nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja J.B (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista J.B Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr L89010062994 tulenevad 21. augusti 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue 715 eurot 2 senti ja intress 81 eurot 30 senti.
3.Mõista J.B Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr L392675 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027
4.Mõista välja J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni osamakse täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud 75% ulatuses J.B kanda ja 25% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista J.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 480 eurot.
7.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb J.B Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress; e-toimik :
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11. septembris 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.B-lt (kostjalt) võla väljamõistmiseks. Maksekäsu osakond andis 20. septembri 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18. detsembril 2024 hagiavalduse kostja vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2665 eurot 13 senti, intressi 112 eurot 23 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 289 eurot 69 senti, laenuhaldustasu 8 eurot 70 senti, võla sissenõudmiskulu 5 eurot ja viivise alates 19. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras s.o 14,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja 6. oktoobril 2022 tarbijakrediidilepingu nr L89010062994, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,54% ja intressimäär 14,90% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja 7. märtsil 2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 26. märtsil 2024 ütles lepingu üles. 28. märtsil 2024 loovutas krediidiandja kostja vastase nõude hagejale. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks kui kohus asub seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu L89010062994 alusel enda kontole 3000 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 998 eurot 69 senti ning hagejale 45 eurot, kokku summas 1043 eurot 69 senti. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed kuni 15. märtsini 2025 ja osaliselt tasutud 15. aprilli 2025. a osamakse. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel ja viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingus kokku lepitud määras 14,90%.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse 18. märtsi 2025. a määrusega. Kostja sai dokumendid kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 5. juulil 2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seonduvat.
5.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 26. märtsil 2024 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude 28. märtsil 2024 loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
6.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
6.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 19,54%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,3%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
6.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud
tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel on lähtutud ennekõike taotleja esitatud andmetest, Maksu- ja Tolliametist, lisaks täiendavalt registri väljavõtetest saadud teabest ning krediidiandja sisekorra eeskirjadest. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Hageja on ise märkinud, et kostjalt ei ole kontoväljavõtet küsitud. Krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse hindamisel laenutaotluses esitatud andmetest, sh maksehäireregistri väljavõttest ning Maksu- ja Tolliameti päringust. Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuna 1600 eurot ja kohustustena 220 eurot. Kuivõrd krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kontole laekus 3000 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 1043 eurot 69 sendi ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 26. märtsil 2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kuna kostja ei ole alates 2024. aastast lepingut täitnud, leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja on esitanud ümberarvestuse lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, mille kohaselt pidi kostja tasuma põhivõlga ja seadusjärgses määras intressi. Hageja on kostja tasutud 1043 eurot 69 senti arvestanud 834 euro 9 sendi ulatuses põhivõla ja 209 euro 60 sendi ulatuses seadusjärgses määras intressi katteks. Sellisel juhul kostjal ümberarvestuse esitamise hetkel, s.o 7. märtsil 2025 võlgnevust hageja ees ei olnud. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (19. august 2026) on sissenõutavaks muutunud 15. aprilli 2025 kuni 15. augusti 2026 osamaksed, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa katteks 715 eurot 2 senti ja intress 81 eurot 30 senti. Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased, perioodil 15. september 2026 kuni 15. oktoober 2028, sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Osamaksete täpsed suurused ja maksetähtpäevad nähtuvad käesoleva otsuse resolutsiooni lisatud tabelist. Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue laenuhaldustasu 8 euro 70 sendi, sissenõudmiskulu 5 euro ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 289 euro 69 sendi osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
8.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivise lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulusid ja sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 3080 eurot 75 senti ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 2665 eurolt 13 sendilt 14,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on hageja nõue kokku summas 796 eurot 32 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetena kokku 1504 eurot 23 senti. Seega rahuldab kohus hageja nõude 75% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 882 eurot 50 senti (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 422 eurot 50 senti (2,5 tundi hinnaga 169 eurot tund, käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (420 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (2 x 100, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 640 eurot (420 + 20 + 200, käibemaksuta). Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (75%), tuleb menetluskulud jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 480 eurot (640*75%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717399680.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.