste kulutuste katmiseks. Hageja selgitustest ja põhjendustest nähtub üksnes arvutuskäik, mille kohaselt ei ole laenukohustus kostjale koormav. Kohtu hinnangul üksnes teoreetilisest arvutuskäigust ei piisa. Laenuandja peab tegema kindlaks laenusaaja varalise olukorra, mh, kas kostja üürib või omab elamispinda, mis on laenusaaja regulaarsed kulutused ja mis on laenusaaja finantskäitumine. Kohtule ei nähtu hageja selgitustest, et laenuandja oleks veendunud kogutud andmete põhjal kostja krediidivõimelisuses. Laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.



Kohus leiab, et krediidiandja ei ole ka analüüsinud kogumis krediidivõimelisuse aluseks olevaid andmeid. Kohus selgitab, et hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel peab esitama kohtule ka selge ja järgitava analüüsi koos järeldusega, mille põhjal otsustas laenuandja, et tegemist on krediidivõimelise laenusaajaga. Krediidivõimelisust peab hindama selleks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust tasuda vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22).



Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Kuivõrd VÕS § 403 4 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset intressimäära, siis laieneb antud säte ka viivisele. Ehk käesolevas vaidluses kohaldub lepingule VÕS § 113 lg 1 tulenev seadusjärgne viivisemäär. Samas seadusjärgset viivist saab hageja nõuda üksnes juhul, kui kostja tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumisega hilineb (mida praegu pole alust eeldada), seega ei saa kohus hageja kasuks välja mõista hüpoteetilist tuleviku viivist.



Hageja esitas lepingu nr KK4104773 ümberarvestuse. Hageja esitas ümberarvestuse, arvestades krediidisummaks 5438 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid lepingust nr. KK4104773 tulenevate kohustuse katteks summas 3356,43 eurot. Hageja arvestas kõik laekumised põhiosa katteks. Kostja viimane krediidi kasutuselevõtt oli 11.03.2026, sellest tulenevalt on hageja arvestanud ümberarvestuse esimeseks tagasimakse kuupäevaks 09.04.2026 ning viimase tagasimakse kuupäevaks 09.03.2027. Sellest tulenevalt on kostjal täies ulatuses tasutud osamaksed 09.04.2026-09.10.2026 ja osaliselt tasutud 09.11.2026 osamakse. Hageja palub edasiulatuvalt välja mõista sissenõutavaks muutuvad osamaksed kuni 09.03.2027. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ja viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.



Hageja esitas lepingu nr REF4135141 ümberarvestuse. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1055,44 eurot. Hageja esitas tabeli lepingu 5 (7)

2-26-12805 REF4135141 ümberarvestusest, lähtuvalt VÕS § 94 lg 1 intressimäärast, arvestades laenusummaks 1983,38 eurot. Hageja jaotas vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule põhiosa võrdselt 30 osamakse vahel. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed 11.01.2026-11.03.2027 ja osaliselt tasutud 11.04.2027 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ja viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. 

Hageja esitas lepingu nr TL4124786 ümberarvestuse. Kostja sai laenulepingu TL4124786 alusel enda kontole 665 eurot (maha on arvestatud lepingutasu). Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 482,36 eurot. Hageja esitas tabeli lepingu TL4124786 ümberarvestusest, lähtuvalt VÕS § 94 lg 1 intressimäärast, arvestades laenusummaks 665 eurot. Selleks, et säilitada maksegraafiku pikkus jagab hageja põhiosa võrdselt 60 osamakse vahel. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed 11.09.2024-11.12.2027 ja osaliselt tasutud 11.01.2028 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksegraafiku alusel ja viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.



Kohus rahuldab hagi hageja esitatud ümberarvestuste alusel osaliselt. Lepingu nr KK4104773 alusel mõistab kohus välja kogusummas 2081,57 eurot, lepingu nr REF4135141 alusel 961,7 eurot, lepingu nr TL4124786 alusel 216,41 eurot. Muus osas jääb hagiavaldus rahuldamata.



Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd hagi hinda arvestades rahuldab kohus hagi ümardatult täisarvuni ligikaudu 36% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 64% ulatuses hageja ja 36% ulatuses kostja kanda.



Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 770 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 770 eurot.



Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kuludena 1014 euro väljamõistmist (6 töötundi tunnihinnaga 169 eurot). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu seoses hagiavalduse koostamisega (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja analüüs) lugeda 2,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 920 eurot (770+150). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

6 (7)

2-26-12805 

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 331,2 eurot (s.o 920-st eurost 36%) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 719525423. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.



Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja menetluskulusid ka kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.