B2 Impact OÜ hagi S.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4234,28 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindajad esindaja Anne-Liis Veski, e-post Kostja: S.I (isikukood: XXX, e-post: kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-8, 57, 143-144, 150-152)
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22.11.2025 Tartu Maakohtule hagi S.I (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2834,96 eurot, intress 345,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1053,41 eurot.
2.Multitude Bank plc (endine Ferratum Bank plc, esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 31.10.2023 tarbijakrediidilepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 5% võlgnetavast summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot. Laenulimiit on korduvkasutatav. Krediidikulukuse määr oli 50,16% ja intressimäär 41,35% aastas.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 14.12.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud luges esialgne võlausaldaja lepingu 29.12.2024 üles öelduks. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjat teavitati nõude loovutamisest 02.01.2025.
4.Kostja on kasutanud krediidiandja poolt võimaldatud laenulimiiti ajavahemikul 31.10.2023 kuni 20.05.2024 kokku summas 3259 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1470,19 eurot, millest põhinõude katteks on arvestatud 424,04 eurot, kulude katteks 87,47 eurot ja intressi katteks 958,68 eurot. Kostja põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 2834,96 eurot.
5.Kostjal on intressi võlgnevus alates 13.09.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 345,91 eurot.
6.Hageja arvestab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 30.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.11.2025 lepingujärgses määras 41,35% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1053,41 eurot.
7.Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust vastavalt krediidiandja sise-eeskirjas ettenähtud metoodikale. Muuhulgas võttis esialgne võlausaldaja arvesse Maksehäireregistrist ja Rahvastikuregistrist saadud infot ning analüüsis kostja konto väljavõtet.
8.Vastuseks kohtu ettepanekule esitada nõude ümberarvestus märgib hageja, et kuna kostja on kasutanud krediiti 3259 eurot ja tagasi maksnud 1470,19 eurot, peab kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagastama põhivõla 1788,81 eurot.
9.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
11.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja Multitude Bank plc-ga 31.10.2023 tähtajatu tarbijakrediidilepingu (dtl 9-10), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 3000 eurot. Kostjale on tehtud ajavahemikul 31.10.2023 kuni 20.05.2024 väljamakseid kokku 3259 eurot (dtl 23-31).
12.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmed piirangud, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi
Tsiviilasi nr 2-25-19982 kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098).
13.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
14.Lepingu krediidi kulukuse määr oli 50,16% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2023 seisuga 16,72% ja kolmekordne määr 50,16% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 406 2 lg 3 järgi tühine.
15.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
16.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
17.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitanud, et esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust vastavalt krediidiandja sise-eeskirjas ettenähtud metoodikale. Lisaks on hageja kohtule esitanud kostja konto väljavõtte (dtl 59-133), Maksehäireregistri (dtl 134) ja Rahvastikuregistri väljavõtted (dtl 135).
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavaks veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Hageja ei ole tõendanud, et esialgne võlausaldaja oleks kindlaks teinud kostja igakuise sissetuleku, finantskohustuste ja majapidamiskulude suuruse ega hinnanud tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kuigi esialgne võlausaldaja on küsinud kostjalt konto väljavõtte, ei ole hageja esile toonud, milliseid andmeid on sellelt tuvastatud ja kuidas on neid krediidianalüüsis arvesse võetud. Samuti ei ole hageja selgitanud, milles seisnes esialgse võlausaldaja sise-eeskirjades ettenähtud metoodika
Tsiviilasi nr 2-25-19982 krediidivõimelisuse hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele, ei ole hageja esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust. Hageja on üksnes välja toonud, et kostja sai kokku krediiti 3259 eurot, on tasunud 1470,19 eurot ja põhivõlg on seetõttu 1788,81 eurot.
21.Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.
22.Kohus ei saa ise kontrollida põhinõude sissenõutavaks muutumist olukorras, kus hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal saaks kohus kontrollida nõude kujunemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg 1 järgi tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda üksnes eeldusel, et kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järjestikuse osamaksega.
23.Hageja ei ole selgitanud, kas leping on arvestades VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevaid tagajärgi kehtivalt üles öeldud. Kuna hageja ei ole esitanud maksegraafikut, millest nähtuks, millal ja millises summas pidi kostja laenu tagasimakseid tegema ning millal ja millises ulatuses neid tegelikult tehti, puudub kohtul võimalus ise kontrollida lepingu ülesütlemise kehtivust. Samuti ei ole hageja esitatud asjaolude alusel võimalik kohtul ise välja arvutada ega teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on hageja nõue muutunud sissenõutavaks, arvestades, et tegemist oli korduvkasutatava krediidiga. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
24.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
25.Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.