1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi C.S vastu osaliselt.
2.Mõista välja C.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 224,75 eurot, millest põhivõlg on 189,08 eurot, intress 25,5 eurot ning seisuga 13.08.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 10,17 eurot.
3.Mõista välja C.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissnõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed, mis tulenevad järelmaksulepingust nr L89014948632, alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg 20.08.2026 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026 20.12.2026 20.01.2027 20.02.2027 20.03.2027 20.04.2027 20.05.2027
4.Mõista välja C.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 189,08 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista välja C.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 66% ulatuses C.S kanda ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista välja C.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 366,30 eurot (ilma käibemaksuta).
9.Mõista välja C.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 366,30 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.12.2025 Tartu Maakohtule hagi C.S (kostja) vastu järelmaksulepingust nr L89014948632 tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1167,89 eurot, intressi 176,24 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 262,50 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 22% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 21.01.2024 järelmaksulepingu nr L89014948632, mille alusel sai kostja krediiti 1167,89 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2024 kuni 20.06.2029 ja tasuma intressi 22% aastas. Lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 34,83%.
3.Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata kogu saadud krediidisumma 1167,89 eurot ja intress 176,24 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 1167,89 eurot lepingujärgses määras 22% aastas perioodil 27.11.2024 kuni 04.12.2025, kokku summas 262,50 eurot. Meeldetuletuste saatmise kulu on 50 eurot.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teate lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul
5.AS Inbank Finance loovutas 27.11.2024 järelmaksulepingust nr L89014948632 tuleneva kostja vastase nõude hagejale.
6.Hageja hinnangul järgis esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja varasemat maksekäitumist ja veendus enne lepingu sõlmimist, et kostjal puudusid nii laenutaotluse esitamise ajal kehtivad kui ka varasemad maksehäired. Esialgne võlausaldaja tegi laenutaotluse põhjal kindlaks, et kostja igakuine sissetulek oli 600 eurot ja igakuised finantskohustused 150 eurot. Lepinguga lisandus kostjale rahaline kohustus 42,99 eurot. Pärast finantskulude mahaarvamist jäi kostjale kätte 407,01 eurot, mis on 68% kostja sissetulekust. Kuivõrd arvestuslik elatusmiinimum oli lepingu sõlmimise hetkel 345,81 eurot, olid kostja sissetulekud suuremad kui tema kohustused ja esialgne võlausaldaja leidis, et kostja on krediidivõimeline.
7.Hageja esitas 10.07.2026 VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse ja alternatiivse lepingu täitmise nõude. Kostja sai laenu 1167,89 eurot ja on tasunud 42,99 eurot. Ümberarvestuse järgi on kostja tasunud täielikult 20.07.2024 – 20.06.2025 osamaksed ja osaliselt 20.07.2025 osamakse. Hageja palub välja mõista ümberarvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud osamaksed 195,19 eurot, millest põhivõlg on 171,68 eurot ja intressid 23,51 eurot ning viivise tasumata põhiosalt lepingus kokkulepitud määras 22% aastas. Lisaks palub hageja TsMS § 369 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 07.07.2026 kirjas. Hagi on kostjale kätte toimetatud 13.01.2026, kuid kostja ei ole kohtule midagi vastanud.
9.Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
10.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
12.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1, 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1, 2).
13.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga andmetel oli 30.11.2023 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 17,36%. Nimetatud näitaja avaldati 2023 detsembris ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.01.2024 kuni 31.06.2024. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 34,83% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri.
14.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
15.Hageja on hagiavalduse punktis 1.5 ning 10.07.2026 seisukoha punktis 2.1 selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja selgitab, et on tarbijakrediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning täitnud VÕS § 4031 ja § 4034 ning KAVS § 49 ja § 50 kohased kohustused. Hageja väitel koguti enne lepingu sõlmimist teavet kostja sissetulekute, kohustuste ja varasema maksekäitumise kohta ning tehti päringud maksehäireregistritesse. Kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja märgib, et kostja igakuine sissetulek oli 600 eurot, finantskohustused 150 eurot ning lisanduva lepingu osamakse 42,99 eurot, mistõttu jäi hageja arvutuste kohaselt kostjale pärast finantskohustusi kätte 407,01 eurot ehk ligikaudu 68% kostja sissetulekust. Kuivõrd
elatusmiinimum oli lepingu sõlmimise hetkel 345,81 eurot, leidis esialgne võlausaldaja, et laenukohustus oli kostjale jõukohane. Tõenditena esitas hageja esialgse võlausaldaja laenutaotluse (dtl 28), info lepingu kohta (dtl 30-34) ning maksehäireregistri väljavõtte (dtl 29) .
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta veenvad ega kooskõlas kehtiva õiguse sisuga. VÕS § 4031 lg 1 ja § 4034 kohaselt ei piisa krediidiandjal üksnes tarbija esitatud andmete formaalsest vastuvõtmisest ja nendele tuginemisest, vaid krediidiandjal lasub aktiivne kohustus koguda ja vajaduse korral kontrollida teavet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbija tegelikku krediidivõimelisust. See kohustus ei ole täidetud pelgalt sellega, et lähtutakse printsiibist, et sissetulek ületab kohustusi, eriti olukorras, kus hinnang põhineb üksnes tarbija enda esitatud andmetel ilma nende sõltumatu kontrollita. Kohtu hinnangul ei vabasta ka väidetav tarbija ebaõigete andmete esitamine krediidiandjat vastutusest, kui krediidiandja ei ole rakendanud mõistlikke ja asjakohaseid meetmeid nende andmete kontrollimiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vältida olukorda, kus krediiti antakse isikule, kes ei ole tegelikult võimeline seda tagasi maksma, ning see kohustus lasub esmajärjekorras krediidiandjal kui professionaalsel turuosalisel. Seetõttu ei saa krediidiandja piirduda pelgalt tarbija deklaratsioonidega, vaid peab kasutama ka muid kättesaadavaid ja usaldusväärseid allikaid (mh pangakonto väljavõte või muu sissetulekut ja kohustusi kinnitav teave), kui see on vajalik adekvaatse hinnangu andmiseks. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et maksehäireregistri väljavõte on koostatud hagi esitamise seisuga, mitte enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et esialgne võlausaldaja oleks enne lepingu sõlmimist tegelikult kontrollinud kostja maksekäitumist või maksehäirete puudumist. Asjaolu, et hagi esitamise hetkel puuduvad registris andmed maksehäirete kohta, ei tõenda, et sama teave oli kontrollitud ega kättesaadav krediidiotsuse tegemise ajal. Hilisemalt koostatud või esitatud tõendid ei saa asendada krediidiandja tegelikku kohustuste täitmist lepingu sõlmimisele eelnenud hetkel. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et esialgne võlausaldaja on enne lepingu sõlmimist veendunud kostja võimes krediidilepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel täita.
17.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas), seadusjärgse intressi, seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulude osas. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Hageja ümberarvestuse kohaselt sai hagejalt laenu 1167,89 eurot ja on tasunud 42,99 eurot. Graafiku pikkuseks oli kokku lepitud 60 kuud alates 20.07.2024 kuni 20.06.2029. Ümberarvestuse järgi on kostja tasunud täielikult 20.07.2024-20.06.2025 osamaksed ja osaliselt 20.07.2025 osamakse. Seega ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt kolme osamaksega võlas ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud.
Ümberarvestuse esitamise ajaks 10.07.2026 on sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 195,19 eurot (põhiosa 171,68 eurot ja intress 23,51 eurot). Lisaks on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ka 20.07.2026 osamakse 19,39 eurot (põhiosa 17,40 eurot ja intress 1,99 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevus 214,58 eurot (põhiosa 189,08 ja intress 25,5).
19.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 20.07.2025, s.o enam kui aasta tagasi, on piisav alus eeldada, et kostja oma tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed hageja 10.07.2026 seisukoha punktis 2.2 esitatud graafiku alusel.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista alates 20.07.2025 lepingujärgse viivise 22% aastas kuni põhiosa tasumiseni. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna kokkulepitud intressi määr on suurem, siis ei ole viivis kokkulepitud intressimääras põhjendatud ja hagejal on õigus sissenõutavaks muutunud summadelt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Järelmaksulepingu nr L89014948632 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 20.07.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 10,17 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 10,17 eurot, viivise põhivõlalt 189,08 alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
21.Hageja on taotlenud kostjalt sissenõudekulude väljamõistmist summas 50 eurot. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Seega on sissenõudmiskulude hüvitist võimalik nõuda. Hageja on oma sissenõudmiskulude nõude esitanud VÕS § 113 2 lg 2 alusel ning lähtunud sellest, et sissenõudmiskulude tekkimise ajal oli leping juba üles öeldud. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest hüvitist. Kohus märgib, et VÕS § 113 2 lg 2 alusel on võimalik välja mõista sissenõudmiskulusid vaid saadetud kirjade eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulude nõude VÕS § 113 2 lg 2 alusel summas 50 eurot rahuldamata.
22.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 189,08 eurot, intressi 25,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,17 eurot ning viivise põhivõlalt 189,08 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafikutele ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist, kokku summas 1656,63 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 1834,02 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 224,75+ 987,07=1211,82 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 66% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.
25.Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 315 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 315 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ette nähtud määras ja riigilõivu summas 315 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 338 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on tekkinud järgnevalt: dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja dokumentide kohtule esitamine 2 tundi summas 338 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 2 tundi, kuid arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku 240 eurot (ilma käibemaksuta).
26.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 66% ulatuses, s.o summas 366,30 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
27.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.